Schengeni ühtse viisaruumiga liitumine detsembris lihtsustas oluliselt piiriületust – nii maanteedel kui ka teedeta aladel – ja võimaldab nüüd ka looduskaitsjatel senisest tõhusamalt tegutseda kaitsealadel, mida senini poolitas riigipiir.

Üks lähimaid näiteid on Pärnumaal asuv Sookuninga looduskaitseala, mille metsad ja sood jätkuvad Lätis Põhja-Vidzeme biosfäärikaitsealana. Pikaajalise koostöö käigus Läti looduskaitsjate ja -uurijatega oleme teinud mitu piiriülest projekti, mille üks takistusi on olnud kiire piiriületuse keerukus seiretööde ajal: erilubadega oli see siiski võimalik, aga nõudis väga täpset planeerimist (sh. ilmastikuolude arvestamist). Nüüdsest saame meie vabalt minna Läti poolele jäävatele kaitsealade osadele, teha uuringuid ning seiret, samamoodi on ka lätlastel lihtne liikuda otse vajalikesse punktidesse: jäävad ära pikad ja ajakulukad sõidud läbi piiripunktide.

Peale looduskaitsjate ja -uurijate on “piiride kadumise” üle põhjust rõõmustada ka korilusega tegelejatel, matkajatel ja jahimeestel, kes saavad oma koerad kiiresti üles otsida ka siis, kui koerad on ulukit jälitades piiri ületanud.

Head pole aga halvata: looduses liikujad peavad arvesse võtma ka kaitsealade eripiiranguid. Näiteks on Sookuninga looduskaitsealal liikumispiirang veebruarist augustini, Läti poolel seda pole. Seetõttu võib juhtuda, et naabrid või nende külalised võivad keeluajal sattuda mõne meie kaitsealuse liigi pesapaika või mõne liigi püsielupaika, ning selle vältimiseks tuleb hakata kaitsealasid vastavalt tähistama ka riigipiiril, mis varem polnud vajalik.

Loomulikult tuleb hakata mitmes keeles teavet vahendama (sh. kaitsealade välispiiride ja vööndite tähistamine, infovoldikud, -stendid). Seda teemat polnud varem vaja käsitleda, sest liikuda sai üksnes piiripunki kaudu. Piiri kadumisega loodi ka seiklejatele palju võimalusi, üksiti võib see ohustada ka loodusväärtusi. Samuti väheneb piirivalve järelevalve piiriäärsetel kaitsealadel.

Kaitse korraldamine ning järelevalve hõlbustub teistelgi piiriäärsetel ja piire ületavatel kaitsealadel: Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal, mis jätkub Lätis Põhja-Gauja kaitsealana, Mulgimaal paiknevatel Teringi ja Tündre kaitsealadel (Lätis analoogsed piirkonnad Põhja-Vidzeme biosfäärikaitsealal), Liivi lahe veelindudele mõeldud merekaitsealadel Sõrve sääre ja Kura kurgu vahelisel ning Põhja-Vidzeme merealal.