|
|
Eesti Loodus 01/2002 | SISUKORD
ESSEE EL 01/2002 |
|
Eesti Loodus ja Maa Lugude ait. |
Ma ei väsi imetlemast meie keele imelist väge. On südatalve hommik, õues on 25°C alla nulli. |
|
TÖÖJUHEND EL 01/2002 |
|
Eesti looduskirjanduse nimestikud internetis |
Kirjanduse kasutamiseks tuleb kõigepealt vajalik trükis või veebileht üles leida. Kartoteegikastide või tüsedate kirjandusnimestike asemel on üha rohkem abiks Internet.
Kui Eesti veebilehtede arv on viimastel aastatelplahvatuslikult suurenenud, siis looduskirjanduse nimestike ja andmebaaside hulk on püsinud endiselt tagasihoidlikuna. |
|
VEEBIVALVUR EL 01/2002 |
|
Tabloid-keskkonnateadlane vedas meediat ninapidi |
Aadressil www.tompaine.com on lugeda Colin Woodardi artikkel “Tabloid-keskkondlane: kuidas pseudoteadlane tõmbas haneks Suure Meedia ”.
Loost saab ülevaate, kuidas The New York Times, Time Magazine, The Economist ja teised suured ajalehed-ajakirjad ruttasid avaldama vaimustunud, aga kriitikavabu artikleid Bj¸rn Lomborgi raamatu The Skeptical Environmentalist (“Skeptiline keskkondlane”) kohta: “Bj¸rn Lomborgi raamat toob suurepäraseid uudiseid:maailma keskkonna seisund ei halvene, vaid aiva paraneb. |
Kas Kyoto protokoll väärib toetust? |
Tom Athanasiou ja Paul Baer esitavad oma artiklis Climate Change After Marrakesh: Should Environmentalists Still Support Kyoto Protocol? küsimuse,kas see rahvusvaheline leping pärast järjekordset “lahjendust ” veel väärib toetust. |
Veebileht turbasoode kaitsjatele. |
Turbasoid kaitsev rahvusvaheline organisatsioon Global Peatland Initiative on loonud veebilehe, mis on saanud teoks valitsusväliste looduskaitseorganisatsioonide, teadus-asutuste ja erasektori ühistöös. Kaasa lõid ka sellised tuntud organisatsioonid nagu Maailma Looduskaitseliidu IUCN Hollandi komitee ja Wetlands International. |
Soomlased pikendavad linnunimistut. |
Linnuhuviliste arvutilistile toetudes saab kinnitada, et mullu nähti Eestis nelja meie jaoks uut linnuliiki. Neljast “avastusest” kolm tegid Soome linnuvaatlejad. |
|
TOIMETAJA VEERG EL 01/2002 |
|
Kas ta raip hingab ka? |
Kauane Eesti Looduse lugeja võib käesolevat numbrit kätte võttes lausa ehmatada: kaanefotol polegi talvekuule omast lumist pärnapuud või pihlakaid nokkivat leevikest, vaid loomulikust muldkesk- konnast välja aetud jäle vihmauss. Mis parata, looduses ei õitse ainult roosid ega liigu ilusad karvased niiskete silmadega neljajalgsed. |
|
AASTAT TAGASI EL 01/2002 |
|
65 aastat tagasi |
Uuemal ajal on välismaal katsetatud kopra kasvatamist karusloomana vabas looduses, mis katsed on hästi õnnestunud. Ka Lätti toodud Norra koprapaar olevat tublisti siginud. |
35 aastat tagasi |
NSV Liidus on koostatud hüdrometeoroloogiajaamade kompleksse automatiseerimise plaan. Automaatjaamad teevad perioodiliselt ilmastikuvaatlusi ja annavad andmed edasi Moskvasse, kuhu saabub pidev informatsioon ka sputnikutelt. |
15 aastat tagasi |
Ent ikkagi koostame millegipärast teaduse eetika jaoks omaette käitumisnormide loetelu. Väidame, et selles loetelus on oluline koht aususel. |
|
FOTOGRAAFIA EL 01/2002 |
|
Pildistajal peab olema ka õnne |
Olen algaja. Pildistan neljandat aastat, peamiselt maa kodus Maaritsas. |
|
HARULDUS EL 01/2002 |
|
Laialehine nestik. |
Küsige kõrgharidusega bioloogilt, kas ta nestikut tunneb. Arvan, et vastus on enamasti eitav. |
|
SÕNUMID EL 01/2002 |
|
Värvuke ülendati aasta linnuks. |
2002. aasta linnu au Eestis jagavad kaks liiki – põld-varblane ja koduvarblane. |
Sõnastikumüük toetas loodushoidu. |
Mitmekeelse keskkonnasõnastiku “EnDic-2000 ” müügist saadud 90 000 krooni kanti sihtannetusena Emajõe Suursoo kaitsealatarbeks keskkonnaministeeriumi arvele.
Aastatepikkuse töö tulemusena ilmus mitmekeelne keskkonnasõnastik “EnDic-2000 ” ((vt. |
Norra valitsus töötab vastu Kyoto protokollile. |
Maailma Looduse Fond (WWF)kutsub Norra parlamenti üles panema veto valitsuse ettepanekule subsideerida Norra kivisöekaevanduste laiendamist Teravmägedel. Loodusele tekitatava otsese kahju kõrval satuks söetootmise kasv selgesse vastuollu ka Kyotoprotokolliga. |
Soovin osta liblikanimetust. |
Tallinnas Eesti loodusmuuseumis 27.jaanuarini lahti olnud putukanäitusel oli võimalik 15 000 krooni eest osta Ecuadorist leitud uue liblikaliigi “ristimisõigus ”.Selle lunastas Läänemaa Oru kool ja liblikas sai nimeks Oospila orula.
Fondinäitusel “Maailma putukad” väljas olnud umbes 2000 liiki moodustavad kogu putukariigi mitmekesisusest kaduvväikese osa. |
Veevajak viib toidu laualt. |
Ameerika põllumajandusministeeriumi andmeil oli aasta 2001 järjestikku teine, kus maailma teravilja kogusaak jäi veenappusetõttu alla ennustatavale tarbimisele.
Kui aastal 2000 oli vilja puudujääk 34 miljonit tonni, siis mullu juba 54 miljonit tonni: saaki oli 1 841 000 tonni, oodatav tarbi-misvajadus
aga 1 895 000. |
Taastuv energia kosub. |
Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) raport annab teada, millised asjaolud soodustavad, millised aga takistavad taastuva energia projektide edenemist.
Oktoobris 2001 vastu võetud Euroopa Liidu taastuva energia direktiiv kohustab majandusühendust aastal 2010 tootma 12% koguenergiast (soojus + elekter) ja 22,1% elektrist “roheliselt”. |
Aasta 2001 - soojatabeli teine. |
Mulluse kümne esimese kuu temperatuurid viitavad,et ilmselt sai aastast 2001 kõige soojemate aastate reas teine 1998. aasta järel. |
Roheline energia toetab keskkonnaharidust. |
ELFi ja rohelise energia keskkonnahariduslike väikeprojektide konkursile saabus 56 projektitaotlust üle Eesti. Îürii otsustas toetada 13 projekti, kogusummas 24 795 krooni. |
|
AASTA PUU EL 01/2002 |
|
Pärna aastal pärnapuudest. |
Vanad hiiepärnad ja vähesed metsa-pärnad. Ka enamik taluõue ja põlluääre põlispärnasid on kodumaist päritolu. |
|
|
|
|