Eesti uue linnuatlase välitööd said hoo sisse 2004. aasta kevadel (vt. ka Eesti Loodus 2004, nr. 4). 17. veebruari seisuga on linnuatlase töörühmale laekunud 54 611 vaatlust (vaatlus tähendab üht liiki, mida on märkinud üks vaatleja või vaatlejate rühm ühes ruudus ühel aastal), neist 2004. aastal 25 482 ja 2005. aastal 29 129. Esimesel välitööaastal liitus meie tööga 391 inimest, kellest mõned küll registreerusid, kuid ei esitanud andmeid. Uuematel andmetel on kaastöid laekunud üle 500 inimeselt.

Eesti maa-ala jaguneb 2093 ruuduks, mille külje pikkus on 5 km. Neist 601 on kiil-, piiri- ja rannikuruudud, mille maismaaosa pindala on alla 25 km2. Täispindalaga tavalises sisemaaruudus (põllumajandusmaastiku ja metsa mosaiik, märkimisväärsed märgalad puuduvad) pesitseb tavaliselt üle 70 linnuliigi. Kui leidub märgalasid (järved, sood, luhad), on liikide arv veelgi suurem, samuti rannikul: lisanduvad rannaliigid. Samas võib mõne rannikuruudu maismaaosa pindala olla üsna väike. Kiil- ja piiriruutudes on ka tõenäoline pesitsevate liikide arv väiksem. Alla 70 liigi võib pesitseda ka üksikutes täispindalaga, kuid väga monotoonsete elupaikadega sisemaaruutudes.

Praeguse seisuga on andmeid 1246 ruudu kohta (60% ruutudest; tabel 1). Ruute, milles on registreeritud üle 70 liigi, on ainult 185. Peale selle on 17 väiksema pindalaga ruudu uurituse vaatlejad ise hinnanud heaks. Seega võib praeguse seisuga pidada hästi uurituks ainult kümnendikku ruutudest.

Tabel 1. Linnuliikide arv ruutudes.

Pesitsevate liikide arv Ruutude arv
>90 64
71–90 121
51–70 156
1–50 905
0 847

Eesti maakonnad on vaatlejatega hõlmatud eri määral, ka vaatlejate linnutundmine pole võrdväärne. Kui näiteks Pärnumaalt ja Tartumaalt on mingeidki andmeid vähemalt 70% ruutudest, siis Saare- ja Raplamaal on vähemalt üks liik kirja pandud vaid kuni pooltes ruutudes (tabel 2).

Tabel 2. Ruutude uuritus maakonniti. Hästi uuritud tähendab üle 70 liigi või on ruut vaatleja enda hinnangul hästi uuritud. Keskmiselt uuritud tähendab 51–70 liiki või on ruut vaatleja meelest keskpäraselt uuritud.

Maakond Ruutude arv Uuritud ruute, % Hästi uuritud ruute, % Keskmiselt uuritud ruute, %
Harju 231 51 12 3
Hiiu 75 51 7 1
Ida-Viru 156 58 7 12
Jõgeva 107 62 8 4
Järva 103 62 4 8
Lääne 140 64 12 7
Lääne-Viru 153 64 10 11
Põlva 96 65 10 5
Pärnu 242 71 13 16
Rapla 116 47 4 6
Saare 189 47 6 7
Tartu 136 71 10 10
Valga 92 74 24 20
Viljandi 150 53 7 7
Võru 107 56 7 7

Eestis pesitseb veidi üle 200 linnuliigi. Seni on linnuatlase koostamise käigus registreeritud maksimaalne pesitsevate liikide arv ühes ruudus 137 linnuliiki (Eet ja Aarne Tuule uuritud ruut LF7080 Harjumaal).

Kahe atlaseaasta jooksul on laekunud vaatlusi ka väga haruldaste liikide tõenäolise ja kindla pesitsemise kohta. Sellised liigid on näiteks punajalg-pistrik, lammitilder, veetallaja, valgetiib-viires, jõgivästrik, väike-käosulane ja kaelus-kärbsenäpp.

Kõige laiemalt levinud (rohkemates ruutudes) haudelinnud on metsvint, väike- ja salu-lehelind. Võrreldes 2004. aasta seisuga on kümne enim levinud liigi hulgast välja langenud vares ja suitsupääsuke, lisandunud on metskiur ja punarind.

Liik Pesitsusruutude arv
Metsvint 722
Väike-lehelind 657
Salu-lehelind 656
Musträstas 626
Linavästrik 609
Rasvatihane 601
Põldlõoke 567
Metskiur 566
Laulurästas 561
Punarind 558

Linnuatlase välitööde teisel, 2005. aastal paistis silma eelkõige kakuliste suur arvukus. Kui 2004. aastal laekus kakuliste kohta 274 vaatlust (1,1% kõigist vaatlustest), siis 2005. aastal oli neid palju rohkem: 509 (1,7%). Näiteks peeti soorätsu meil peaaegu väljasurnuks, aastas saadi umbes kümmekond pesitsusaegset teadet. Ent 2005. aastal, tingituna erakordselt suurest näriliste arvukusest, oli see võrdlemisi päevase eluviisiga lind mõnes piirkonnas päris tavaline: eriti Jõgevamaal, aga ka Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Kuna kakkude ja rätsude arvukus on tsükliline, siis pole välistatud, et nii mõneski ruudus, kus kakuvaatlused jäid eelmisel aastal tegemata, neid liike ülejäänud atlaseperioodi jooksul ei kohatagi.

Eestis on praegu veel hulgaliselt piirkondi, kus ka kõige tavalisemaid liike pole kirja pandud (vt. joonist). Et sellistes ruutudes vaatlusi teha, ei pea tingimata olema hea linnutundja. Seepärast palve kõigile, kel vähegi huvi lindude vastu: palun kaaluge võimalust liituda atlase tööga! Täpsem projekti kirjeldus ja taustinfo on toodud meie kodulehel (www.eoy.ee/atlas).

Täname kõiki vaatlejaid, kes on aidanud Eesti linnustiku hetkeseisu fikseerida, ning soovime kõigile viljakat atlaseaastat!