Esimene vaktsineerimiskampaania oli 2005. aasta oktoobris-novembris, kui lennukitelt külvati vaktsiini umbes 25 800 km² alale. Alates 2006. aastast külvatakse vaktsiini kogu Eesti territooriumile kaks korda aastas ning seda jätkatakse seni, kuni marutaudi enam ei diagnoosita.
Kampaania järel hinnatakse igal aastal vaktsineerimise tõhusust. Selleks kütitakse rebaseid ning kährikuid, et uurida, kas nad on vaktsiini söönud või mitte ning kas neil on tekkinud haiguse vastu piisaval hulgal antikehi. Uuringute tulemused näitasid, et 2005. aastal oli vaktsiini söönud 73% loomadest, 2006. aastal aga 85%. Vereanalüüside tulemuste põhjal võib öelda, et 55% uuritud loomadest olid marutaudi vastu kaitstud.
Vaktsineerimise tulemuslikkuse kõige olulisem indikaator on eelkõige marutaudijuhtumite arvu muutus vaktsineeritud alal. Võttes arvesse marutaudi peiteaega, immuunsuse saavutamiseks oluliste antikehade tekkeaega ning vaktsineerimise perioodi, peaks taudijuhtude arv hakkama vähenema 2005. aasta detsembrist või 2006 jaanuarist. 2006. aastal diagnoositi marutaudi mai lõpuks 97 korral, neist ainult 16 juhtu tuli ette 2005. aastal vaktsineeritud alal ja vaktsineerimispiiri lähedal. 2005. aastal pandi marutaudi diagnoos samal ajavahemikul samuti 97 korral, neist 56 oli nn. 2005. aasta vaktsineerimisalas. Tänu kahele 2006. aastal korraldatud vaktsineerimiskampaaniale vähenes marutaudis loomade arv märgatavalt. 2006. aastal diagnoositi see taud 17 juhul, 2005. aastal oli see näitaja samal ajaperioodil 169.
2006. aastal uuriti 588 marutaudikahtlusega looma, neist positiivseks osutus 114 (101 mets- ja 13 kodulooma). 2005. aastal olid need näitajad vastavalt 772 ja 266 (229 ja 37).
Tänavu on üheksa kuu jooksul laboris uuritud 279 haiguskahtlusega looma, neist neljal on diagnoositud marutaud.
Senist metsloomade vaktsineerimisprogrammi võib pidada väga edukaks. Kui enne seda diagnoositi haigust keskmiselt 150–300 loomal aastas, siis võrreldes eelnevate aastatega on marutaudijuhtumite arv tunduvalt vähenenud kogu riigis. Siiski kulub marutaudivaba maa staatuse saavutamiseks veel vähemalt 4–5 aastat, kuna viiruse tõrjumine metsloomade populatsioonist on keeruline ning pikaajaline protsess.
|