Heino Luik

Traagiline õnnetus katkestas töörohke elutee, millest kolm aastakümmet oli pühendatud loodus- ja keskkonnakaitse korraldamisele ja selleks vajalike riiklike asutuste süsteemi loomisele.

Heino Luik sündis Harjumaal Paunkülas. Eesti põllumajanduse akadeemia metsandusteaduskonna lõpetamise järel asus ta tööle Järvamaa metsamajandis insenerina. Looduskaitsetööle siirdus ta 1959. aastal, kui tema töökohaks sai Eesti NSV ministrite nõukogu juurde loodud looduskaitse valitsus. Alustanud vaneminspektorina, sai temast looduskaitse valitsuse juhataja asetäitja ja seejärel juhataja. Sellel ametikohal töötas ta aastani 1988.

Ta on uurinud looduskasutuse majanduslikke küsimusi; majanduskandidaat oli ta aastast 1980. Looduslike elupaikade hoiu ja loodusvarade kasutamise vajaduste vahel püsivat igipõlist vastuolu lahendades püüdis Heino Luik käsitleda loodust tervikliku süsteemina. Selline vaatenurk pani teda juba seitsmekümnendate aastate lõpus otsima võimalusi muuta tolleaegseid kivinenud tavasid loodusvarade kasutamisel ja planeerimisel. Koos paljude abilistega jõuti eesmärgini 1984. aastal, kui Eesti NSV-s kehtestati keskkonnakaitse ja loodusressursside ratsionaalse kasutamise vabariiklik fond. Sellesse fondi hakkas laekuma raha keskkonnakaitse eeskirjade rikkumise eest määratud trahvidest ja kahjutasudest. See looduskaitsefond oli hilisema keskkonnafondi ja keskkonnainvesteeringute keskuse eelkäija.

1996. aastal asutas Heino Luik ökoloogilise majandamise ja konsultatsioonidega tegeleva osaühingu Ecoman, mille juhatuse esimees oli ta elu lõpuni. Heino Luik oli Eesti looduskaitse seltsi asutajaliige, maailma hapnikufondi idee algatajaid, ta töötas 1993. aastast Eesti Rohelise Risti teadusekretärina.

Oma suurt kogemust Eesti looduse ja keskkonna tundmisel kasutas Heino Luik 1990. aastate algul töös vabariigi valitsuse keskkonnanõuniku ja ülemnõukogu esimehe nõunikuna. Ta oli presidendi ümarlaua liige.

Heino Luik oli ENSV riikliku preemia (1975) ja EV teaduspreemia (1991) laureaat, ENSV teeneline looduskaitsja, teda autasustati suure looduskaitsemärgiga ja Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Väga mitmekülgse ja viljaka tegevusega andis Heino Luik suure panuse tänapäevase Eesti loodus- ja keskkonnakaitse riiklikku korraldusse, tema juhtival osalusel loodud kaitsealad ja taastatud maastikud Eestimaa eri paigus jäävad meid saatma, meenutades avara mõtte ja julge tegutsemisega looduskaitsejuhti.