|
 |
Eesti Loodus 2011/10 | SISUKORD
| Vooluveekogude taastamine EL 2011/10 |
|
Baeri seadus ja meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus |
| Viljaka universaalteadlasena süvenes Eesti tuntumaid rahvusvahelisi teadlasi Karl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vähenemise ka jõeorgude asümmeetria põhjustesse. Miks on jõesängid sageli nii käänulised? |
|
| Ajalugu EL 2011/10 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Alutagusena tuntud Soome lahe ja Peipsi järve vahelise maismaariba üksikosade linnustikkude vahel on märgatavaid erinevusi, tingituna nagu mujalgi Eesti siseosades kultuur- ja loodusmaastikkude erinevusist. Põhja pool Tallinn-Narva raudteed, Kohtla, Jõhvi-Iisaku kohal, sellest lõuna poolegi, levib keskse kultuurmaistu kirdepoolne umbharu, suurte põldude ja puisniitudega, enamik alast lõuna pool on aga valdavalt loodusmaastik suurmetsade ja rabadega. |
|
| Matkarajad EL 2011/10 |
|
Puidust giididega soomatkal |
| Looduses liikumine on Eestis muutunud üha populaarsemaks. Väga paljudesse kohtadesse on rajatud kõnni- ja laudteid ning matkaradu. |
Pahkla raketibaasi kivihiiglased |
| Raplamaa põhjaservas lebab lähestikku mitu suurt rändrahnu, nende hulgas suursuguse tiitliga Eestimaa kivide kuningas. Selle kivihiiu ligi on huvilised pääsenud ka rangetel raketibaasiaegadel, kui niisugused alad olid enamasti kiivalt valvatud ja salastatud. |
|
| Raamatud EL 2011/10 |
|
Uusi raamatuid |
The Estonian Green Belt
Toimetanud Kalev Sepp. Eesti Maaülikool, Tallinn, 2011. |
|
| Sõnumid EL 2011/10 |
|
Mineviku suurmehed lähendavad Eesti ja Venemaa polaarajaloouurijaid |
19. septembril andsid kuulus Vene polaarrändur, Põhjala avastamise ajaloo uurija ja heategevuslike seiklusürituste korraldaja Dmitri Ðparo ja Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik ülikoolile üle Herman Walteri büsti.
Tuntud polaaruurija ja Eduard von Tolli meeskonna koosseisus Sannikovi maad otsinud arst, Tartu ülikooli vilistlane Herman Walter suri 1902. |
Taas valitakse aasta keskkonnategu |
19. septembril kuulutas keskkonnaministeerium välja konkursi „Aasta keskkonnategu 2011”, millega soovib tunnustada Eesti keskkonnahoidlikumaid ettevõtteid ja organisatsioone ning selgitada välja parimad meie looduse ja keskkonna heaks tehtud teod.
Esile võib tõsta nii suuri kui ka väikesi keskkonna heaks viimase 12 kuu jooksul tehtud tegusid. |
Lihulas tunnistati parimaks film Soome loodusest |
Teisel septembrinädalal sai Läänemaal taas vaadata suurepäraseid loodusfilme: peeti 9. rahvusvahelist Matsalu festivali.
Þüriid juhtis Yossi Weissler Iisraelist, hindamiskomisjoni kuulusid veel Ulvar Käärt, Tiit Randla, mullune võitja soomlane Petteri Saario ja Erki Tammiksaar. |
Eksperdid: parim Saaremaa püsiühendus oleks tunnel |
| Keskkonnaamet teatas 23. septembril, et on kiitnud heaks sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ehk Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. |
Võõrliikidest vaadeldi kõige enam väikeseõielist lemmaltsa |
Keskkonnateabe keskuse võõrliikide ülesmärkimise kampaania tulemused on selgunud.
