2007/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/10
Kuimetsa maastikukaitseala

Raplamaal Kaiu vallas Kuimetsa klast poolteist kilomeetrit Kose poole asub ks Eesti suurimaid ja ilmekamaid karstialasid.

Ala on nimetatud ka Ida karstialaks, Iida karstialaks, Ida urgeteks ja Iida urgeteks. 1959. aastal veti see Kuimetsa idaurgete nime all looduskaitse alla. Tnavu kevadel uuendati kaitsekorda, htlasi suurendati kaitseala pindala umbes poole vrra, 46 hektarini [1].

Kuuse-segametsaga kaetud hukese pinnakattega maa-alal leidub rohkesti karstilehtreid, -orge ja -koopaid, mis on tekkinud phjavee toimel karbonaatsete kivimite leostumisel ja vljakandel. Karstivormidest suurimad on siin langatusorud, mille pikkus ulatub 100, laius 40 ja sgavus 3,5 meetrini [2]. Orgude phi on enamjaolt lame, nlvad aga jrsud ning kohati paljandub paas. Siinsed karstilehtrid on mitmesuguse kujuga, leidub nii kasti-, lehtri- kui ka liuasarnaseid. Kastjate vormide sgavus on 2,53 meetrit, lehtri- ja liuakujulised on meetrijagu sgavamad [2]. Kige ilmekamad kastjad vormid asuvad Urke talu lhedal ida-lnesuunalise ahelana. Nende laius on kuni 15, pikkus kuni 35 ja sgavus kuni 2,7 meetrit [2]. Suurima kastja lehtri lbimt on 50 meetrit ja sgavus le kolme meetri ning see on kujunenud samal maa-aluse veevoolu tasemel krvuti tekkinud viksemate lehtrite hinedes [2]. Karstivorme mbritsevas metsas kasvab kuuskede krval enim vahtraid ja saari. Leidub ka rohumaid.


Koopaid, kuhu inimene mahub sisse pugema, on kaitsealal teada heksa. Nende krgus on kuni 2,5 meetrit, laius kuni 12 meetrit ja pikkus kuni 26 meetrit [3]. Minevikus moodustasid need arvatavasti he suure koopassteemi paljude erisuunaliste kikude ja nende laienditega [4]. Arvatakse, et siinseid koopaid kasutati sajandeid tagasi sdade ajal pelgupaigana. Tenoliselt just neid on silmas pidanud juba Lti Henrik oma kroonikas, kirjeldades sakslaste ja nende liitlaste sjakiku 1220. aastal: Vga suur olnud aga liivlaste rvsaak, kes, olles piiranud sisse harjulaste maa-alused koopad, kuhu need olid harjunud alati pelgu minema, lmmatasid kik, nii mehed kui naised, tehes suitsu ja tuld koobaste suus, suitsutades d kui pevad. Ja hed juba hinge vaakuvana, teised poolsurnuna, kolmandad surnuna koobastest vlja tirinud, tapsid nad need ja viisid teised vangi ja riisusid kogu nende vara ja raha ja riided ja palju saaki. Aga lmbunuid oli kigist koobastest umbes tuhat inimhinge mlemast soost. Ja prast seda prdusid liivlased koos sakslastega tagasi, nnistades jumalat, et ta ka harjulaste krgid sdamed oli ristiusule alandlikuks teinud. [5]


Tnapevaks on kunagisest koobastikust suur osa sisse varisenud ning alles vaid ksikud osad. Avaraimat koobast kutsutakse Kuimetsa Suureks koopaks. See asub Kuimetsat Kosega hendavast maanteest sadakond meetrit lnes. Koopaava lbimt on kll kigest pool meetrit (# 1), kuid sealt 16 meetrit kpuli roomates peaks judma kuni kahe meetri krgusesse ja kmne meetri laiusesse avarasse ruumi [3]. Suuruselt teine, nn. Ida koobas asub Ida talust paarsada meetrit lne pool vikeses langatuslehtris. Koopa sissekik on meetrijagu krge ja kaks meetrit lai [3] (# 2). Urke talust sadakond meetrit idas asub karstiala suuruselt kolmas koobas, mis meenutab klakoda ja on selle jrgi ka hdnime saanud (# 3). Klakoja laius knib kaheteist, sgavus kaheksa ja krgus kahe meetrini [3]. Huvitav on ka umbes meetri krgune, kahe meetri laiune ja viie meetri pikkune kolme avaga Tunnelkoobas (# 4).


Kaitseala idaosas Ida talu juures neeldub Mustsoost alguse saav oja maa alla (# 5). Maapealne voolusng lpeb pooleteisemeetrise jrsakuga, mille jalamil kaob vesi madalasse, kuid laia prakku. Edasi voolab see mda maa-aluseid karstikanaleid ligikaudu kolm kilomeetrit lnde Alta je suunas ning valgub tolle lhedal allikatest taas maapinnale [2]. Suvel ja sgisel on oja enamjaolt kuivanud ning ojasngis kasvab lopsakas taimestik. Kevadine suurvesi tidab aga peale oja ka karstiorud ja -koopad ning peamiselt sel ajal karst arenebki.


Kaitseala on osa Natura 2000 vrgustikust ning kuulub tielikult piiranguvndisse. Kevadel justunud kaitse-eeskiri lubab inimestel seal pidada jahti, korjata marju, seeni ja muid metsaande. Maanteest 200 meetrit idas kitsa kruusatee rde on rajatud parkla, selle krvale on les seatud ka kaitseala kaart. Kaardil mrgitud objektid on looduses thistatud tahvlitega. Nnda on vga mugav tutvuda karstivormidega. Telkida ja lket teha tohib aga vaid paikades, mis on selleks ette valmistatud ja thistatud kaitseala valitseja Raplamaa keskkonnateenistuse nusolekul. Neilt tuleb ka luba ksida, kui tahetakse korraldada le 50 osalejaga ritusi. Keelatud on sidukiga liikuda vljaspool teid. Phjalikumalt vib kaitsekorraga tutvuda Riigi Teataja kodulehel.


1.

EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee
2.

Heinsalu, lo 1963. Ida karstiala Kuimetsas. Eesti Loodus 14 (3): 159164.
3.

Heinsalu, lo 1977. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn.
4.

Heinsalu, lo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.

5. Kaiu valla koduleht: http://www.kaiu.ee/uldine/index.html



Reigo Roasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet