01/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 01/2002 | SISUKORD
ESSEE EL 01/2002

Eesti Loodus ja Maa Lugude ait.
Ma ei väsi imetlemast meie keele imelist väge. On südatalve hommik, õues on 25°C alla nulli.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TÖÖJUHEND EL 01/2002

    Eesti looduskirjanduse nimestikud internetis
    Kirjanduse kasutamiseks tuleb kõigepealt vajalik trükis või veebileht üles leida. Kartoteegikastide või tüsedate kirjandusnimestike asemel on üha rohkem abiks Internet.

    Kui Eesti veebilehtede arv on viimastel aastatelplahvatuslikult suurenenud, siis looduskirjanduse nimestike ja andmebaaside hulk on püsinud endiselt tagasihoidlikuna.
  • Loe lähemalt...
  •  

    VEEBIVALVUR EL 01/2002

    Tabloid-keskkonnateadlane vedas meediat ninapidi
    Aadressil www.tompaine.com on lugeda Colin Woodardi artikkel “Tabloid-keskkondlane: kuidas pseudoteadlane tõmbas haneks Suure Meedia ”.

    Loost saab ülevaate, kuidas The New York Times, Time Magazine, The Economist ja teised suured ajalehed-ajakirjad ruttasid avaldama vaimustunud, aga kriitikavabu artikleid Bj¸rn Lomborgi raamatu The Skeptical Environmentalist (“Skeptiline keskkondlane”) kohta: “Bj¸rn Lomborgi raamat toob suurepäraseid uudiseid:maailma keskkonna seisund ei halvene, vaid aiva paraneb.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Kyoto protokoll väärib toetust?
    Tom Athanasiou ja Paul Baer esitavad oma artiklis Climate Change After Marrakesh: Should Environmentalists Still Support Kyoto Protocol? küsimuse,kas see rahvusvaheline leping pärast järjekordset “lahjendust ” veel väärib toetust.
  • Loe lähemalt...

  • Veebileht turbasoode kaitsjatele.
    Turbasoid kaitsev rahvusvaheline organisatsioon Global Peatland Initiative on loonud veebilehe, mis on saanud teoks valitsusväliste looduskaitseorganisatsioonide, teadus-asutuste ja erasektori ühistöös. Kaasa lõid ka sellised tuntud organisatsioonid nagu Maailma Looduskaitseliidu IUCN Hollandi komitee ja Wetlands International.
  • Loe lähemalt...

  • Soomlased pikendavad linnunimistut.
    Linnuhuviliste arvutilistile toetudes saab kinnitada, et mullu nähti Eestis nelja meie jaoks uut linnuliiki. Neljast “avastusest” kolm tegid Soome linnuvaatlejad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TOIMETAJA VEERG EL 01/2002

    Kas ta raip hingab ka?
    Kauane Eesti Looduse lugeja võib käesolevat numbrit kätte võttes lausa ehmatada: kaanefotol polegi talvekuule omast lumist pärnapuud või pihlakaid nokkivat leevikest, vaid loomulikust muldkesk- konnast välja aetud jäle vihmauss. Mis parata, looduses ei õitse ainult roosid ega liigu ilusad karvased niiskete silmadega neljajalgsed.
  • Loe lähemalt...
  •  

    AASTAT TAGASI EL 01/2002

    65 aastat tagasi
    Uuemal ajal on välismaal katsetatud kopra kasvatamist karusloomana vabas looduses, mis katsed on hästi õnnestunud. Ka Lätti toodud Norra koprapaar olevat tublisti siginud.
  • Loe lähemalt...

  • 35 aastat tagasi
    NSV Liidus on koostatud hüdrometeoroloogiajaamade kompleksse automatiseerimise plaan. Automaatjaamad teevad perioodiliselt ilmastikuvaatlusi ja annavad andmed edasi Moskvasse, kuhu saabub pidev informatsioon ka sputnikutelt.
  • Loe lähemalt...

  • 15 aastat tagasi
    Ent ikkagi koostame millegipärast teaduse eetika jaoks omaette käitumisnormide loetelu. Väidame, et selles loetelus on oluline koht aususel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    FOTOGRAAFIA EL 01/2002

    Pildistajal peab olema ka õnne
    Olen algaja. Pildistan neljandat aastat, peamiselt maa kodus Maaritsas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    HARULDUS EL 01/2002

    Laialehine nestik.
    Küsige kõrgharidusega bioloogilt, kas ta nestikut tunneb. Arvan, et vastus on enamasti eitav.
  • Loe lähemalt...
  •  

    SÕNUMID EL 01/2002

    Värvuke ülendati aasta linnuks.
    2002. aasta linnu au Eestis jagavad kaks liiki – põld-varblane ja koduvarblane.
  • Loe lähemalt...

  • Sõnastikumüük toetas loodushoidu.
    Mitmekeelse keskkonnasõnastiku “EnDic-2000 ” müügist saadud 90 000 krooni kanti sihtannetusena Emajõe Suursoo kaitsealatarbeks keskkonnaministeeriumi arvele.

    Aastatepikkuse töö tulemusena ilmus mitmekeelne keskkonnasõnastik “EnDic-2000 ” ((vt.
  • Loe lähemalt...

  • Norra valitsus töötab vastu Kyoto protokollile.
    Maailma Looduse Fond (WWF)kutsub Norra parlamenti üles panema veto valitsuse ettepanekule subsideerida Norra kivisöekaevanduste laiendamist Teravmägedel. Loodusele tekitatava otsese kahju kõrval satuks söetootmise kasv selgesse vastuollu ka Kyotoprotokolliga.
  • Loe lähemalt...

  • Soovin osta liblikanimetust.
    Tallinnas Eesti loodusmuuseumis 27.jaanuarini lahti olnud putukanäitusel oli võimalik 15 000 krooni eest osta Ecuadorist leitud uue liblikaliigi “ristimisõigus ”.Selle lunastas Läänemaa Oru kool ja liblikas sai nimeks Oospila orula.

    Fondinäitusel “Maailma putukad” väljas olnud umbes 2000 liiki moodustavad kogu putukariigi mitmekesisusest kaduvväikese osa.
  • Loe lähemalt...

  • Veevajak viib toidu laualt.
    Ameerika põllumajandusministeeriumi andmeil oli aasta 2001 järjestikku teine, kus maailma teravilja kogusaak jäi veenappusetõttu alla ennustatavale tarbimisele.

    Kui aastal 2000 oli vilja puudujääk 34 miljonit tonni, siis mullu juba 54 miljonit tonni: saaki oli 1 841 000 tonni, oodatav tarbi-misvajadus
    aga 1 895 000.
  • Loe lähemalt...

  • Taastuv energia kosub.
    Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) raport annab teada, millised asjaolud soodustavad, millised aga takistavad taastuva energia projektide edenemist.

    Oktoobris 2001 vastu võetud Euroopa Liidu taastuva energia direktiiv kohustab majandusühendust aastal 2010 tootma 12% koguenergiast (soojus + elekter) ja 22,1% elektrist “roheliselt”.
  • Loe lähemalt...

  • Aasta 2001 - soojatabeli teine.
    Mulluse kümne esimese kuu temperatuurid viitavad,et ilmselt sai aastast 2001 kõige soojemate aastate reas teine 1998. aasta järel.
  • Loe lähemalt...

  • Roheline energia toetab keskkonnaharidust.
    ELFi ja rohelise energia keskkonnahariduslike väikeprojektide konkursile saabus 56 projektitaotlust üle Eesti. Îürii otsustas toetada 13 projekti, kogusummas 24 795 krooni.
  • Loe lähemalt...
  •  

    AASTA PUU EL 01/2002

    Pärna aastal pärnapuudest.
    Vanad hiiepärnad ja vähesed metsa-pärnad. Ka enamik taluõue ja põlluääre põlispärnasid on kodumaist päritolu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012