|
 |
Eesti Loodus 2006/5 | SISUKORD
| Uus looduskaitseseadus EL 2006/5 |
|
Samblikud nüüd riiklikult kaitstud |
Mõte, et ka samblike hulgas leidub haruldasi, tundlikke või ohustatud liike, mis vajavad läbimõeldud kaitsemeetmeid, pole uus. Teoks sai see aga alles kaks aastat tagasi, kui esimest korda võeti kaitstavate liikide nimistusse ka 51 samblikku.
|
|
| EL küsib EL 2006/5 |
|
Kas huvilised on Vellavere loodusmaja üles leidnud? |
| Otsustasime sel kevadel tõesti proovida, kui suur on huvi meie maja vastu. Varem sai siia tulla ainult ette helistades, siis tuli grupijuht kohale. |
Kuidas on läinud kaheaastasel Tallinna taaskasutuskeskusel? |
| 15. mail 2004 asutasid Heateo Sihtasutus, Eestimaa Looduse Fond ja Caritas Eesti Tallinna taaskasutuskeskuse. |
|
| summary EL 2006/5 |
|
|
Landscape – home to people, habitat for nature
Hannes Palang makes an introduction to the European Day of Parks, wih the official heading of „Our Landscapes – space for nature, opportunities for people.” He writes about the changed relationship between people and nature, about urbanization in rural areas, valuable landscapes, European Landscape Convention, researchers of local lore and about bordering our properties. Nature is not perceived naturally any more, therefore nature has to be protected against the people. |
|
| Essee EL 2006/5 |
|
Mis on hea ja mis on paha |
| Poodu majas köiest ei räägita. Tänavuse erakordselt kuiva kevade kurbade kulupõlengute ja tulekahjude taustal oleks see jutt justkui märk kehvast lastetoast. |
|
| Intervjuu EL 2006/5 |
|
Nematoodid, aed ja kiirkiri |
| Eino Krall (1931) on sündinud Tartus. Lõpetas 1955. |
|
| Kaitsealad EL 2006/5 |
|
Ubari maastikukaitseala |
| Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberneeme ja Haapse külas asuval Ubari maastikukaitsealal kaitstakse üht osa Põhja-Eesti klindist, ning vääriselupaiga tunnustele vastavaid metsi. |
|
| Aasta puu EL 2006/5 |
|
Pajud – see on imelihtne |
| Kullendavad pajutibud on eestlasele niisama tähtis kevade märk kui sinililled. Pajud õitsevad kaua: mõnel varajasel kevadel võivad esimesed kuldsed tibud ilmuda juba märtsi lõpus, viimased aga alles juunis. |
|
| Artikkel EL 2006/5 |
|
Maastik – kodu inimesele, elupaik loodusele |
| Nende ridade kirjutamise aegu on märts. Krõbe talv on muutnud maastikku: ligi pääseb sinna, kuhu suvel ei saa, ent mitmed teised kohad on jällegi kättesaamatud. |
Kuidas tekib kivistis |
| Müütides ja muinasjuttudes on kiviks muudetud üksjagu tegelasi. Paraku pole võlusõnast ega kepikeerutusest tõsielus kasu. |
Ornitoloogiaühing: reibas vanur |
| Ükski Eesti looduskaitseorganisatsioon – kui muidugi mitte arvata nende hulka põhiliselt looduse tundmaõppimisele keskendunud looduseuurijate seltsi – ei saa vanuse poolest ligilähedalegi Eesti ornitoloogiaühingule (EOÜ). 1. |
Tedremäng |
| Huvitav, miks me nimetame tedrekukkede kevadisi kokkusaamisi mänguks? Aga tõepoolest, nendel „üritustel” on ju olemas kõik mänguks vajalik: plats, osalised, reeglid, aeg ja tulemus. |
Kui vanaks elab meie piiritaja? |
| Piiritajat (Apus apus) on näinud küll igaüks. See piiritajaliste seltsi ainus esindaja Eestis elab meil valdavalt inimasulates, kus sageli püüab uudishimulikke pilke oma suviste kärarikaste ühislendudega pesapaikade ümbruses. |
NURMENUKK, kaunis ja söödav |
| Vähe on taimi, keda rahvas nii paljude nimetustega on ristinud. Mis meeles, see keelel, järelikult peab nurmenukk peitma endas mitmeid väärtusi: temast saab nii silmailu, tuge tervisele kui ka söögi- ja joogipoolist. |
Kolmas linnuatlaseaasta on alanud |
| Eesti uue linnuatlase välitööd said hoo sisse 2004. aasta kevadel (vt. |
Väärikas eestlane Jakob Johnson – 200 |
| Kuidas võrsus eesti pärisorja perekondadest, igasuguste õigusteta inimestest väga tuntud kunstnikke, teadlasi või ühiskonda, rahvuslikku liikumist edasiviivaid isiksusi? |
Kukkurtihase ohtlik elu |
| Eelmisel kevadel just pungade puhkemise aegu tekkis meil sõbraga mõte otsida kukkurtihase pesapaiku. Alguses tundus see soov mulle teostumatu unistusena, sest kukkurtihane on ju meil üsna haruldane. |
|
| Toimetaja veerg EL 2006/5 |
|
Maastik, see on maitse asi!? |
| Kevadiselt päikeselised ja soojad ilmad kutsuvad majaseinte vahelt välja. Võtan minagi ette väljasõidu loodusesse, et korjata kimbu kevadlilli, kuulata ojas vulisevat vett ja niisama hinge kosutada. |
|
| Matkarada EL 2006/5 |
|
Pähni metsaõpperada on paras pähkel |
| Arvatavasti teavad Pähnit paljud loodus- ja eriti metsahuvilised või on sellest kohast vähemalt kuulnud. Asub siin ju Roosa metskond, loodusõppemaja, Pähni metsamuuseum, õpperajad ja tänavu märtsikuust ka Pähni looduskaitseala. |
|
| Poster EL 2006/5 |
|
Prints ja kevad |
Arutasime sõbraga parasjagu kevadise suurvee tagajärgi ja kanuumatkade võimalusi tema Viruna turismitalus, kui kena daam, kes saunatrepil päikest nautis, küsis: “Kas ma pean teda nüüd
suudlema?”. “Keda?” imestasime. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
