2007/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/10
Must-seenesultan

Sgisesel seeneajal sobib pajatada auvrt nimega seenesultanitest, keda tavainimene vib suurema vaevata kohata ennekike seenel kies. Neist he, must-seenesultani kekik on plvinud thelepanu kogu Euroopas tema piiratud levila ja harulduse tttu. Paraku pole mardika elu(paiga)nudlused veel kaugeltki selged.

Seenesultanid on niisiis mardikad. Euroopas ja Eestiski on neid teada kolm liiki. Nad kuuluvad lhitiiblaste (Staphylinidae) sugukonda, mis on kaugelt liigirikkaim mardikaliste sugukond Eestis: htekokku on liike siin teada ligi 900. Enamik lhitiiblasi on vikesed, saleda kehaga ning tagasihoidlikult kahvatud, paljusid neist on vlistunnuste jrgi raske mrata. Seenesultanid (perekond Oxyporus) seevastu kuuluvad sugukonna suuremate sekka, olles jssakad, igaks ise vrvi ja silmaga hsti eristatavad. Kigile lhitiiblastele omaselt on ka seenesultanitel lhenenud kattetiivad.

Must, vilgas ja teravate lugadega. Kehakujult on seenesultanid sarnased, kuid must-seenesultani (Oxyporus mannerheimii) tunneb eksimatult ra tema likivmusta vrvuse jrgi. Teised kaks liiki on isemoodi enam vi vhem kollasekirjud. Siiski, ka must-seenesultanil vivad jalad, tundlad vi kobijad olla (osalt) heledamad, roostekarva.

Perekonnakaaslastest ei ole must-seenesultan suurim, kehapikkus jb vahemikku 710 mm. Iseloomulik on suur, eesseljast pisut laiem, nelinurkne ja rpklgne pea pikkade teravate lalugadega.

Seenesultan suudab sna vilkalt joosta. Mardikariigis vib teda vrrelda isegi selle ala meistrite, jooksiklastega. Vledus ja teravad luad tulevad kasuks tema rveluviisi puhul.


Mida vi keda must-seenesultan valitseb? Sna seen viitab seenesultani elupaigale. Nii vastsed kui ka valmikud jahivad seente pehmetes, vananevates ja ussitavates viljakehades peamiselt krbeste vastseid, kuid mnedel andmetel toituvad ka seene viljalihast. Rveluviis seente lagunevates viljakehades on omane paljudele teistelegi lhitiiblastele, seenesultanid on selliste seas suurimad. Kllap siit ka sultani tiitel.

Nagu seentes elunevate putukate puhul tavaline, ei maitse kik seened neile htmoodi. Selle poolest leidub nii linudlikke kui ka sna leplikke liike. Ehkki must-seenesultan seenest endast ei toitu, vi vhemasti pole see tema peatoidus, on temalgi oma lemmikseened. Eriti koduselt tunneb ta end puravikukbarates (siit ka mardika soomekeelne nimetus mustatattiainen must puraviklane). Eestis on teda kohatud peamiselt kasepuravikes, Soomes lehmatatikutes ja punapuravikes [5] ning Poolas kase- ja harilikes kivipuravikes [4]. Et meelepraste seente loetelu saaks tielik, olgu lisatud veel surnud lehtpuul kasvavad harilik knnumampel, kopsservik ja slk-kollanutt [3, 4, 6], neist esimeses on teda leitud ka Eestis [9, 11].


hes seenekbaras kogu perekond. Seenesultanite toimetusi kasepuravikes olen jlginud mitmel aastal Mooste kandi seenemetsas. Mardikaid olen leidnud sellistest puravikest, kel kbar pealt juba pisut nrtsinud ja kortsus ning kenakesti ussitanud, kuid mitte learu mndunud. Kbarasse kaevab seenesultan vertikaalse tunneli, mis avaneb kbara alakljele. Avad on kllalt suured (45 mm), nende jrgi on seenesultani kodusolekus lihtne veenduda. Et selles veelgi kindlam olla, tuleb seenekbarale koputada vi seda kergelt muljuda: ohtu aimaval sultanil hakkab seepeale kiire ja ldjuhul pgeneb ta kbarast ahti kaudu paari sekundiga. Kui teda ei tlitata, passib ta aga, pea alaspidi, oma kigu phjas ja varitseb ilmselt saaki tunnelisse eksinud seeneusse. Nib, et samamoodi kituvad ja peavad jahti kik seenesultanid. Veendusin selles, kui ht puravikku raputades vljusid kbarasse puuritud aukudest korraga perekonna kik kolm Euroopas tuntud liiki (!): peale must-seenesultani ka hele-seenesultan (O. maxillosus) ja kirev-seenesultan (O. rufus).


Levik Euroopas ja Eestis. Must-seenesultani levila on kllaltki kitsas. Kige enam leiukohti on teada Soomes, seevastu teistest Phjamaadest mitte htki. Soomest ida poole ulatub levila le Karjala Siberi taigani. Lunasse knib areaal lbi kigi Baltimaade Poola, Valgevene ja Ukrainani.

Eestis prineb esmakordne teade tema kohta Georg Seidlitzilt lemdunud sajandist Phajrvelt [8]. Jrgmine leid on teada alles 1960. aastast Vrumaalt Sevelist. Hiljem ongi teda leitud peamiselt Kagu-Eestist: nii Tartu-, Valga- kui ka Plvamaalt. Uuemal ajal on lisandunud ksikleiud Raplamaalt (2001) ja Prnumaalt (2003) [9, 10, 11].


