Ameerika põllumajandusministeeriumi andmeil oli aasta 2001 järjestikku teine, kus maailma teravilja kogusaak jäi veenappusetõttu alla ennustatavale tarbimisele.

Kui aastal 2000 oli vilja puudujääk 34 miljonit tonni, siis mullu juba 54 miljonit tonni: saaki oli 1 841 000 tonni, oodatav tarbi-misvajadus
aga 1 895 000.

Maailma viljavarud olid uueks saagilõikuseks kahanenud 22 protsendile aastasest toiduvajadusest. Viimasel kahekümnel aastal pole sellest hullemat olukorda olnud. Tõenäoliselt kallinevad seetõttu need toiduained, mille tootmisel vilja otse või kaude vajatakse: leib, liha, piim, munad. Väikese viljasaagi peamine põhjus on põhjaveetaseme kestev alanemine teraviljatootmise võtmepiirkondades. Et toota tonn vilja, on vaja tuhat tonni vett.

Kõige kiiremini kasvab teravilja import Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas, kus napib ka kõige enam vett. Linnad ja tööstus haaravad põllumajanduselt selle vähesegi vee. On ennustatud, et tulevased sõjad saavad seal olema veesõjad. Kuid veesõda on raske võita. Tegelikult toimub sõda vee pärast maailma teraviljaturgudel.