Võrgupaigast http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/video_overshoot_explained saab vaadata videot, mis selgitab, kuidas kestliku elukorralduse pärast muretsev keskkonnaorganisatsioon Global Footprint Network (GFN) arvutab välja „maailma võlguelamise päeva” (Earth Overshoot Day) saabumisaja. Tänavu oli see 27. septembril.
Nii nagu pangad peavad arvet sissetulekute ja väljaminekute üle, võrdleb GFN inimkonna vajadust loodusvarude järele, näiteks toidu- ja toorainevajadust, looduse võimekusega neid varusid taastada ja saada jagu inimtekkelistest jäätmetest. Need arvutused näitavadki, et oleme üheksa kuuga kulutanud kõik selle, mida koduplaneet suudab sel aastal kestlikult pakkuda. Ülejäänud osa aastast elame juba tuleviku kulul. GFN presidendi Mathis Wackernageli sõnul on olukord võrreldav sellega, kui inimene lööb üheksa kuuga läbi aasta palga ja elab edasi säästudest, ja nii aastast aastasse, kuni säästud lõpuks otsa saavad.
Valdava osa oma ajaloost on inimkond suutnud püsida looduse pakutud varude raames; kriitiline lävepakk ületati 1970. aastatel. Praegu vajaks inimkond GFN rehkenduste järgi juba 1,2 kuni 1,5 maakera varusid ning sajandi keskel kuluks meile ära juba kaks Maad, et kõiki oma soove rahuldada.
ÜRO prognooside kohaselt peaks inimkonna arvukus jõudma oktoobri lõpus seitsme miljardini. Aga tervelt kaks miljardit neist peab juba praegu toime tulema varudega, mis ei suuda rahuldada miinimumvajadusi.
Kui kellelgi on käepärast eelmiste aastate „võlguelamise päeva” täpsed kuupäevad, siis võib talle tunduda, et olukord on veidi paranenud. Tegelikult on küsimus lihtsalt aegamööda täpsustuvas arvutusmetoodikas; mingit pööret paremusele kahjuks toimunud pole, pigem vastupidi. Sestap on küsimusest, millal see päev ühel või teisel aastal täpselt on, hoopis olulisem, mis on meie pillava eluviisi hind: toidunappus, looduskoosluste allakäik, hävivad metsad, rikutud pinnas, aina kasvav süsihappegaasi hulk atmosfääris ja ookeanis ning kõige eluvajaliku üha suurem hind.