Ohud ja praegune seisund. Soomes, kus liigi kekiku enim jlgitud, on must-seenesultanit peetud plis- ja plenud metsade liigiks [5]. Liiki ohustavate mjuritena on seal nimetatud metsade vanuselise struktuuri muutusi, vanade metsade ja suurte puude arvu kahanemist ning metsaplengute vhesust [7]. Poolas mainitakse vimaliku ohuallikana lemrast inimmju elupaigametsadele, sealhulgas liigset seente korjamist [4]. Tsi, mlemad allikad mnavad, et must-seenesultani elupaiganudluste kohta on liiga vhe teada. Viimasel ajal on tulnud teateid leidude kohta mitmekesistest metsatpidest ja isegi ehitusalalt: leiupaikadele on hised ainult seened [5].

Ka Eestis oleks veel ennatlik ohuallikaid nimetada, pealegi on mardika leiud siin vhehaaval sagenenud. Kuivrd on see tingitud lihtsalt paremast uuritusest, on raske hinnata. Arvestades liigile sobivate tavaliste seente levikut, viks see lhitiiblane olla meil (aga ka mujal) mrksa sagedam, kui nitavad senised juhuleiud. Tegelikult viks must-seenesultani leviku kohta selgust tuua iga pisutki teravama pilguga seenelkija. Selleks tuleks lalkirjeldatud kombel uurida ka neid puravikke, mida ei klba seenekorvi panna.


Kuidas kaitsta? Must-seenesultan on arvatud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse, Eestis kuulub ta III kaitsekategooriasse. Euroopas leidub mardikat heksal Natura hoiualal. Neist ks asub ka Eestis: sellel suvel psielupaigana kaitse alla vetud Mooste kandi 80-aastane kase-mnni segamets. Pole teada, kui thusalt kaitsereiim viksel alal seda mardikat aitab. Usun, et vrreldes teiste kaitstavate mardikaliikidega jb vahetu positiivne mju kesisemaks. Esiteks seetttu, et ilmselt ei olene must-seenesultani psimine ainuksi sobivate seeneliikide kllusest. Teiseks: seente viljakehad kasvavad eri aastatel eri kohtades ja see ei vimalda mardikatel paiksena psida, nad on sunnitud aina kolima. Nimelt on Eestis, nagu ka Soomes, teada vaid ksainus paik, kus teda on leitud mitmel aastal. Endisesse paika naasta pole neil enamasti phjust ja pealegi puudub putukatel mlu. Vhemasti aitab seenesultanit lemmikseene otsinguil kigile lhitiiblastele omane hea lennuvime ja muud seenevalitsejale antud, kuid meie jaoks imetabased aistingud.



1.

European Nature Information System. Oxyporus mannerheimii. http://eunis.eea.europa.eu/


2.

Ferenca, Romas et al. 2002. New and rare Coleoptera species in Lithuania. Ekologija, 3: 2531.


3.

Красуцкий, Б. В. 1997. Жесткокрылые-мицетобионты (Coleoptera) основных дереворазрушающих грибов подзоны средней тайги Западной Сибири. Энтомологическое обозрение 76, 4: 770776.


4.

Kubisz, Daniel 2004. Oxyporus mannerheimii Gyllenhal, 1827. Adamski, Pawe et al. (eds.). Gatunki zwierzt (z wyjtkiem ptakw). Poradniki ochrony siedlisk i gatunkw Natura 2000 podrcznik metodyczny. 6. Ministerstwo rodowiska, Warszawa: 115117.


5.

Mannerkoski, Ilpo 2001. Kovakuoriaiset. Ilmonen, Jari et al. (eds.). Luontodirektiivin kasvit ja selkrangattomat elimet. Suomen Natura 2000-ehdotuksen luonnontieteellinen arviointi. Suomen ympristkeskus, Helsinki: 122149.


6.

Никитский, Н. Б. и др. 1996. Жесткокрылые-ксилобионты, мицетобионты и пластинчатоусые Приокско-Террасного биосферного заповедника (с образом фауны этих групп Московской области). Сборник трудов зоологического музея МГУ 36: 1197.


7.

Rassi, Pertti (ed.). 1992. Uhanalaisten elinten ja kasvien seurantoimikunnan mietint. Komiteanmietint 1991: 30. Valtion painatuskeskus, Helsinki.


8.

Seidlitz, Georg 1875. Fauna Baltica. Die Kfer (Coleoptera) der Ostseeprovinzen Russlands. Archiv fr die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands. 2, 5. Dorpater Naturforscher-Gesellschaft, Dorpat.


9.

Sda, Ilmar 2003. Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstavad mardikalised (Coleoptera) Eesti metsades. Metsanduslikud Uurimused 38: 103114.


10.

Sda, Ilmar 2004. Must-seenesultan Oxyporus mannerheimii. Vilbaste, Kristel; Marvet, Ann (toim.). Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Ilo, Tallinn: 67.


11.

Sda, Ilmar; Voolma, Kaljo 2005. Conservation of beetles (Coleoptera) in Estonia. Skodowski, Jarosaw et al. (eds.). Protection of Coleoptera in the Baltic Sea Region. Warsaw Agricultural University Press, Warsaw: 4756.



Ilmar Sda
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet