|
 |
Eesti Loodus 2008/2 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2008/2 |
|
Jugapuu, tedre, puravike ja juubeliaasta |
| Tänavuse aasta puu on ilmselt paljudele inimestele tundmatu – sellist imelikku nime on vast kuuldud, aga puud tunnevad või on looduses näinud üksnes vähesed. Õigustatult võib siin tekkida pahameel: miks nii vähe levinud, looduses peaaegu tundmatut, pealegi mürgist puud aasta otsa esile tõsta? |
|
| Matkarada EL 2008/2 |
|
Karusekose kandi matkarajad |
| Soomaa on rikas matkaradade poolest: seal on pikemaid ja lühemaid radu, meelepärase leiavad nii omaette uitajad kui ka rühmaviisi rabasse suundujad. Seekord on vaatluse all Riisa, Meiekose, Ingatsi ja Toonoja rada, kuid ka Soomaa jõed, millel samuti tasub retk ette võtta. |
|
| Intervjuu EL 2008/2 |
|
EESTI TEADLASED ON MEELDIVALT PEDANTSED |
| Mare Lõhmus on sündinud 1972. aastal Hiiumaal. |
|
| Tööjuhend EL 2008/2 |
|
MEIE PURAVIKKE 2 |
VÕRK-KIVIPURAVIK söödav
Boletus reticulatus
Sünonüüm B. aestivalis
Kübar hele- kuni pähkelpruun, peenelt viltjas, nõrgalt kleepuv; algul poolkerajas, hiljem padjataoline, kuni 20 cm. |
|
| EL küsib EL 2008/2 |
|
Mida toob looduskaitsele kaasa Schengeni viisaruumiga ühinemine ehk piiri kadumine? |
| Schengeni ühtse viisaruumiga liitumine detsembris lihtsustas oluliselt piiriületust – nii maanteedel kui ka teedeta aladel – ja võimaldab nüüd ka looduskaitsjatel senisest tõhusamalt tegutseda kaitsealadel, mida senini poolitas riigipiir. |
Mida tõi kaasa prügi sortimise uus kord jäätmekäitlejale? |
| Jäätmekäitlusettevõtetes hakkasid valikkogumiskonteinerite tellimused suurenema juba eelmise aasta lõpul; tänavu jaanuaris tellimuste arv mitmekordistus. Kõik Ragn-Sellsini jõudnud tellimused on vastu võetud ning kokku on lepitud lisakonteinerite paigaldusajad ja tühjendusgraafikud. |
|
| summary EL 2008/2 |
|
|
Tree of the year: Yew tree in Estonia and elsewhere
Lea Vaher describes the rarest of our domestic conifer species, and its use in Estonia and elsewhere in the world. The Irish yew tree, growing in its north-eastern edge of distribution in Estonia, is the most common among the 8-10 species of the world’s yews. |
|
| Sõnumid EL 2008/2 |
|
Valmis Tallinna välisõhu uuring |
Keskkonnaministeeriumi tellimusel selgitati, kuidas mõjutab inimeste tervist Tallinna välisõhk. Valminud uuring näitab, et meie pealinna õhk ei ole küll nii saastunud kui paljudes teistes Euroopa linnades, kuid tekitab siiski elanikele terviseprobleeme.
Peamiselt saastavad Tallinnas välisõhku liiklus, kütmine, tööstusettevõtted, tänavatolm jne. |
Looduskaitseühendused muretsevad arendusprojektide pärast |
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) kinnitas 25. jaanuari avalikus kirjas, et EKO liikmesorganisatsioonide arvates tuleks keskkonnaministeeriumil ja tema allasutustel toimida looduse kaitsel senisest tõhusamalt.
“Viimase paari aasta jooksul on avalikkuse ja looduskaitsjate tähelepanu pälvinud mitmed arendusprojektid, mille mastaabid ja valitud asukoht ei ole kooskõlas looduskaitse eesmärkidega,” tõdeb EKO. |
Tuletornimarkide sarja jätkas Mehikoorma |
24. jaanuaril andis Eesti Post välja järjekordse margi tuletornide sarjast, seekord Peipsi-äärse Mehikoorma tuletorniga.
Sisekirjale sobiva nominaaliga 5.50 margi on nagu kõik eelmisedki selle sarja postiminiatuurid kujundanud Roman Matkiewicz ja trükikojas Vaba Maa on seda trükitud 220 000 eksemplari. |
Europarlament arutas energia- ja kliimaküsimusi |
Europarlamendi (EP) saadikud avaldasid 23. jaanuari erakorralisel täiskogul põhimõttelist toetust samal päeval avalikuks tehtud energia- ja kliimapakmele.
Samas olid saadikud skeptilised biokütustele seatava eesmärgi ja tuumaenergia rolli suhtes. |
Raamat linnuharuldustest toetab harulduste lindude kaitset |
Malmös elav Erik Hirschfeld on maailma linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International egiidi all saanud valmis esimese raamatu “Rare Birds Yearbook 2008” (“Haruldaste lindude aastaraamat”).
273-leheküljelises trükises on BirdLife’i aupresidendi, Tema Keiserliku Kõrguse printsess Takamado saate- ja Erik Hirschfeldi sissejuhatussõnade järel esmalt mõned asjakohased artiklid ning siis juba 189 kriitiliselt ohustatud liigi ülevaated ning 154 pärast 1500. aastat kadunud liigi hoiatav nimekiri. |
Lindude masstapjad said hiigeltrahvi |
16. jaanuaril karistas Pariisi kohus maksimaalse rahatrahviga Prantsuse naftakompaniid Total ja Itaalia laevaregistrit RINA õlireostuse tekitamise eest.
Jutt on õnnetusest, kui 24 aastat vana ja roostes, Malta lipu all sõitnud tanker Erika murdus tormis 1999. |
Loodusfotograafidel on aeg proovida jõudu maailmaareenil |
Londoni loodusloomuuseum koos BBC loodusajakirjaga kutsub Shelli toetusel taas loodusfotograafe osalema võistlusel “Shell Wildlife Photographer of the Year”.
Mäletatavasti sai 2005. aasta võistluse parimaid pilte tänu Briti Nõukogu ja Briti saatkonna abile üle-eelmise aasta sügisel vaadata ka Kumus. |
Sakslased ei lase tossavaid autosid suurlinnade peatänavaile |
| Kolmes Saksamaa suuremas linnas Berliinis, Kölnis ja Hannoveris on alates 1. jaanuarist nn. |
|
| Panin tähele EL 2008/2 |
|
Veel toitu katvatest närilistest |
| Novembrikuus avaldasime tähelepaneku näriliste kohta, kes olid mürgitatud toidu korduvalt “käepärase” materjaliga kinni matnud. Tookord jäi õhku oletus, et nõnda püütakse kaitsta liigikaaslasi ohtlikku kraami sisse söömast. |
Puu kasvab märkamatult |
| Aastad mööduvad. Aeg kaob, jookseb, lendab, voolab … Mõnikord nii kiiresti, et ei märkagi. |
Meenutus sügisest: tundmatu seeneline |
| Avastasin Pillapalu koolitusstuudio õuel huvitava nähtuse. Nimelt kasvas siin hea hulk võitatikuid, millised seenesõbrana loomulikult jalalt maha lõikasin ja korvi panin. |
Alutaguse valgejäneste arvukus väheneb |
| Lumetud sügiskuud on valgejänesele õnnetuseks. Juba oktoobrikuu lõpu poole vahetab ta oma pruuni suvekarva valge talvekasuka vastu välja. |
Näsiniin õitses samal aastal kolmandat korda |
| Oli 2007. aasta jaanuar, kui leidsin metsatee kõrvalt lehtiva õisi täis näsiniinepõõsa. |
|
| Poster EL 2008/2 |
|
Võilill ja päike |
| Pilt on tehtud 4. juunil 2007 Häädemeestel. |
|
| Artikkel EL 2008/2 |
|
Kolmveerand sajandit Eesti Loodust |
| 15. veebruaril 1933 ilmus looduseuurijate seltsi ajakirja Eesti Loodus esimene number, mida peab oma alguseks ka nüüdisaegne, 59. |
Kas Eesti Loodusel on tulevikku? |
| Loodus muutub, meedia muutub, ühiskond muutub, inimesed muutuvad. Viimasel ajal järjest kiiremini. |
Käepigistus |
| Ühel kaunil kevadpäeval ma võtsin väikese tüdruku käekõrvale ja läksin jälle mäe taha loduheinamaale, kus oli palju allikaid ja ojakesi, mis olid otsekui loodud selleks, et lapsele vesiveskit ehitada. Olime käinud seal sagedasti ja polnud veel kunagi märganud, et oleksime kedagi tülitanud. |
Abivalmis värvulised |
| Omadus aidata kaaslasi on inimese kui bioloogilise liigi edu põhialuseid. Teame hästi, et üksteise heaks panustavad oma aega, energiat või turvalisust ka paljud muud loomad. |
Jaapani taimede avastuslugu |
| Eurooplaste tähelepanu on alatasa köitnud Jaapani saarestik, eraldatus mandrist, väga mitmekesine loodus ja omapärane kultuur. See suletud ühiskond hakkas Euroopale avanema alles 17. |
Toidumajakeste rohelised isandad |
| Pean alustuseks tunnistama, et selle Eestis võrdlemisi tavalise linnuga ei olnud ma enne tänavust talve suurt kokku puutunud. Ehkki minagi olin neid värvilisi säutsujaid looduses liikudes näinud ja kuulnud, ei olnud varem mahti nende tegemisi läbi objektiivi jälgida. |
Valgepöögi põhjapiiril |
| Eestis kohtab tänapäeval valgepööki üksnes pargipuuna, kuigi veel tuhatkond aastat tagasi kasvas ta siin looduslikult. Nüüdisaja põhjapoolseimad looduslikud valgepöögi leiukohad asuvad Läti edelaosas. |
Mis on lahti loodusega? Semiootikakonverents Tartus |
| Tänapäeval oskavad teadlased juba üpris hästi ennustada lähituleviku keskkonnamuutusi ja näidata inimühiskonnas vastu võetud otsuste mõju neile [4]. Väga tähtis on selgitada neid seoseid ka tavainimestele. |
|
| Aasta puu EL 2008/2 |
|
Jugapuud meil ja mujal |
| Jugapuude perekonna kõige laiemalt levinud liik harilik jugapuu jõuab Eestis oma levila kirdepiirile. Meil kasvab neid metsades suhteliselt vähe, nii et paljud inimesed pole hariliku jugapuuga tema looduslikes kasvukohtades ilmselt kohtunud. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
