2007/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2007/10 | SISUKORD
Sõnumid EL 2007/10

Eesti president rääkis euroliidu nimel kliimast


Septembri viimase nädala alguses peeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peakorteris New Yorgis kliimakonverents, mille eesmärk oli leida teid, kuidas maailm peaks kliimaküsimustes edasi liikuma pärast seda, kui 2012. aastal lõpeb Kyoto protokollide kehtivus.

  • Loe lähemalt...

  • Tartus valmis rändnäitus linnaloodusest


    27. septembril avati Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK) näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, mis valmis Eesti-Läti loodushariduse edendamise INTERREG IIIB projekti raames.



    <p>Näituse “ristiisa” Mart Jüssi ütles näituse avamisel, et mõte midagi sellist kokku seada sai alguse juba siis, kui ta üle mere Turus töötades nägi, kuidas soomlased paigaldavad pesakaste siilidele.

  • Loe lähemalt...

  • Matsalu festivali Grand Prix rändas seekord Ameerikasse.


    19.–23. septembril Lihulas peetud 5.

  • Loe lähemalt...

  • Urvalinnu-uuring tõi Saaremaa noormehele teaduspreemia


    Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil võitis Hillar Liiv Saaremaa ühisgümnaasiumist bioloogilise mitmekesisuse eripreemia oma tööga “Lõuna-urvalind Sõrves”.



    <p>Valencias peetud konkursil osales oma uurimistöödega ligi 100 noort 34 riigist. Peale Hillar Liiva esindas Eestit Mihkel Aamer Pärnu Koidula gümnaasiumist tööga “Eesti keele vokaalisüntesaator”.

  • Loe lähemalt...

  • FSC taas kriitikute risttules


    FSC (Forest Stewardship Council – metsahooldenõukogu) sertifikaatide autoriteetsus on taas seatud kahtluse alla. Hulk Brasiilia ja teiste riikide organisatsioone protestib katsete vastu FSC-sertida Brasiilia Bahias asuvad istandused, mis kuuluvad puidu- ja tselluloosikompaniile Veracel.



    <p>Veracel, Rootsi-Soome Stora Enso ja Brasiilia-Norra Aracruz Cellulose ühisettevõte veab Brasiiliast välja peaaegu kogu selles riigis toodetud tselluloosimassi, millest hiljem toodetakse põhiliselt paberit.



    <p>Protestijate kinnitusel on istanduste rajamine toonud kaasa hulga negatiivseid sotsiaal- ja keskkonnailminguid, sealhulgas põlisasukate väljarände ja tööpuuduse, veereostuse, ökosüsteemide hävingu ja bioloogilise mitmekesisuse kao.

  • Loe lähemalt...

  • Ühendemiraatidest saab Ramsari konventsiooni 156 osalisriik


    Rahvusvahelise märgalade kaitse lepingu, Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Araabia Ühendemiraadid (AÜE) on täitnud ühinemisformaalsused ja alates 29. detsembrist on AEÜ 156.

  • Loe lähemalt...

  • Tamari metsad Tasmaanias on hukuohus


    Austraalia looduskaitseorganisatsioon Australian Wilderness Society (AWS) otsib ülemaailmset toetust protestikampaaniale idee vastu rajada Tamari orgu Põhja-Tasmaanias tselluloositehas.



    <p>Täpsemalt öeldes nõuavad murelikud loodusteadlased sõltumatut igakülgset keskkonnamõjude hinnangut rajatisele, mis hakkaks kasutama aastas ligi neli miljonit tonni puitu viimastest Austraalia põlismetsadest.

  • Loe lähemalt...

  • Meeleolukas ja põnev teadus vallutas Tartu
    26.–30. septembril peeti esimest korda Tartu teadusfestivali, mille raames sai osaleda mitmesugustes töötubades, teaduskohvikutes, -mängudes ning teadusteatri etendustel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2007/10

    Teistmoodi kivid


    Väiksed ja suured, mõni iseäranis vägev mürakas, teine madal ja lapik ning vaevu maa seest välja ulatuv; vahel leiab neid üksikutena teeveeres, metsas, põllul ja mujalgi, mõnikord näeb neid teineteise külje alla koondununa. Aga kõik nad annavad meie maastikupildile midagi omapärast juurde, olgu nad oma asukohta jõudnud looduse või inimese jõu abil.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2007/10

    Tundmatu loom ründab vihmaussi


    Mõned päevad tagasi juhtusin peale ühele kahevõitlusele, kuidas väike uss suuremat ründas. Kunagi nägin Inglise dokumentaalfilmi röövussikesest (ei mäleta nime), kes on võõrliigina Inglismaale jõudnud ja seal vaenlasi kohtamata vihmausse ära sööb.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2007/10

