Kui Euroopa Füüsika Seltsi ettepanekul kuulutas ÜRO alamkomitee UNESCO 2005. aasta ülemaailmseks füüsika-aastaks, siis tõdeti, et just Albert Einsteini loodud erirelatiivsusteooria 100. sünniaastal on otstarbekas meenutada inimestele füüsika aluseid, mis on toeks paljudele tänapäeva tehnoloogilistele saavutustele.

Aasta on olnud edukas ka Eesti füüsikale. Mitmed välismaal doktorikraadi kaitsnud noored mehed on viimasel ajal tulnud tagasi edendama meie teaduselu Taaralinna koduinstituudis. Tartu Observatooriumi kaks atmosfäärifüüsikut, Viivi Russak ja Ain Kallis, kuulusid autorite hulka, kelle artikkel avaldati 2005. aastal ühes mainekamas teadusajakirjas Science. Maailmas ja meilgi on leidnud üsna suurt vastukaja just Einsteini relatiivsusteooriast tulenev tehispäikese loomise idee – panna termotuumasüntees lõppude lõpuks mitmete riikide ühispingutustega ja -koostööna teenima inimkonda praktiliselt igavese energiaallikana. Ja sellega seotult rajada Prantsusmaale kõigepealt termotuumaseade ITER, mille loomisele loodavad kaasa aidata ka Eesti füüsikud. Need on mitmeti füüsikaga seonduvad mõtted, mis äsjamöödunut meenutades esimesena pähe tikuvad.

Juba mullu sügisel tegime koos Tartu Ülikooli Füüsika Instituudiga ettevalmistusi füüsika kui meie kõikide heaoluteaduse kuuevaatuseliseks kajastamisetenduseks oma ajakirjas tänavu. Põhimõtteks sai, et kirjutajaiks olgu meie oma füüsikud ning jutt olgu teemadel, millega nad ise tegelevad. Nii juhtuski, et selle aasta igas Horisondi numbris on ilmunud vähemalt üks pikem füüsikaga seonduv lugu ning intervjuu noorteadlasega – ühega meie füüsika heade traditsioonide jätkajatest. Et praegustest kooliõpilastestki on matemaatikuid, informaatikuid, keemikuid, biolooge, geograafe ning ka sügavuti füüsikasse kiindunuid jätkuvalt peale tulemas, mida on näidanud nende kogutud medalid ja aukirjad rahvusvahelistel jõukatsumistel, seda oleme kajastanud pidevalt rubriigis Olümpiaad.

Üsna palju on olnud juttu sünkrotronkiirgusega tehtavatest uuringutest. Niisugune valik polnud juhuslik. On ju Rootsi Lundi ülikool pakkunud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlastele juba kümmekond aastat uurimisvõimalusi oma sünkrotronil ja seeläbi kasvatanud terve plejaadi teadlasi – lausa meie füüsikute uue põlvkonna.

Eraldi tuletaksin meelde Tartu ülikooli professori ja laborijuhataja Arvi Freibergi septembrikuu Horisondis ilmunud lugu elust ja enrergiast. Seoses sellega kirjutas toimetusele Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Mart Kuurme, et ta sooviks seda ajakirjanumbrit terve klassitäie õpilaste jaoks – 40 eksemplari. Küsides temalt, miks ta nõnda talitas, sain vastuseks: “…See Arvi Freibergi artikkel, mis on nii hästi kirjutatud, et sellest saavad ka põhikooli lapsed aru. Pealegi käib seal jutt termodünaamika printsiipidest, mille mõistmine on minu meelest elamiseks kõige olulisem…”

Lõppeval aastal on Horisondil olnud mitmeid häid autoreid, kes on kirjutanud paljust muustki huvitavast. Reaalteaduste toimetajana kiidan siiski eriti füüsikute entusiasmi anda endast parim oma teadusvaldkonna tutvustamisel. Nimetan siin Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi laborijuhatajat Piret Kuuske, direktor Ergo Nõmmistet ja teadusdirektor Marco Kirmi, kes on meie ühise ettevõtmise sünnile kõige enam kaasa aidanud. Kes soovisid, said aprillikuisel Horisondi-reisil Tartus ise kuulda, näha ja katsuda, mida füüsika instituudi laborites tehakse.

Oli tõeline füüsika-aasta!