 |
|
|
| Toimetaja veerg |
|
Eetiliselt ja põikpäiselt |
| Mereuurija Tarmo Soomere, kes seekordses numbris jätkab oma kirjutiste sarja Horisondis ja selgitab, mis on mõrvarlained, oli see mees, kelle Postimees möödunud aasta lõpus aasta inimeseks valis. Esimene teadlane ta selles reas ei olnud, küll aga esimene, kelle puhul on hinnatud eeskätt kodanikujulgust ja tahet võtta vastutus, teha midagi, mis polnudki nagu tema otsene kohustus, liikudes seejuures ka natuke vastuvoolu. |
|
| Artiklid |
|
Pidalitõbi - vari minevikust |
| Positivistlik pealkiri pole juhus. Erinevalt mitmetest teistest nakkushaigustest, nagu näiteks aids ja tuberkuloos, mille puhul eeldatakse, et nende aktuaalsus üha kasvab, peetakse maailma tervishoiuringkondades pidalitõvest rääkides silmas pigem seda, et tegemist on n-ö väljasureva liigiga. |
Unikaalne labor Tartusse |
| Hiljuti tähistati Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis 30 aasta möödumist peahoone üleandmisest ehitajailt füüsikutele. Ühtlasi avati seal äsja valminud multimeedia õppeklass ning Hasselbladi fondi toetusel rajatud kõige nüüdisaegsema sisustusega pinnafüüsika laboratoorium. |
Kui meri märatseb - mõrvarlained |
| Horisondi 2005. aasta algusnumbrites 2 ja 3 (artiklites Märatsev meri ja Märatsev meri: kui vesi peale tungib) käsitlesime juhtumeid, mil meri üle rannajoone tungib ning palju pahandust tekitab. |
Mis tuleb autosid asendama? |
| Kuidas näeb välja jätkusuutlik linn? Ehk teisisõnu, milline peaks olema üks tsiviliseeritud tulevikulinn? |
|
| Intervjuu |
|
Teadus on olelusvõitlus |
| Tänapäeva teadlane ei saa olla nohik |
|
| Üksainus küsimus |
|
Milleks ROBOTEX? |
Miks korraldatakse maailmas hulgaliselt
robotivõistlusi ja miks on vaja Eestil oma Robotexi?
|
|
| Lugesin üht raamatut |
|
Ajalooline dokument omas mahlas |
Hans Treimann
“Sulerüütlina Nikitast Gorbani”
Olion, 2005 |
Ka kirbul on kirbud |
Gilbert Waldbauer
“Milleks meile putukad?”
Ilo, 2005
|
|
| Olümpiaad |
|
Lõunanaabrite bioloogiaolümpiaadid – kas õppetund meile |
| Mõte võrrelda Läti, Leedu ja Eesti bioloogiaolümpiaade (vastavalt LBO, LitBO ja EBO) sündis mullu, kui noorbioloogide arendamisega tegelenud inimesed võtsid eesmärgiks välja selgitada eestlaste suhteliselt tagasihoidliku esinemise põhjusi rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil (IBO) ning välja töötada konkreetne metoodika selle parandamiseks. |
“K’usi ‘oy ‘ox ta Leiden volje?” ehk “Mis eile Leidenis toimus?” |
| Augustis 2005 peeti Hollandis Leidenis 3. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. |
Lingvistikaolümpiaadid teel ülesmäge |
| Rahvusvaheliste lingvistikaolümpiaadide ajalugu on lühike: esimene neist peeti alles 2003. aastal Bulgaarias ametliku nimega “Teoreetilise, matemaatilise ja rakenduslingvistika olümpiaad”. |
|
| Sõjatehnika |
|
TUUMAPOMM |
| 16. juuli 1945, mil USA-s New Mexico osariigi kõrbes katsetati esimest tuumapommi, jääb ajalukku ühe süngema päevana. |
|
| Uued tuuled |
|
Astronoomid otsivad pilkast pimedust Antarktikast |
| Kui te arvate, et astronoom jahib eelkõige kaugeid planeete, tähtesid, galaktikaid, supernoovasid, gammasähvatusi või udukogusid, siis eksite. Astronoom jahib eelkõige pimedust. |
|
| Filosoofiline vaatenurk |
|
Millises tähenduses tõest räägite? |
| Mida peetakse silmas, kui räägitakse tõest? Enesele märkamata võime rääkida tõest erinevates tähendustes. |
|
| Arhiivipildid |
|
110 aastat tagasi pandi pildid liikuma |
| Enne Teist maailmasõda oli kinost kujunenud vaieldamatult kõige populaarsem meelelahutuse ja vaba aja veetmise vorm Eestis. |
|
| Ristsõna |
|
Ristsõna |
| Järjekordse ristsõna leiab huviline trükinumbrist. |
|
| Enigma |
|
TETRAMINO JA PENTAMINO |
| Ülesanded leiab huviline trükinumbrist. |
|
|
|
|
|