16. maist kuni 1. |
Lipp lipi peale Rotermannis |
8. septembril avati Tallinnas Rotermanni kvartalis puitarhitektuuri välkvõistluse võidutöö „Lipp lipi peal”.
Võidutöö autorid on arhitektuuri eriala neljanda kursuse tudengid Siim Tiisvelt, Tanno Tammesson ja Gunnar Kurust. |
Looduses liikujat teavitab mobiil |
| RMK teatas 16. septembril uuest nutitelefonidele mõeldud rakendusest, mis annab infot lähimate matkaradade, lõkkekohtade, metsaonnide jpt. |
Diklofenaaki kurb epopöa Indias jätkub |
| Juba aastaid on olnud juttu sellest, et tuntud ravim diklofenaak on surmavalt ohtlik India kriitiliselt ohustatud kaeluskotkastele. Aga ajakirjas Oryx avaldatud uurimusest selgub, et ehkki selle valuvaigisti veterinaarkasutus on riigis juba 2006. |
Barclay de Tolly Venemaa margil |
| Jälle üks Eestiga seotud ajalooline isik on jõudnud välisriigi postimaksevahendile: Venemaa postitalitus üllitas 9. septembril 15-rublase margi Michael Andreas Barclay de Tolly 250. |
Looduskaitsjad saavad Kenyas võidu? |
Aina sagedamini on põhjust kirjutada keskkonnakaitsjate ja sotsiaalaktivistide võitlusest biokütuseistandike liiga jõulise pealetungi vastu küll loodusväärtuslikes paikades, küll toidupõldudel. BirdLife teatab nüüd väikesest võidust sel rindel: nimelt on Kenya keskkonnaamet NEMA teinud riigi valitsusele ettepaneku peatada jatrofaistandike rajamine Kenya rannikualadele, kus see põhjustaks pöördumatut kahju väärtuslikele loodusaladele, näiteks Tana deltale ja Dakatcha metsadele.
See ettepanek on suurel määral Kenya looduskaitseorganisatsioonide pideva surve tulemus; just neilt on NEMA saanud ka kinnitusmaterjali, millist kahju võiks jatrofaga liialdamine loodusele tuua. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/10 |
|
Soorajad ja nende teave |
| Seekordse numbri küllap üks üldarusaadavalt huvitavaid lugusid on intervjuu maailmakuulsa Arktika-uurija Dmitri Ðparoga. Eestis käis ta viimati septembri keskel seoses Tartu ülikooli kasvandiku Herman Walteri ümbermatmisega Kotelnõi saarel. |
|
| Panin tähele EL 2011/10 |
|
Uus kährikseene leid Kõrvemaalt |
| Tegin hiljuti Põhja-Kõrvemaal Paukjärve kandis ühtaegu nii rõõmustava kui ka kurvastava leiu. Ma ei tea, kas Põhja-Kõrvemaalt on kährikseent varem leitud ning kas see leid võiks mükoloogidele huvi pakkuda? |
Näkk Koorvere Näkikivil |
| Ahja jõe kõige suuremast kivist, mis asub Koorveres, Koorvere–Kiidjärve sillast veidi allavoolu, ei ole Põlvamaa looduse ega Ahja jõe kirjeldustes midagi lugeda. Peaaegu keset jõge paikneva lameda veidi pirnikujulise kivi pikkus on 4,4 m, laius 3,5 m, ümbermõõt 11,3 m ja kõrgus jõepõhjast 1,3 m. |
|
| Seened EL 2011/10 |
|
Mürkseened ja seenemürgistused V. Kärbseseenemürgistus |
Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.
Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. |
|
| Intervjuu EL 2011/10 |
|
Ðparo, kuuma südamega mees jäises Arktikas |
| Valetaksin, kui väidaksin, et olin juba ammu unistanud intervjuust maailmakuulsa polaaruurija Dmitri Ðparoga. Ehkki olin temast ja ta tegudest väga suure tõenäosusega kuulnud ja lugenud, oli infojõgede lakkamatu vulin kõik need teadmised ammugi olematusse voolutanud. |
|
| Taimekasutus EL 2011/10 |
|
Võrgutav jasmiin |
| Jasmiini hinnatakse eeskätt lõhnameelt köitva aroomi tõttu. Mõnevõrra vähem teatakse teda maitsemeele lummajana, ent selles vallas on samuti edusamme. |
|
| Devoni liivakivi EL 2011/10 |
|
Kolm Tartumaa liivakivipaljandit on üle mõõdetud |
| Ehkki Eesti on väike riik, puudub meil mõnikord hea ülevaade mõnedest oma loodusväärtustest. Nii on jäänud huvilistele võimalus avastada enda jaoks üha uusi loodusobjekte, mis on jäänud unustusehõlma. |
|
| summary EL 2011/10 |
|
|
Wooden guides lead us to mire walks
Piret Pungas takes a glance at information boards designed to help out hikers: do they do their job? The author has looked at 18 hiking trails in Estonian bogs and swamps, and recorded and analyzed the contents of information boards. |
|
| Teadusuudis EL 2011/10 |
|
Fosforiit elektronmikroskoobi all |
| Fosforiidi tehnoloogiliste omaduste ja keskkonnariskide hindamisel on vaja tunda selle koostist ja kujunemise põhjusi. Seda aitavad selgitada fosforiiti moodustavate kivististe mineraloogia ja mikrostruktuuri uuringud. |
|
| Kroonika EL 2011/10 |
|
Tuuline ja värviline september |
| Aastaajavahetuskuu oli rohkem sügise kui suve nägu, ehkki ette tuli ka päris mitu kena sooja päikesepaistepäeva. Aga ilusamad hetked vaheldusid hoovihmailmadega, siin-seal oli äikest. |
Viljandis saavad loodusesõpradest lapsed huviharidust |
| Viljandis alustas 13. septembril tööd laste loodusring. |
RMK viib sügisel 12 000 kuuenda klassi õpilast metsa |
RMK alustas 12. septembril kõikide kuuendate klasside õpilastele ja õpetajatele mõeldud tasuta õppeprogrammiga „Kohtume metsas!”.
Kuuendate klasside loodusainete valdkond hõlmab teistest põhikooli klassidest enam metsa teemat ning RMK korraldab raamatutarkuste kinnistamiseks kõigile huvilistele tasuta õppeprogramme. |
Seenekuu september |
Ei sattunud kuulma, et keegi oleks septembris seenenappust kurtnud. Nii oli võimalik korraldada ka seeneõpet, rohkesti seenenäitusi, -päevi või lausa -nädalaid ja -festivale.
Näiteks avati juba 1. |
Rohevik = roheline tulevik |
| 15.–17. septembril Tallinnas ja Tartus toimunud keskkonnafestival Rohevik oli Põhjamaade ministrite nõukogu (PMMN) Eesti esinduse 20. |
Taas valitakse hiie sõber |
Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid hiie sõbra aunime andmiseks.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepanekuid võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiie sõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)postiaadressi. |
Soomaa ja Sookuninga poollooduslikele kooslustele tulid appi konikud |
Üleeuroopaline mittetulundusorganisatsioon ARK Nature annetas Soomaa rahvuspargile ning Sookuninga looduskaitsealale poolsada koniku tõugu hobust, kes hakkavad hooldama poollooduslikke kooslusi.
Hobused annetati otse maahooldajatele, kellega ARK Nature sõlmis viieaastased lepingud hobuste kasutamiseks.
„Rahuliku iseloomuga koniku tõugu hobused on oma tõuomadustelt üsna algupärased, nad on väikest kasvu ja hallikas-pruunikat värvi. Aborigeense tunnusena on konikutel tume vööt seljal ja laudjal. |
|
| Veebivalvur EL 2011/10 |
|
Tartu ülikool on edetabelis taas kerkinud |
Võrgupaigast www.topuniversities.com saab uurida värsket edetabelit „QS World University Rankings”, mis reastab maailma parimaid ülikoole. See näitab, et Tartu ülikool on oma positsiooni parandanud ja liikunud poolesaja koha võrra ülespoole.
