2011/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Devoni liivakivi EL 2011/10
Kolm Tartumaa liivakivipaljandit on le mdetud

Ehkki Eesti on vike riik, puudub meil mnikord hea levaade mnedest oma loodusvrtustest. Nii on jnud huvilistele vimalus avastada enda jaoks ha uusi loodusobjekte, mis on jnud unustusehlma. Niteks liivakivipaljandeid: teame kll suuremate paljandite krgust, kuid mitte kigi paljandite tpset levikut, arvu ega kogupindala. Hiljuti on Tartumaal lhemalt uuritud kolme vhe tuntud liivakivipaljandit.

Paljusid Luna-Eesti jgesid ja ojasid ning Peipsi ja Vrtsjrve randa kaunistavad Devoni ajastu liivakivi alusphjalised paljandid. Nende pinnavormide vrvigamma helehallist kuni punaseni ei jta rohelise metsa vi sinise veepeegli taustal kedagi kskikseks.
Paljandeid lhemalt silmitsedes vib mrgata reljeefset liivakivipinda, mida tihtipeale ilmestavad suuremad ja viksemad lhed, putukate pesakigud vi sambla ja samblikega kaetud alad. Sageli jvad paljandi serval silma suured ja krged puud, kelle paljastunud juured ja krgusesse prgivad tved loovad veelgi suurema kontrasti.
Paljandunud liivakivi, omaprane mikrokliima paljandi lhimbruses, mned haruldasemad sambla- ja samblikuliigid annavad aluse liigitada selliseid kohti omaprasteks elupaikadeks, mis on plvinud thelepanu ka Euroopas.

Tartumaa kolme liivakivipaljandit mtsid Tartu Kivilinna gmnaasiumi ja Muhu phikooli pilased iseseisva uurimist raames. 2008. aastal uuriti Rookse ja Tte paljandit, 2011. aastal Paeltte paljandit.
Vnnu vallas Rookse klas asub kaks kohalikele elanikele pris hsti tuntud liivakiviavamust. Rookse liivakivipaljand paikneb Rookse orus Luutsna je parempoolse lisaoja paremal kaldal ja teine Tte orus Kosuva oja paremal kaldal. Kohalike elanike jutu jrgi olnud seal kandis ka kolmas liivakivipaljand. Kahjuks aga kadus see mitukmmend aastat tagasi, kui remonditi TartuRpina maanteed.
Kik kolm nimetatud liivakivipaljandit pakuvad mitmeklgset avastamisrmu, vaatemngulisust, vimalust tunnetada looduse mitmekesisust ja saada uusi teadmisi Devoni liivakivi kohta.

Rookse paljandi juurde pseb TartuRpina maanteelt kulgevat erateed mda ida poole, kuni taamal asuva metsaservani liikudes. Seejrel peab minema piki metsaserva phja pool asuva oja suunas. Sadakonna meetri prast vib mrgata oruserval kasvavat vga vrikat kuuske. Sellest puust edasi, piki kalda serva ida poole kulgevat metsateekest mda liikudes juabki paljandini.
Seda on sna raske mrgata, sest liivakiviavamus asub jrsaku varjus. Liivakivipaljandi ette viib vaevumrgatav teerajake. Paljandiks on ligikaudu kahe meetri krgune punakas liivakivisein, mida poolenisti katavad samblad ja samblikud. Paljandi ees on liigniiske, sest siin kiildub phjavesi vlja.
Paljandis vib mrgata hte suuremat ja hte pisemat koobast. Viimast kasutab arvatavasti rebane, sest liival oli nha tema kpajlgi. Koopad thistavad tenoliselt endisi allika vljavoolu kohti. Kuigi ka praegu on tajuda tugevat phjavee vljakiildumist, on allikalisele tegevusele on suure tenosusega kriipsu peale tmmanud paljandi ees asuv ligikaudu viie meetri krgune rusunlv.
Siin vib nha ka klassikalist pilti (# 3), kus suure puu juured aitavad paljandil silida, hoides selle puhtana kaldaservast peale vajuvate setete eest. Tegelikult seisame paljandi ees asuva rusunlva harjal. Kui paljandi ees poleks rusunlva, avaneks meile ligikaudu 7,2 meetri krgune liivakivisein (# 5).
Rookse paljandi teeb eriliseks selle suhteline puutumatus, krge kallas, paar vana puud, paljandil kasvavad samblad ja samblikud (# 4) ja kaks pisikest koobast.
Kui liikuda metsaservast natuke maad edasi mda eelnimetatud erateed, siis vib metsas mlemal pool teed mrgata kahte suurt svendit, endist liivavtmise kohta, kus paljandub samuti liivakivi. See paljand on mrksa tagasihoidlikum, kuid samas nitab kenasti, et ka inimene ise suudab liivakivipaljandeid kujundada.

Tte paljandi juurde judmiseks tuleb sita Rookse paljandi juurde viivast teeristist mda TartuRpina maanteed sadakond meetrit edasi ning seejrel, prast Kosuva oja, prata vasakule, erateele. Tee res kasvava suure mnni juurest peab vtma suuna oja poole ning seadma sihtmrgiks mnesaja meetri kaugusel oleva vimsa kuuse. Seejrel tuleks minna le mahajetud heinamaa ja liikuda piki kaldapuistu vahel olevat lagedamat ala, et juda alla orgu. Paljandini judmiseks on vaja veel sammuda ligikaudu sada meetrit piki puistu serva allavoolu.
Tte paljand (# 7) on klassikaline orupaljand, mis on kujunenud vooluveekogu endistest prkeveerust. Ka praegu on nha paljandi ees olnud oja vana sng. Arvatavasti on luhaala kuivendamisel suunatud praegune ojasng paljandist eemale, oru keskele.
Paljandi ristlbilige on nide tpilise ojakalda kohta selle erandiga, et neme ka pealiskorra kivimeid. Kaldapealsel kasvavad kuused, mnnid, ksikud pajud ja kased, paljandi all aga sanglepad ja hall-lepad. Paljandit katab vrdlemisi hukene pinnakate ja muld, s.o. osaliselt aines, millest on kujunenud ka paljandi ees olev rusunlv. Pinnakatte all neme iseloomulikku punakat tooni Devoni liivakivi. Ligi kolmandik paljandist on kaetud samblikega.
Paljandi hes otsas asub rusunlv, mis on osaliselt paljandit varjutanud. Tte paljandile on inimtegevus jtnud sna tugeva jlje: sellesse on kraabitud arvukalt nimesid (# 6). Seetttu vib oletada, et kunagi kidi paljandi juures palju rohkem.

Kolmas liivakivi-iludus, Paeltte paljand, tuntud ka Palsi nime all, asub Mksa vallas Mletjrve klas Laane ja Allika talu lhedal (# 8).
Paljandit on teadlased viimati kirjeldanud 2000. aastal, kui koostati rglooduse raamatut Tartumaa geoloogiliste objektide kohta. Teadlaste kirjelduse jrgi oli paljandi pikkus 25 m ja paljandunud liivakivi seina krgus 4,5 m [1].
Aastal 2011 saadud paljandi mdud viitavad paljandi aeglasele hbumisele. Paljandi pikkuseks saadi nd 16 m ja paljandunud liivakiviseina maksimaalne krgus 3,4 m. Mtude erinevus tuleneb paljandi looduslikust arengust: peal olevad setted vajuvad paljandile, eesolev rusunlv kogub krgust ja matab paljandit altpoolt.
Paljandi kohal asuvate talude nimed Laane ja Allika viitavad sna selgelt tema asukohale ja olemusele: paljand asub oru kaldapuistu sees ning sellest voolab vlja kaks allikat. Eks Paeltte nimigi viita allikale: snaga pae thistatakse liivakiviseina ja lte thendab allikat. Paljandit ilmestabki selle lhedest vlja voolav kristallselgeveeline allikas vi allikad. Kohalike elanike jutu jrgi olevat Paeltte allikavesi nii puhas, et kohvi keetmisel omandab jook liiga tugeva maitse.
Allikate krval liigendavad liivakivipaljandi pinda erisuunalised lhed (# 9).
Paljandi varjuline asukoht puistus, allikad ning vhene avatus pikesele loob omaprase mikrokliima ja kasvukohatingimused taimedele ja samblikele (# 10). Pragudes ja lhedes ning teistes niiskemates kohtades on kasvukoha leidnud samblad, viljakamas kohas kasvavad snajalad ning veidi vhem niisketes kohtades samblikud. Kik see omakorda phjustab suuri temperatuurierinevusi paljandi eri osades (# 11).

Paljandite mtmist on toetanud KIK keskkonnateadlikkuse programmi raames.

1. Pirrus, Enn jt. 2000. Eesti rglooduse raamat. VX osa. Tartu maakond. Tallinn: 1921.

Ain Vellak (1962) on SA Archimedese keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmi tegevjuht.



Ain Vellak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet