|
 |
Eesti Loodus 03/2004 | SISUKORD
| EL KÜSIB EL 03/2004 |
|
Kuidas on muutunud okaspuude stressitaluvus? |
| Selleaastase riigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal pälvisid EPMÜ metsandusliku uurimisinstituudi ökofüsioloogia osakonna teadlased (vanemteadurid Malle Mandre – kollektiivi juht, Katri Ots ja Henn Pärn ning teadur Jaan Klõseiko) uurimistööde tsükli eest “Metsaökosüsteemi ja okaspuude ökofüsioloogilised vastusreaktsioonid looduslikele ja antropogeensetele stressitingimustele”. Käsitlesime liigisiseseid ja liikidevahelisi vastasmõjusid ning looduslike ja inimtekkeliste stressifaktorite toimet biosüsteemile. |
Mida muudaksite praeguses Eesti Looduses? |
| Mul pole olnud kalduvust muuta tööd, mida teevad teised. Las jääda igaühele oma. |
|
| aasta puu EL 03/2004 |
|
Hall lepp - kas Eesti metsade tuhkatriinu? |
| Lepa valimine aasta puuks ajal, mil valmistume üldlaulupeoks deviisi all “Las jääda ükski mets”, mõjub muljetavaldavalt. Nii mõnegi tõsise metsamehe hinges tekitab säärane asjade kokkulangevus pisut segadust, sest hoolimata eri aegadel lepale suurt tulevikku ennustanud “prohvetite” ütlustest on hall lepp jäänud metsamehele ikkagi umbrohuks. |
|
| toimetaja veerg EL 03/2004 |
|
Metsakraavil on kaks otsa |
| Mul on hinge peal mitu äranarritud paika Kõrvemaal, eriti üks neist. Kunagi laiusid seal raba- ja siirdesoomaastikud madalatest väikevoortest soosaartega: Tartussaare vägev kuusik paistis üle soolaama isegi Tallinna–Tartu maanteele, kuusiku kaitsva müüri ääres elas ja hoidis ümbrusel silma peal metsavaht. |
|
| TÖÖJUHEND EL 03/2004 |
|
Valime endale parima binokli! |
| Kõlab endastmõistetavana, et hea binokkel on looduses liikujale hädavajalik abiline. Kuid mida tähendab hea binokkel? |
Keskkonnasäästlikult ehitada ei tähenda ainult “öko-mäkerdamist“ |
| Tavaliselt arvatakse, et keskkonnahoidlik ehitus seisneb peamiselt kohalike looduslike materjalide, näiteks savi, puidu ja õlgede kasutamises. Tegelikult saab ökomaju ehitada ka nüüdisaegsetest materjalidest ja nüüdisaegse kujundusega. |
|
| intervjuu EL 03/2004 |
|
Roheline liikumine ei soovi parteistuda |
| Peep Mardiste on sündinud 1972. aastal Tartus. |
|
| kaitseala EL 03/2004 |
|
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala |
| Taevaskojas on käinud või Suurt Taevaskoda vähemalt pildil näinud peaaegu igaüks. Ahja jõe maastikukaitseala lubab rohkemat: vahelduvaid jõevaateid omapärases ürgorus, palju eri suuruses taevaskodasid ja paesid, seene- ja marjarohkeid männimetsi, kannatlikumatele ka linnuelamusi nii suvel kui ka talvel. |
|
| mükoriisa EL 03/2004 |
|
Mükoriisa on kasulik nii taimele kui ka seenele |
Mükoriisa ehk seenjuur on kompleksorgan, mis koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Tal on väga oluline osa taimede mineraaltoitumises.
Mükoriisa mõiste võttis 1885.
|
|
| metsade kuivendamine EL 03/2004 |
|
Metsakraave ei tohi raisku lasta |
Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii põllu- kui ka metsamaal. Kui keegi väidab, et see on sotsialismiaja pärand ja seetõttu väga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.
Põllu- ja heinamaid on kuivendatud ka enne 1940. |
Metsakraavidel on ka pahupool |
Ma ei ole nii vana, et võiksin teid õpetada, aga midagi on mu silmad näinud ja kõrvad kuulnud.
1948. aastal kehtestati Värska kandis kolhoosikord, nagu mujalgi. |
Aitame loodusel taastuda |
| Järjest enam tõuseb Euroopa riikides päevakorda soov taastada metsade looduslikkus. Vajaduse selleks on tekitanud aastakümneid maksimaalsele puidutoodangule orienteeritud intensiivne metsamajandus, mille tegelik hind hakkab nüüd üha selgemaks saama. |
Metsakuivendus Hiiumaa südames |
| Mul on mure Hiiumaa metsade ja soode pärast. Kesk-Hiiumaal käivad suuremahulised metsakuivendustööd. |
|
| summary EL 03/2004 |
|
|
Forest ditches should be maintained
Jaan Schults considers it important to maintain drainage systems as an essential part of forestry, not to neglect these as a negative heritage of the Socialist rule. As a matter of fact, forests were drained already in the 19th century. |
|
| essee EL 03/2004 |
|
Loodus usus ja usk looduses |
| Loodusel on eri religioonides erisugune kaal: on rõhutatud inimese ja looduse ühtsust, aga ka võrdsustatud looduslikku kurjusega. Samas oleneb looduse sissetoomine religioossesse maailma kindlasti ka sihtrühmast. |
|
| reisikiri EL 03/2004 |
|
Madagaskaril, leemurite ja kameeleonide maal |
| Madagaskari saar, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti, kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette enam-vähem kindel, et mujal seda ei leidu. |
|
| euroharuldus Eestis EL 03/2004 |
|
Turbasamblad ja valvik |
| Ka need liigid, mis pole praegu veel haruldased, võivad selleks saada, kui me neid hoolimatult kasutame või nende kasvukohad hävitame. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
