Nr. 4/2003


Toimetaja veerg
Oma tervis huvitab kõiki, aga kiviaeg?

Eesti Teaduste Akadeemial on jätkuvalt tavaks korraldada avalikke akadeemilisi teadusloenguid.

Mai lõpul esines niisuguste loengute raames akadeemik Valdur Saks, kes juhatab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi bioenergeetika laboratooriumi ja töötab ühtlasi ka Grenoble’is Joseph Fourier’ Ülikoolis. Loengu teemaks oli “Elusrakkude energia- ja ainevahetus: biomeditsiini põhiprobleemidest”. Jutt kandus lõppkokkuvõttes mitokondritele ja sellele, kuidas prootonid mitokondri membraane läbivad ning kuidas selle protsessi ehk siis raku energiavarustuse häirumine mängib olulist rolli niisuguste haiguste kujunemisel nagu isheemiatõbi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi ning sclerosis multiplex, hepatiit, aids ja paljud teised. Sai selgeks, et just raku energiavahetusest oleneb, miks lihaserakk väsib, aga südame rakk näiteks ei väsi. Tahes-tahtmata meenus keskkoolitarkus, mis sai omal ajal omandatud, ja süvenes arusaamine, et tänapäeva teadus on õige sügavale inimorganismi tunginud. Bioloogilisi protsesse seletavad skeemid on tänapäeval niisugused, et tunduvad pärinevat hoopis matemaatika, füüsika või keemia õpikuist. Eks seda tüüpi ole ka seekordses Horisondis ilmuv kirjutis ja skeemid mikrobioloog Tõnis Karkilt, kes püüab SARS-i kogemuse taustal selgitada, mis on üldse viirus, kuidas viirus organismis toimib, kas ja kuidas on võimalik viirusest lahti saada, kumb on halvem, kas antigeenne nihe või triiv jne.

Tervis ja meditsiin on valdkonnad, mis puudutavad ja huvitavad iga inimest, elagu ta siis Euroopas või Aasias, Aafrikas või Austraalias ning olgu tema kultuuritaust milline tahes. Ravile ja ravimitele pole kahju kulutada raha tarbijatel, mistõttu moodne eluteadus on köitev ka investeerijatele. Tervist ja meditsiini puudutavad uudised, nagu näha SARS-i näitest, ületavad suhteliselt kergesti uudiskünnise, mille tulemusel paanikagi on kerge tekkima. Küllap oleks ka Eesti jõudnud maailma teadeteagentuuride veergudele ja ekraanidele, kui meil kas või üks (!) inimene SARS-i oleks haigestunud. Kui aga meie arheoloogid nihutavad Eesti kiviaja paari aastatuhande võrra pikemaks, huvitab see väheseid asjatundjaid, selle teatega ei ületa tavapressis uudiskünnist isegi Eestis eneses. Keeleteadlase Ago Künnapi intervjuu arheoloogide Aivar Kriiska ja Andres Tvauriga pakub Horisondi lugejale põhjaliku ülevaate just uuematest suundumustest Eesti arheoloogiateaduses.

Lõpetuseks on tore tõdeda, et ka n-ö lüürikateaduste valdkonda kuuluvate teaduste finantseerimine pole siiski päriselt soikunud. Olgu siin mainitud, et Eesti Haridus- ja Teadusministeerium toetab 2003. aastal näiteks suurema projekti “Eesti ajalugu 1700-–000” raames tehtavaid töid, mille kohta huviline leiab infot veebilehelt www.hm.ee. Erakapitalil põhinev Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus rahastab aga 1. juulil uksed avanud Eesti Lähimineviku Okupatsioonide Muuseumi rajamist Tallinna südalinna.




Kärt Jänes-Kapp