Nr. 1/2004


Toimetaja veerg
Kui valge on must

Meisse eestlastesse on juba kuidagi geneetiliselt kodeeritud teadmine, et talv on midagi niisugust, mis on külm ja valge. Aga mis juhtub siis, kui talv polegi valge ja sellisel juhul suure tõenäosusega ka külm mitte? Ove Pärn TTÜ Meresüsteemide Instituudist selgitab, kui oluline on jää ja lumi. Kui sinaval veel pole jääkristallides sillerdavat kaant ja mustal maal valget vaipa, võib ilmastik suisa rivist välja minna. Niisiis pole sugugi hea, kui valge tulemata jääb ning maa must püsib. Talv peab olema valge ja külm. Seepärast on jaanuari Horisondiski juttu külmarekorditest. Aga kui tehnikadoktor Harry Alles kirjutab Helsingi külmalabori absoluutsest külmarekordist, siis on kõne all temperatuurid, mille kõrval Eestimaa ka kõige käredam talvepakane on suisa põlvepikkune poisike. Ja mis veel huvitavam – tuleb välja, et negatiivsed absoluutsed temperatuurid on hoopistükkis kuumemad kui tavalised positiivsed absoluutsed temperatuurid.

Kui vaatame palja silmaga oma kallilt Maalt öist taevast, on seegi mustvalge. Ent astronoomid on viinud teleskoobid atmosfääri segava mõju alt välja ja avastanud, et Universum on mitmevärviline. Teisalt kinnitab Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv, et nüüdseks on saanud eluõiguse ka tume aine, mille mass Universumis koguni ületab nähtava aine massi ja seda lausa kümmekond korda. Ja lisab: “Mis see nähtamatu endast kujutab, pole veerand sajandi jooksul veel selgeks saanud. Ilmselt ei moodusta seda neutriinod, vaid nn külm tume aine…” Aga seegi pole veel kõik. Seniseid teooriaid kokku võttes on Laurits Leedjärve väitel uue aastatuhande alguseks jõutud järeldusele, et kõnealused nähtav ja nähtamatu ehk siis “hele” ja “tume” aine moodustavad kokku ainult 27 protsenti Universumi energiatihedusest. Ülejäänud 73 protsenti on mingi tabamatu tume energia, mida vahel nimetatakse kvintessentsiks.

Loodetavasti on pimedad talveõhtud piisavalt pikad, et jääb aega nii külma- kui astrofüüsikute tööde-tegemiste üle pead murda.

Veel sagedamini kui füüsikas armastatakse mustvalges skaalas vaadelda ühiskonda. Ent ühiskonnagi tasandil väidavad käesoleva numbri kaks autorit, ajaloolane Jaak Valge ja väikerahvaste tundja Andrus Mölder, et valge polegi nii valge, kui sageli arvatakse. Et läänelik demokraatia, mille poole meie eestlased viiekümne okupatsiooniaasta jooksul igatsevalt vaatasime, ei välista omakasu ja manipuleerimist. Et Lääs oli silmakirjalik 1920. aastatel bolðevikega kulla üle kaubeldes ja on olnud silmakirjalik ka selles, mis puudutab tänaseid sündmusi Gruusias.

Mitmevärvilist aastat 2004.



Kärt Jänes-Kapp