|
|
Eesti Loodus 2007/10 | SISUKORD
Aasta puu EL 2007/10 |
|
Arutlusi saarepuust |
Sooja ja niiske atlantilise kliimaperioodi laialehiste metsade ajast elutseb Eesti looduses mitu puuliiki. Hilisemas kultuuriloos on meil õpetatud rohkem hindama ja imetlema tamme, vahtrat ja pärna. |
|
Artikkel EL 2007/10 |
|
Millest kõnelevad ohvri- ja lohukivid |
Eestis on sadu usundiliste pärimustega seotud kive, mida tuntakse ohvrikividena. Tihtipeale arvatakse, et neid ehib suur ohvrilohk; siiski on see Eestis leiduvate ohvrikivide puhul erandlik või isegi juhuslik. |
Eesti pinnaveekogude tulevik |
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi peavad liikmesriigid aastaks 2015 saavutama kõigi veekogude hea seisundi, teisisõnu selle, et inimmõju veekvaliteedile oleks praktiliselt märkamatu. Eestis võib kiire majanduskasv veekogude seisundit selleks ajaks aga hoopis halvendada. Mis on veekogude eutrofeerumine? |
ERAKLIK ILVES |
Õnn kohtuda meie metsade kõige varjatuma eluviisiga elukaga saab osaks vähestele. Mõned lihtsalt näevad ilveseid ja teiste teed ei ristu metsakassi omaga kunagi. |
Vanill ja magusroad käsikäes |
Vanill kuulub orhideede hulka (täpsemalt – käpaliste sugukonda). Ehkki orhideesid tunneme eeskätt kaunite õite järgi ja ka vanilli tagasihoidlik õis on oma sugukonna vääriline, hindame eelkõige selle liaani erilise kujuga vilju ehk kupraid, mida tuntakse ka vanillikauna nime all.
|
Kesk-Skandinaavia alemail ja suitsutaredes |
Tänavu juunikuus oli mul võimalus käia metsasoomlaste kunagisel asualal Norra ja Rootsi piirialal Kesk-Skandinaavias. Ajalooliselt on tegu igati huviväärse piirkonnaga: alates 16.
|
|
summary EL 2007/10 |
|
|
What do the sacrificial and socket stones tell us?
Andres Tvauri distinguishes between sacrificial and socket stones basing on their use: while reasons for sacrifices are usually known, the genesis of small sockets is still unclear. There are hundreds of stones (over 400) in Estonia related to different traditions that are known as sacrificial stones. |
|
In memoriam EL 2007/10 |
|
Teenekas looduskaitsejuht |
Heino Luik
21. märts 1932–22. |
Parim kalavarude ekspert |
Enno Kobakene4. november 1943–24. |
|
Matkarada EL 2007/10 |
|
Neljateeristi loodusrada: müstikat ja mitmekesisust |
Hiiumaa erilise loodusega saab tutvust sobitada õige mitmel moel. Hõlpsaim viis on matkata teadjate ettevalmistatud matka-, õppe- ja loodusradadel.
|
|
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/10 |
|
Must-seenesultan |
Sügisesel seeneajal sobib pajatada auväärt nimega seenesultanitest, keda tavainimene võib suurema vaevata kohata ennekõike seenel käies. Neist ühe, must-seenesultani käekäik on pälvinud tähelepanu kogu Euroopas tema piiratud levila ja harulduse tõttu. |
|
Essee EL 2007/10 |
|
Kas kes või mis? |
Kui mu vanaisa Peedu Jaan, Tali valla Nigula raba äärse suurtalu vanaperemees, tüdines naispere sebimisest ja kamandamisest ning seda eriti pühade-eelsetel päevadel, võttis ta kaenlasse kirve (tehtud Rootsi firmas Bilnäs, on mul praegugi alles) ning käekõrvale algkoolipoisist lapselapse ja läks metsa. Talu mets oli küllalt suur, sest Tali vald oli metsa- ja soorikas.
|
|
EL küsib EL 2007/10 |
|
Kas kartulimardikat võib Eestis edaspidigi nii palju olla kui tänavu? |
Kartulimardika (Leptinotarsa decemlineata) kodumaa on Põhja-Ameerika. Euroopasse jõudis ta 19.
|
Millist mõju on avaldanud metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine? |
Esimene vaktsineerimiskampaania oli 2005. aasta oktoobris-novembris, kui lennukitelt külvati vaktsiini umbes 25 800 km² alale. |
|
Sõnumid EL 2007/10 |
|
Eesti president rääkis euroliidu nimel kliimast |
Septembri viimase nädala alguses peeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peakorteris New Yorgis kliimakonverents, mille eesmärk oli leida teid, kuidas maailm peaks kliimaküsimustes edasi liikuma pärast seda, kui 2012. aastal lõpeb Kyoto protokollide kehtivus.
|
Tartus valmis rändnäitus linnaloodusest |
27. septembril avati Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis valmis Eesti-Läti loodushariduse edendamise INTERREG IIIB projekti raames.
