Augustis 2005 peeti Hollandis Leidenis 3. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad.

Olümpiaadil osales 50 õpilast üheksast riigist. Kohal oli ka Eesti võistkond koosseisus Natalja Hartðenko (Tallinna Tõnismäe Reaalkooli lõpetanu), Ivar Merilo (Pärnu Ühisgümnaasiumi 11. klassi lõpetanu), Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkooli lõpetanu) ja Simon Vigonski (Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanu), kaasas olid veel võistkonna juht Renate Pajusalu (TÜ üldkeeleteaduse dotsent) ja Ilona Tragel (TÜ keelekeskuse juhataja).

Leiden on väga kaunis vanaaegne linn Amsterdamist edelas. Meelde jäid lõputud kanalid, keset linna mäe otsas asuv tsitadell De Burcht, hiiglaslik kirik Hooglandsekerk ning muidugi tüüpilised jalgrattateed. Autosid oli selles linnas täiesti minimaalselt.

Individuaalvõistlusel Leideni ülikoolis tuli lahendada viis ülesannet, millest igaüks andis 20 punkti. Need olid tsotsili, lango, mansi, joruba ja leedu keele kohta ning kõige raskemaks osutus viies ülesanne, mille eest said punkte vähesed, nende hulgas ka mina ja Simon. Tsotsili keel kuulub maaja keelkonda. Seda räägib üle 100 000 inimese Mehhikos. Idasudaani keelkonna niiluse rühma kuuluvat lango keelt kõneleb Ugandas juba üle 900 000 inimese. Seevastu soome-ugri keelkonna obi-ugri rühma mansi keeles vahetavad Lääne-Siberis mõtteid vaid ligikaudu 3000 inimest. Joruba keel kuulub nigeri-kongo keelkonna kva rühma ja see on emakeeleks koguni rohkem kui kahekümnele miljonile inimesele Nigeerias.

Meie õpilaste tulemused olid järgmised: Ivar sai kokku 72 punkti, mis andis üldkokkuvõttes 10. koha (aukiri), Simon vastavalt 66 punkti ja 15. koht (aukiri), Natalja 58 punkti ja 20. koht ning Jaan 47 punkti ja 33. koht. Esikoha noppis bulgaarlane Ivan Dobrev 95 punktiga 100-st võimalikust. Eestlaste panust võib pidada väga heaks, sest keskmiste tulemuste arvestuses saavutasime kõikide meeskondade hulgas neljanda koha. Lisaks sai Simon kolmanda ülesande parima lahenduse eest eripreemia. Tegelikult saime küll tulemused teada alles lõputseremoonial, nii et esialgu küpsesime vaikselt ootusärevuses.

Sama päeva õhtul korraldati kõigile osavõtjatele aafrika tantsu kursus ning õpetati trumme taguma. Nimelt tegeldakse Leideni ülikoolis muu hulgas ka Aafrika keelte ja kultuuridega, nii et õpetajad olid omast käest võtta.

Meeskonnavõistluses osales 13 võistkonda, kusjuures iga võistkond paigutati eraldi ruumi, kaaslaseks arvuti ning üks vaatleja. Eestlaste juures oli selleks poolakas Michaù Sliwiñski. Lahendada tuli üks ülesanne, kus pidime kuulama 22 lauset figigi keeles, mis kuulub berberi keelte põhjarühma. Seda keelt räägib ligikaudu 15 000 inimest Figigi oaasis Maroko idaosas. Ja meie ülesanne oli välja töötada ortograafia selle keele jaoks, tõlkida seejärel eestikeelseid lauseid enda loodud ortograafias ning selgitada oma lahendust. Tulemus oli meie jaoks üsna hea. Nimelt kuulutati välja seitse võistkonda, kelle lahendust hinnati väga heaks: Eesti, Läti, Moskva, Peterburi, Bulgaaria I, Holland I ja Holland II. Auhinda oleks väärinud neist kõik, kuid pärast pikka arutelu otsustati siiski anda see vaid neljale. Kolmanda koha preemia pälvis Peterburi tiim, teise koha vääriliseks hinnati Bulgaaria I ja Moskva võistkonna lahendusi ning kolmanda rahvusvahelise lingvistika olümpiaadi meeskonnavõistluse võitis Hollandi I võistkond.

Pingeliste võistluspäevade ajal korraldati ekskursioon Amsterdami, kus külastati ka Anne Franki maja ja Rijksmuseumi. Anne Frank oli üks paljudest Teise maailmasõja ajal tagakiusatud juutidest. Tema perekond suundus Hollandisse aastal 1933, mil Hitler tuli Saksamaal võimule. Kui natsid 1940. aastal Hollandi okupeerisid, nägi Frankide perekond ainsa võimalusena varjumist Amsterdamis. Anne pidas samal ajal päevikut, mis tänaseks on tõlgitud rohkem kui 60 keelde, sealhulgas ka eesti keelde. Meile jätsid tema perekonna majamuuseum ja peidik igatahes väga sügava mulje. Saime aru, mida juudid tegelikult Teise maailmasõja ajal pidid üle elama. Rijksmuseum on kunsti päralt. Seal esitletakse Madalmaade kunstnike teoseid.

Viimase olümpiaadipäeva õhtupoolikul külastasime veel Haagi, mis asub Leidenist 15-minutilise rongisõidu kaugusel. Seal vaatasime endist krahvilossi Binnenhofi, maaligaleriid Mauritshuisi, mini-Hollandit Madurodami ja kohalikke parke. Üllatas kesklinnast pisut kaugemal olevate parkide metsasus ning ürgsus, Hollandi kohta täiesti ootamatu.

Kodus võttis meid tänusõnade ja lilledega vastu TÜ teaduskool. Käesoleval aastal peetakse neljas rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, sedakorda Eestis. Ivaril ja Simonil on seal veel võimalus osaleda, Natalja jätkab õpinguid Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas ning Jaan TÜ matemaatika-informaatika teaduskonnas.

IVAR MERILO (1987) on Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturient, 3. rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi 10. koha omanik.