03/2004



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 03/2004
Ahja je rgoru maastikukaitseala

Taevaskojas on kinud vi Suurt Taevaskoda vhemalt pildil ninud peaaegu igaks. Ahja je maastikukaitseala lubab rohkemat: vahelduvaid jevaateid omaprases rgorus, palju eri suuruses taevaskodasid ja paesid, seene- ja marjarohkeid mnnimetsi, kannatlikumatele ka linnuelamusi nii suvel kui ka talvel.

Ahja je rgoru maastikukaitseala asub Vastse-Kuuste ja Plva vallas, hlmates je keskjooksu ja selle lhimbrust Koorvere sillast kuni Valgesoo veskini (pindala 1100 ha). rgorg veti kaitse alla juba 1957. aastal, oma praegustes piirides on kaitseala 2002. aastast. Siinne suurim rikkus on rgorg ning Ahja je kaldaid palistavad Devoni Burtnieki lademe liivakivipaljandid.

Plvamaa he silmatorkavama vaatamisvrsusena on Ahja je rgorg juba ammu ratanud teaduslikku ja puhkemajanduslikku huvi. Selle piirkonnaga on seotud ka paljud muistendid. Esimene kirjalik viide on teada 1702. aastast (mrgiti koopaid liivakiviseinas, tenoliselt olid need Ooseme koopad), phjalikumad geoloogilised kirjeldused prinevad 20. sajandi keskpaigast.

Mdunud sajandi kolmekmnendatel aastatel hakati Valgemetsa rajama puhkeasundust. Esimese krundi ostis kunstnik Vanda Juhansoo. Tema omaprane maja seda mbritsevate kujukestega on rahvasuus tnini tuntud Niamajana. Praegusajal on puhkajal vimalik siinses looduses liikuda nii veeteedel kui ka matkaradadel.

Kiidjrvelt algavad pikemad matkarajad, mis viivad Saesaarele ja Ottenile (vastavalt 14 ja 25 km), siit lhtub ka Snajala metsavendade memoriaali juurde viiv pperada. Hatiku oja suudmest algab poolteise kilomeetri pikkune Roiupalu pperada. Taevaskodade kandis on lhem matkarada (3 km), mis juhib muu hulgas ka Viimse reliikvia vttepaikadesse.

Kaitseala kuulub he osana KiidjrveTaevaskoja huvimetsa, millest on Eesti Looduses pikemalt kirjutatud 1999. aasta mainumbris.


Ahja jgi saab alguse Erastvere jrvest ja suubub Emajkke. Maastikukaitseala piires on jgi 1020 m lai ja kuni poolteist meetrit sgav. Oru veerud kerkivad paiguti terrassidena. 1952. aastal rajati Saesaarele paisjrv hdroelektrijaama tarvis, et varustada kohalikku kolhoosi elektrienergiaga. See ttas kuni 1970. aastani, uuesti hakati siin elektrit tootma 1990. aastate alguses. Paisjrv ujutas le kogu jelammi, mattes enda alla vrtuslikke loodusobjekte viksemaid paljandeid ja koopaid. Vee alla ji ka ainulaadne ja kaunis, lausa mestikujge meenutav Saesaare krestik. Ndsest on paisjrvest saanud sobiv paik supluseks ja paadisiduks. Kaitsealale jvast kolmest vesiveskist ttab siiani vaid kultuurimlestisena kaitstav Kiidjrve veski.


rgorg on kaitseala piires 200400 meetrit lai ja kuni 30 (kohati 40) meetrit sgav, suurenedes allavoolu. rgoru veerud on jrsud ja krged, neis on le 40 liivakivipaljandi, mida siin kandis kutsutakse paedeks ja taevaskodadeks (Piusa jel nimetatakse paljandeid mrideks). Kui viksemad paljandid knivad paari meetrini, siis suurim ja kuulsaim, Suur Taevaskoda, krgub koguni 20 (mnedel andmetel 24) meetrini, olles 150 meetrit pikk. Paljandi all on jes krestik. Rahvajutud vidavad, et varem olnud siin koobas, kust viinud kik Vikesesse Taevaskotta. Praegu leidub paljandis vaid vikesi uurdeid.

Teised suuremad paljandid on Tsuba pae, Kiviniidu pae, Aliku kalju, Mutso pae, Juuda pae, Snajala mgi, Piirioidu pae, Oosemgi, Kivipalu mgi, Msumgi ja Vike Taevaskoda.

Liivakivipaljandeis leidub koopaid, rohkem on neid rgoru Taevaskojapoolses otsas. ks tuntumaid on Vikeses Taevaskojas asuv Emaltte koobas, mis paistab silma oma huvitava kuju poolest. Koobas koosneb kahest osast: eespool on avar, kaheksa meetri laiune ruum, mis tagapool lheb le kitsaks, lbipsmatuks tunneliks, mille lpus algab allikaoja. Allikaveel usutakse olevat ravivgi.


Elustik. Suurem osa kaitsealast on kaetud nmme- ja palumnnikuga liivasel pinnal, orulammil kasvab kohati lepikuid. Kaitsealustest taimedest leidub siin niteks austria roidputke, alssosja, mets-vareskolda, nmm-vareskolda, ungrukolda, karukolda ning kpalistest roomavat vilget ja kahelehist kokeelt. Linnustikust vrib mrkimist haruldane jlind, keda Eerik Kumari jlgis rgoru paljanditel juba 1938. aastal. Talvisel ajal vib krestikel nha vesipappi. ldse on kaitsealal registreeritud 125 linnuliiki.


Jalamehel vaba ps kikjale. Vanemate metsade kaitseks on moodustatud kaks rangema reiimiga sihtkaitsevndit, kuid valdav osa kaitsealast jb ikkagi piiranguvndisse. Inimesed vivad kia ning marju, seeni ja muid metsaande korjata kikjal, kuid telkida ja lket teha lubatakse siiski vaid selleks ette nhtud kohtades. Ka jalgrattaga tohib sita ainult teedel ja radadel.

Kaitseala ohustavaid reostusallikaid praegu mbruskonnas ei ole. Et tegu on he Luna-Eesti tuntuma puhkepiirkonnaga, siis liigub siin vga palju rahvast. Seega peaks igaks silmas pidama, et ka prast teda tulijad saaksid nautida puhast ja rikkumata loodust.

Kaitseala valitseb Plvamaa keskkonnateenistus. Kaitse-eeskirjaga saab tutvuda Riigi Teatajast (RT I, 2001, 67, 400; 2002, 51, 318).


1. EELIS Eesti looduse infossteem. www.eelis.ic.envir.ee/eelis/

2. Esko, Enn 2001. Karilatsi, Taevaskoja, Plva. Maalehe Raamat, Tallinn.

3. Heinsalu, lo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.

4. Jrveklg, Arvi (koost.) 2001. Eesti jed. Tartu likooli kirjastus, Tartu.

5. Liiv, Kalev 1998. Keskkonnaekspertiis Ahja je rgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjale ja vlispiiri kirjeldusele. Tartu.

6. Kohava, Priit (koost.) 1984. Elva Metsamajandi jrelevalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I kide. K Metsaprojekt Eesti Metsakorralduskeskus, Tallinn.

7. Pirrus, Enn (koost.) 1999. Eesti rglooduse raamat, XIV osa. Plva maakond. TT geoloogia instituut, Tallinn.

8. 2003. Rnnates Eesti riigimetsas. RMK loodushoiu osakond, Tallinn.


Marika Arro (1975) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Marika Arro
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet