2006/5



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Uus looduskaitseseadus EL 2006/5
Samblikud nd riiklikult kaitstud

Mte, et ka samblike hulgas leidub haruldasi, tundlikke vi ohustatud liike, mis vajavad lbimeldud kaitsemeetmeid, pole uus. Teoks sai see aga alles kaks aastat tagasi, kui esimest korda veti kaitstavate liikide nimistusse ka 51 samblikku.

Asja on kaalutletud, arutatud ja uuritud juba paarkmnend aastat. Kigepealt pti vlja selgitada kaitset vrivad samblikuliigid [3] ja Eesti lihhenofloorast tenoliselt hvinud suursamblikud [4].

Kaitset vrivate samblike loetelus oli 1986. aastal kokku 93 liiki ning nende kaitse vajadusel oli kolm phjendust: haruldus (alla kmne leiukohta Eestis), Eestit lbiv liigi areaali piir ning liigi kasvukohtade oluline vhenemine inimtegevuse mjul.

Suur hulk tollesse esimesse nimekirja pandud liikidest plvivad meie teravdatud thelepanu ka praegu, kuid mnede puhul tuleb tunnistada, et need on osutunud Eestis siiski sna tavalisteks ja elujulisteks, niteks kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina), liudsamblik Lecanora sambuci vi lumisamblik Pertusaria hemisphaerica.

Teises mainitud nimistus loetleti 38 suursambliku liiki, mida Eestis polnud leitud viimase kolmekmne aasta jooksul ja mida seetttu peeti meil hvinuks. Rm on tdeda, et neist liikidest oleme ndseks uuesti leidnud 14. Neli liiki on tagantjrele osutunud valemranguteks, seega on erilisse kadunukeste nimekirja jnud vaid 20 suursamblikku.

Omaette peatkk Eesti samblike kaitse korraldamise loos on Eesti punase raamatu kokkupanek. Kuigi mainitud raamatusse kantud liikidele ei laiene iseenesest seaduse kaitse, on sellega siiski olulisel moel juhitud thelepanu ohustatud liikide olemasolule ja vajadusele jlgida nende seisundit. Praegune Eesti punane raamat [1] valmis kaheksa aastat tagasi ning sinna on kantud 110 suursambliku liiki.


Suur- ja pisisamblikud. Samblike knekeelne jaotus suur- ja pisisamblikeks phineb samblikutalluse vliskujul ja on kohati sna tinglik. ldistatult vib elda, et Eestis on teada le 1000 liigi samblikke (vi nendega otseselt seotud seeni) ning neist le 300 kuuluvad suure tallusega ja kergesti mrgatavate-kogutavate suursamblike ja ligi 700 vhemrgatavate pisisamblike hulka. Et veel kaheksa aastat tagasi oli phjalikumalt uuritud vaid suursamblikke [5], siis otsustati suurem osa Eesti samblikuliikidest pisisamblikud punase raamatu ksitlusest vlja jtta. Nd on meil aga olemas sna hea levaade ka pisisamblikest koos nende kasvukoha- ja leiuandmetega [2], mistttu riikliku kaitse korraldamisel veti vaatluse alla kogu teada olev samblike elustik.


5% samblikest kaitse all. Niisiis, 51 liiki samblikke ehk 5% kigist meil teada olevatest samblikuliikidest on Eestis alates 2004. aasta kevadest kaitstud, neist 1 liik I kategooria, 32 liiki II kategooria ja 18 liiki III kategooria all. Mille phjal on valik tehtud?

* Nimekirja veti nii suur- kui ka pisisamblikke, kuigi viimaseid on keerukas mrgata, koguda, tunda ja mrata. Seda suudavad enamasti vaid asjatundjad. Oluliseks ei peetud mitte kaitstava taksoni populaarsust, vaid tema bioloogilistest, koloogilistest vi levikuga seotud omadustest tulenevat ohustatuse astet.

* Need liigid on Eestis kas vga haruldased (12 teadaolevat leiukohta), haruldased (35 leiukohta) vi sna haruldased (610 leiukohta), ning seejuures ohustatud, kusjuures ohuteguri saab kindlaks teha. Ei peetud otstarbekaks vtta kaitstavate liikide nimekirja kiki vga haruldasi vi haruldasi liike, sest neid on seniste teadmiste phjal vga palju (kokku le 400 taksoni) ja mnegi harulduse puhul ei saa veel otsustada, kas ta on ka tegelikult ohustatud ning mis teda ohustab.

* Kaitstavate samblike loendisse veti osa sna sageli (1120 leiukohta) vi sageli (2150 leiukohta) leitud liike, mille puhul on aga ilmne suundumus arvukuse vhenemisele ja on teada, mis neid ohustab.