Juba kolmandat aastat on TÜ ainsa Eesti kõrgkoolina mahtunud mainitud edetabelisse, mis reastab viit protsenti maailma parimaid ülikoole. |
Ressursid on selleks aastaks ammendatud |
| Võrgupaigast http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/video_overshoot_explained saab vaadata videot, mis selgitab, kuidas kestliku elukorralduse pärast muretsev keskkonnaorganisatsioon Global Footprint Network (GFN) arvutab välja „maailma võlguelamise päeva” (Earth Overshoot Day) saabumisaja. Tänavu oli see 27. |
|
| Loodusteaduste ajalugu EL 2011/10 |
|
Spuhl-Rotalia soovitas looduslikke tõrjevõtteid |
| 115 aastat tagasi oli eesti keeles raske kirjutada taimekaitsest ja entomoloogiast, kuna erialasõnavara puudus peaaegu täielikult. Seepärast on huvitav teada, kuidas tegi seda Jaan Spuhl-Rotalia raamatus „Kodumaa marjad”. |
|
| Linnud EL 2011/10 |
|
Salapärane palunõid on päriselt olemas |
| Muiste, päris ammustel aegadel räägiti Võrumaal, Setumaal ja ehk mujalgi seal kandis saladuslikust, kurjast ja küllap mürgisestki tegelasest, kes sala palus elutsevat – palunõiast. Missugune too nõid välja nägi, selle kohta liikus lahkuminevaid uskumusi. |
|
| Eesti punase nimestiku liik EL 2011/10 |
|
Kabja-keratiiniseen: seitsmeteist aastaga kolm uut leiukohta |
Kõdunevatel loomajäänustel – hobuse kapjadel, veise sarvedel ja luukontidel kasvava kummalise kottseene Onygena equina kohta ilmus Eesti Looduses mustvalge fotoga kirjutis 17 aastat tagasi [1].
Nende aastate jooksul on Eestis hoolsa otsimise ja juhuste abil lisandunud kolm leidu: Mall Vaasma leidis seene Valgamaalt Holstrest loodes 1998, Ülo Väli aastal 2000 Tartumaalt Tabivere Kõdukülast (määras Kadri Pärtel) ja Priit Retsep aastail 2008–2010 Viljandimaalt Abja Vanamõisast lõuna pool. |
|
| Aasta puu EL 2011/10 |
|
Kuulo Kalamees |
| Tänavuse aasta puu harilik jalakas (Ulmus glabra) on troofilistes suhetes seentega tagasihoidlik, võib-olla ka vähe tuntud. Siinkohal tuleb juttu ainsast Eestis jalakaga seotud lehikseenest – puidusaproob roosast võrkheinikust (Rhodotus palmatus) [2], kes kuulub Eesti punasesse nimestikku ohustatud liigina [3] ning on meil võetud valitsuse määrusega kaitse alla esimese kaitsekategooriana. |
|
| Võimas valk EL 2011/10 |
|
Valk, mis lammutab raku pilbasteks |
Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga.
Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. |
|
| EL küsib EL 2011/10 |
|
Mis on QR-kood ja mida sellega teha saab? |
QR-koodid on kahemõõtmelised triipkoodid, mida saab lugeda mobiiltelefoni kaameraga.
Sealt võib leida mitmesugust teavet: tavalisim on veebiaadress, URL. |
Kuidas on RMK valinud välja head seene- ja marjametsad? |
| RMK kaardistas seente ja marjade võimalikud leiukohad 2009. aasta sügisel, mil kodulehel ilmus ka vastav rubriik. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