<p>Näituse “ristiisa” Mart Jüssi ütles näituse avamisel, et mõte midagi sellist kokku seada sai alguse juba siis, kui ta üle mere Turus töötades nägi, kuidas soomlased paigaldavad pesakaste siilidele.
|
Matsalu festivali Grand Prix rändas seekord Ameerikasse. |
19.–23. septembril Lihulas peetud 5.
|
Urvalinnu-uuring tõi Saaremaa noormehele teaduspreemia |
Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil võitis Hillar Liiv Saaremaa ühisgümnaasiumist bioloogilise mitmekesisuse eripreemia oma tööga “Lõuna-urvalind Sõrves”.
<p>Valencias peetud konkursil osales oma uurimistöödega ligi 100 noort 34 riigist. Peale Hillar Liiva esindas Eestit Mihkel Aamer Pärnu Koidula gümnaasiumist tööga “Eesti keele vokaalisüntesaator”.
|
FSC taas kriitikute risttules |
FSC (Forest Stewardship Council – metsahooldenõukogu) sertifikaatide autoriteetsus on taas seatud kahtluse alla. Hulk Brasiilia ja teiste riikide organisatsioone protestib katsete vastu FSC-sertida Brasiilia Bahias asuvad istandused, mis kuuluvad puidu- ja tselluloosikompaniile Veracel.
<p>Veracel, Rootsi-Soome Stora Enso ja Brasiilia-Norra Aracruz Cellulose ühisettevõte veab Brasiiliast välja peaaegu kogu selles riigis toodetud tselluloosimassi, millest hiljem toodetakse põhiliselt paberit.
<p>Protestijate kinnitusel on istanduste rajamine toonud kaasa hulga negatiivseid sotsiaal- ja keskkonnailminguid, sealhulgas põlisasukate väljarände ja tööpuuduse, veereostuse, ökosüsteemide hävingu ja bioloogilise mitmekesisuse kao.
|
Ühendemiraatidest saab Ramsari konventsiooni 156 osalisriik |
Rahvusvahelise märgalade kaitse lepingu, Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Araabia Ühendemiraadid (AÜE) on täitnud ühinemisformaalsused ja alates 29. detsembrist on AEÜ 156.
|
Tamari metsad Tasmaanias on hukuohus |
Austraalia looduskaitseorganisatsioon Australian Wilderness Society (AWS) otsib ülemaailmset toetust protestikampaaniale idee vastu rajada Tamari orgu Põhja-Tasmaanias tselluloositehas.
<p>Täpsemalt öeldes nõuavad murelikud loodusteadlased sõltumatut igakülgset keskkonnamõjude hinnangut rajatisele, mis hakkaks kasutama aastas ligi neli miljonit tonni puitu viimastest Austraalia põlismetsadest.
|
Meeleolukas ja põnev teadus vallutas Tartu |
26.–30. septembril peeti esimest korda Tartu teadusfestivali, mille raames sai osaleda mitmesugustes töötubades, teaduskohvikutes, -mängudes ning teadusteatri etendustel. |
|
Toimetaja veerg EL 2007/10 |
|
Teistmoodi kivid |
Väiksed ja suured, mõni iseäranis vägev mürakas, teine madal ja lapik ning vaevu maa seest välja ulatuv; vahel leiab neid üksikutena teeveeres, metsas, põllul ja mujalgi, mõnikord näeb neid teineteise külje alla koondununa. Aga kõik nad annavad meie maastikupildile midagi omapärast juurde, olgu nad oma asukohta jõudnud looduse või inimese jõu abil.
|
|
Panin tähele EL 2007/10 |
|
Tundmatu loom ründab vihmaussi |
Mõned päevad tagasi juhtusin peale ühele kahevõitlusele, kuidas väike uss suuremat ründas. Kunagi nägin Inglise dokumentaalfilmi röövussikesest (ei mäleta nime), kes on võõrliigina Inglismaale jõudnud ja seal vaenlasi kohtamata vihmausse ära sööb.
|
|
Intervjuu EL 2007/10 |
|
Puude kasvatamine annab elule mõtte |
Ants Ilus on sündinud 16. mail 1926 Tartus.
|
|
Kaitsealad EL 2007/10 |
|
Kuimetsa maastikukaitseala |
Raplamaal Kaiu vallas Kuimetsa külast poolteist kilomeetrit Kose poole asub üks Eesti suurimaid ja ilmekamaid karstialasid.
|
|
|
|
|