* Riiklikku kaitset taotleti vaid neile samblikuliikidele, mida on kogutud vi registreeritud looduses alates 1990. aastast. Seega vib olla kindel, et need liigid on Eestis praegu olemas ja nende kaitset saab korraldada.

Hulk vga haruldasi ja haruldasi ning tenoliselt ohustatud samblikuliike jeti esialgu nimekirjast vlja, sest neid pole viimasel aastakmnel leitud: niteks krobeline kopsusamblik (Lobaria scrobiculata), kivi-rihmsamblik (Ramalina siliquosa), kera-korallsamblik (Sphaerophorus globosus) jt. Selliste liikide puhul on esmathtis kontrollida nende varasemaid leiukohti ja veenduda, et nad on Eestis silinud. Seejrel, olles selgitanud ka neid ohustavad tegurid, tuleks tenoliselt osa neist vtta riikliku kaitse alla.


Mille alusel on liigid jaotatud kaitsekategooriatesse? Eesktt oleme lhtunud liigi haruldusest ja tema harulduse phjustest, aga oma osa on ka sellel, milline ja kui suur oht ht vi teist liiki varitseb.

I kategooria vriliseks on peetud vaid ht liiki harilikku tundrasamblikku (Flavocetraria cucullata). Seda on Eestis leitud vaid hest kohast. Tegemist on arktoalpiinse liigiga, mis on laialt levinud tundras ja metsatundras ning mgede alpiinses ja subalpiinses vndis. Eesti leiukoht paikneb selle liigi tasandikualade levila lunapiiril, siit luna pool (Ltis, Leedus) teda enam ei ole.

Meil asustab harilik tundrasamblik maapinda lubjarikkal loopealsel hel lnesaartest, kus ta kasvab aga vrdlemisi suure populatsioonina. helgi teisel loopealsel pole seda liiki leitud, kuigi samblik on silmatorkav ning teda on paljudest kohtadest lausa otsitud. Ainsas teadaolevas leiukohas ohustab harilikku tundrasamblikku helt poolt see, et avatud lookooslus kipub kinni kasvama, teisest kljest aga lemrane tallamine vi koguni kamara lhkumine (kui loopealsel sidetakse autode jt. masinatega, telgitakse, ehitatakse jne.).

II kategooria sisaldab 32 liiki; nende hulgas leidub mitmeid kindlate elupaikade (ka vriselupaikade) liike, kuid mnda neist on looduses raske mrgata ja mrata.

Selle kategooria liigid on enamasti kas vga haruldased, niteks nel-narmassamblik (Bryoria furcellata), hrma-varjusamblik (Chaenotheca cinerea), haruldased, niteks vask-porosamblik (Cladonia convoluta), klm purusamblik (Ochrolechia frigida), ksnjas lohksamblik (Solorina spongiosa) vi sna haruldased, nagu harilik tuustsamblik (Alectoria sarmentosa), kahvatu seensamblik (Baeomyces carneus), oliiv-helksamblik (Cetrelia olivetorum) ja must limasamblik (Collema nigrescens). Nad on ohualtid juba ksnes oma vikese esinemissageduse tttu.

Paljud teise kategooria liigid kasvavad epiftidena puudel kas vanades metsades, niteks harilik tuustsamblik, sire srsamblik (Cybebe gracilenta), karvane kruupsamblik (Micarea hedlundii), vike ngisamblik (Parmeliella triptophylla), vi sna vhelevinud metsakooslustes, nagu laialehised lehtmetsad, niteks kollane virvesamblik (Dimerella lutea), jalaka-kauss-samblik (Gyalecta ulmi), kv-neersamblik (Nephroma resupinatum). Seetttu ohustab neid eesktt metsamajandustegevus: hvitatakse soodsaid elupaiku, langetatakse vanu puid, muudetakse metsaliikidele sobivaid mikrokliima- ja valgusolusid.

Loopealsetel kasvavaid maapinnasamblikke vask-porosamblikku, ksnjat ja harilikku lohksamblikku (Solorina saccata), valget vahasamblikku (Squamarina lentigera), loo-rebasesamblikku (Vulpicida tubulosus) ohustab peamiselt avatud koosluste kinnikasvamine, paiguti ka maapinna lemrane tallamine vi kamara lhkumine. Sama oht varitseb liivikutel kasvavat kahvatut seensamblikku.

