Parasiitide nakatavate staadiumitega, munade või vastsetega, võib looduses ja sealhulgas linnalooduses kokku puutuda peaaegu kõikjal. Seetõttu ei saa nakatumise võimalust kunagi täielikult välistada. Samas ei peeta nakatumist marjade ega köögiviljade kaudu tõenäoliseks: sel juhul peaks teisedki niimoodi levivad parasiithaigused samuti sagedased olema.
Ettevaatuse mõttes võib marju enne söömist või külmutamist pesta. Kuumutamisel hävivad paelussimunad paari minutiga. Marjakoha potentsiaalset nakkusohtu saab hinnata loomade, eriti rebaste ja kährikute väljaheidete alusel: kui neid on palju, tasuks marjade korjamist vältida.

Nakatumine paelussimunadega on ohtlikum kui teiste parasiitide, näiteks solkme või naaskelsaba omadega, kuna paelussimunadest ei arene uus uss, vaid vastne. Paelussid on kaheperemehelised parasiidid, kelle munadest koorub peremehe kõhus vastne, kes tungib veresoontesse ning liigub sel teel peremehe teistesse organitesse.
Sobivas elundis areneb vastsest tsüst – vedelikuga täidetud põieke, mille sees on päis, uue paelussi alge. Soolepaelussi saamiseks peaks sööma tsüste. Ehhinokokk-paelusside puhul kasvavad tsüstid pidevalt suuremaks, häirides lõpuks organi tööd. Tsüstide eemaldamiseks tuleb teha operatsioon ning ehhinokokkide puhul võib väga väike kehasse jäänud tsüstikoe tükike anda alguse uuele tsüstile.

Kuigi inimese nakatumine ehhinokokkidega pole sage ka neis piirkondades, kus nad on väga levinud, võib nakatunu ravimine olla pikaajaline ja patsiendile vaevaline.
Eestis on kaks ehhinokokk-paelussi liiki: põistang- ja alveokokk paeluss. Meil on diagnoositud mõned ehhinokokoosijuhtumid enamike puhul arvatakse, et nakkus on saadud mujal töötades või reisides. Õnneks pole Eestis inimese nakatumist ohtlikuma ehhinokokiliigiga, alveokokk-paelussiga, veel leitud .