    Puude kasvatamine annab elule mõtte


    Ants Ilus on sündinud 16. mail 1926 Tartus.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2007/10

    Kuimetsa maastikukaitseala
    Raplamaal Kaiu vallas Kuimetsa külast poolteist kilomeetrit Kose poole asub üks Eesti suurimaid ja ilmekamaid karstialasid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2007/10

    Arutlusi saarepuust
    Sooja ja niiske atlantilise kliimaperioodi laialehiste metsade ajast elutseb Eesti looduses mitu puuliiki. Hilisemas kultuuriloos on meil õpetatud rohkem hindama ja imetlema tamme, vahtrat ja pärna.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2007/10

    Millest kõnelevad ohvri- ja lohukivid
    Eestis on sadu usundiliste pärimustega seotud kive, mida tuntakse ohvrikividena. Tihtipeale arvatakse, et neid ehib suur ohvrilohk; siiski on see Eestis leiduvate ohvrikivide puhul erandlik või isegi juhuslik.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti pinnaveekogude tulevik
    Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi peavad liikmesriigid aastaks 2015 saavutama kõigi veekogude hea seisundi, teisisõnu selle, et inimmõju veekvaliteedile oleks praktiliselt märkamatu. Eestis võib kiire majanduskasv veekogude seisundit selleks ajaks aga hoopis halvendada. Mis on veekogude eutrofeerumine?
  • Loe lähemalt...

  • ERAKLIK ILVES
    Õnn kohtuda meie metsade kõige varjatuma eluviisiga elukaga saab osaks vähestele. Mõned lihtsalt näevad ilveseid ja teiste teed ei ristu metsakassi omaga kunagi.
  • Loe lähemalt...

  • Vanill ja magusroad käsikäes


    Vanill kuulub orhideede hulka (täpsemalt – käpaliste sugukonda). Ehkki orhideesid tunneme eeskätt kaunite õite järgi ja ka vanilli tagasihoidlik õis on oma sugukonna vääriline, hindame eelkõige selle liaani erilise kujuga vilju ehk kupraid, mida tuntakse ka vanillikauna nime all.

  • Loe lähemalt...

  • Kesk-Skandinaavia alemail ja suitsutaredes


    Tänavu juunikuus oli mul võimalus käia metsasoomlaste kunagisel asualal Norra ja Rootsi piirialal Kesk-Skandinaavias. Ajalooliselt on tegu igati huviväärse piirkonnaga: alates 16.

  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2007/10

    What do the sacrificial and socket stones tell us?
    Andres Tvauri distinguishes between sacrificial and socket stones basing on their use: while reasons for sacrifices are usually known, the genesis of small sockets is still unclear. There are hundreds of stones (over 400) in Estonia related to different traditions that are known as sacrificial stones.
  • Loe lähemalt...
  •  

    In memoriam EL 2007/10

    Teenekas looduskaitsejuht

    Heino Luik





    21. märts 1932–22.
  • Loe lähemalt...

  • Parim kalavarude ekspert
    Enno Kobakene4. november 1943–24.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2007/10

    Neljateeristi loodusrada: müstikat ja mitmekesisust


    Hiiumaa erilise loodusega saab tutvust sobitada õige mitmel moel. Hõlpsaim viis on matkata teadjate ettevalmistatud matka-, õppe- ja loodusradadel.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2007/10

    Must-seenesultan
    Sügisesel seeneajal sobib pajatada auväärt nimega seenesultanitest, keda tavainimene võib suurema vaevata kohata ennekõike seenel käies. Neist ühe, must-seenesultani käekäik on pälvinud tähelepanu kogu Euroopas tema piiratud levila ja harulduse tõttu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Essee EL 2007/10

    Kas kes või mis?


    Kui mu vanaisa Peedu Jaan, Tali valla Nigula raba äärse suurtalu vanaperemees, tüdines naispere sebimisest ja kamandamisest ning seda eriti pühade-eelsetel päevadel, võttis ta kaenlasse kirve (tehtud Rootsi firmas Bilnäs, on mul praegugi alles) ning käekõrvale algkoolipoisist lapselapse ja läks metsa. Talu mets oli küllalt suur, sest Tali vald oli metsa- ja soorikas.

  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2007/10

    Kas kartulimardikat võib Eestis edaspidigi nii palju olla kui tänavu?


    Kartulimardika (Leptinotarsa decemlineata) kodumaa on Põhja-Ameerika. Euroopasse jõudis ta 19.

  • Loe lähemalt...

  • Millist mõju on avaldanud metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine?
    Esimene vaktsineerimiskampaania oli 2005. aasta oktoobris-novembris, kui lennukitelt külvati vaktsiini umbes 25 800 km² alale.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012