Teise kategooriasse on paigutatud veel mned vga kitsa elupaiganudlusega liigid, niteks nsa-kuldsamblik (Caloplaca verruculifera), kes kasvab ainult merevee pritsmete ulatuses paiknevatel lindude istumiskividel; Mougeot' koldsamblik (Xanthoparmelia mougeotii), keda vib leida ksnes graniitklibul, mitte aga suurtel rndrahnudel vi kiviaedadel; mnni-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), kes asustab plenud puitu rabas ja rabale lhedastes metsades. Neid liike ohustab eelkige see, et vhesed neile sobivad elupaigad vivad juhuslikult hvida. Et hvingut vltida, tuleb osa leiukohti hoida sihiteadlikult muutumatutena.

III kategooria sisaldab 18 liiki. Need on Eestis kas sna sagedased vi sagedased, kuid neid kiki on viimastel aastakmnetel leitud vhem kui varasematel aastatel.

Peamised ohutegurid on samad, mis eelmise kategooria liikidel. Elupaikade hving vi olude muutus metsamajandustegevuse tagajrjel hvardab epiftseid liike, nagu rant-thnsamblik (Arthonia byssacea), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum). Loopealsete ja liivikute kinnikasvamine vi lemrane tallamine ohustab harilikku srasamblikku (Fulgensia bracteata), stepi-naastsamblikku (Psora decipiens) ja pisi-tinasamblikku (Stereocaulon condensatum). Mnd liiki varitseb sna eriline oht, niteks rant-tnnsamblik (Cyphelium inquinans) kasvab sageli avatud kasvukohtades vanade puithoonete palkidel: mnigi tema varasem elupaik on hvinud hoonete lammutamise vi plemise tttu; harilikku pissamblikku (Lasallia pustulata), kes kasvab graniitrahnudel erisugustes, kuid eelistatult niisketes kasvukohtades, ohustab graniitrahne mbritseva koosluse niiskusreiimi muutumine.

Mitmed kolmandasse kategooriasse kantud samblikuliigid hakkavad hsti silma: suure lehtja tallusega harilik pissamblik ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), pikalt rippuv habeja tallusega pikk lhnasamblik (Evernia divaricata), niitjas rihmsamblik (Ramalina thrausta), kare habesamblik (Usnea barbata). Sellised samblikud vivad ahvatleda end koguma-korjama.

Erandlik liik selles kategoorias on harilik kopsusamblik, kes kasvab lehtpuude koorel leht- ja segametsades, harvem ka puisniitudel, parkides, kalmistutel. Eestis on teada mitusada selle liigi leiukohta. Ent ta on vga keskkonnatundlik ega talu elupaiga mikrokliima (niiskus- ja valgusolude) muutusi vi hu happelist saastatust, mistttu ongi viimastel aastakmnetel mrgatavalt taandunud kogu Euroopas. Harilik kopsusamblik on kas kaitsealune vi punase raamatu liik Ltis, Leedus, Poolas, Taanis, Saksamaal jm. Pidasime vajalikuks vtta see liik ennetavalt kaitse alla ka Eestis.


Kuidas me neid kaitseme? Kui palju aastaid toimis Eestis nn. liigi nimelise kaitse phimte, siis nd arvatakse, et parimal moel saab liike kaitsta, hoides nende elupaiku. Seetttu on ka ette nhtud, et I kaitsekategooria liikide kik teadaolevad elupaigad peavad asuma kaitstavatel aladel. Hariliku tundrasamblikuga nii ongi: tema ainus leiukoht Eestis asub Vormsi maastikukaitsealal.

II kategooria liikide teadaolevatest elupaikadest peavad asuma kaitsealadel vi siis erilistel, nende liikide kaitseks loodud psielupaikades vhemalt pooled ning III kategooria liikide elupaikadest vhemalt iga kmnes.

Psielupaiku luues koostatakse kaitse-eeskirjad: neis loetletud piirangute abil (niteks lageraie, uute ehitiste vi teede rajamise, kraavide kaevamise keeld jne.) saab kehtestada sobivad kaitsemeetmed igale liigile. Mdunud aasta lpul koostatigi ettepanekud luua kmme uut psielupaika 14 teise kategooria samblikuliigi kaitseks. Loodetavasti need materjalid varsti ka seadustatakse.


1. Lilleleht, Vilju (koost.) 1998. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Tartu.

2. Randlane, Tiina; Saag, Andres (koost.) 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu likooli Kirjastus, Tartu.

3. Trass, Hans; Randlane, Tiina 1986. Lichen species of Estonia in need of protection. Folia Cryptogamica Estonica 21: 13.

4. Trass, Hans; Randlane, Tiina 1987. Extinct macrolichens of Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 25: 17.

5. Trass, Hans; Randlane, Tiina (koost.) 1994. Eesti suursamblikud. Tartu.



TIINA RANDLANE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet