Septembri viimase nädala alguses peeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peakorteris New Yorgis kliimakonverents, mille eesmärk oli leida teid, kuidas maailm peaks kliimaküsimustes edasi liikuma pärast seda, kui 2012. aastal lõpeb Kyoto protokollide kehtivus.

27. septembril avati Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis valmis Eesti-Läti loodushariduse edendamise INTERREG IIIB projekti raames.

<p>Näituse “ristiisa” Mart Jüssi ütles näituse avamisel, et mõte midagi sellist kokku seada sai alguse juba siis, kui ta üle mere Turus töötades nägi, kuidas soomlased paigaldavad pesakaste siilidele.

19.–23. septembril Lihulas peetud 5.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil võitis Hillar Liiv Saaremaa ühisgümnaasiumist bioloogilise mitmekesisuse eripreemia oma tööga “Lõuna-urvalind Sõrves”.

<p>Valencias peetud konkursil osales oma uurimistöödega ligi 100 noort 34 riigist. Peale Hillar Liiva esindas Eestit Mihkel Aamer Pärnu Koidula gümnaasiumist tööga “Eesti keele vokaalisüntesaator”.

FSC (Forest Stewardship Council – metsahooldenõukogu) sertifikaatide autoriteetsus on taas seatud kahtluse alla. Hulk Brasiilia ja teiste riikide organisatsioone protestib katsete vastu FSC-sertida Brasiilia Bahias asuvad istandused, mis kuuluvad puidu- ja tselluloosikompaniile Veracel.

<p>Veracel, Rootsi-Soome Stora Enso ja Brasiilia-Norra Aracruz Cellulose ühisettevõte veab Brasiiliast välja peaaegu kogu selles riigis toodetud tselluloosimassi, millest hiljem toodetakse põhiliselt paberit.

<p>Protestijate kinnitusel on istanduste rajamine toonud kaasa hulga negatiivseid sotsiaal- ja keskkonnailminguid, sealhulgas põlisasukate väljarände ja tööpuuduse, veereostuse, ökosüsteemide hävingu ja bioloogilise mitmekesisuse kao.

Rahvusvahelise märgalade kaitse lepingu, Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Araabia Ühendemiraadid (AÜE) on täitnud ühinemisformaalsused ja alates 29. detsembrist on AEÜ 156.

Austraalia looduskaitseorganisatsioon Australian Wilderness Society (AWS) otsib ülemaailmset toetust protestikampaaniale idee vastu rajada Tamari orgu Põhja-Tasmaanias tselluloositehas.

<p>Täpsemalt öeldes nõuavad murelikud loodusteadlased sõltumatut igakülgset keskkonnamõjude hinnangut rajatisele, mis hakkaks kasutama aastas ligi neli miljonit tonni puitu viimastest Austraalia põlismetsadest.