Keskkonnaministeeriumi tellimusel selgitati, kuidas mõjutab inimeste tervist Tallinna välisõhk. Valminud uuring näitab, et meie pealinna õhk ei ole küll nii saastunud kui paljudes teistes Euroopa linnades, kuid tekitab siiski elanikele terviseprobleeme.

Peamiselt saastavad Tallinnas välisõhku liiklus, kütmine, tööstusettevõtted, tänavatolm jne. Uuring keskendus eeskätt välisõhus leiduvatele peenosakestele. Peenosad on sedavõrd väikesed, et jõuavad kopsudesse; veelgi väiksemad ehk ultrapeened osakesed võivad tungida isegi otse vereringesse. Peenosad võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Eriti tundlikud on kroonilised haiged ja lapsed.

“Hinnanguliselt põhjustavad peenosakesed Tallinna välisõhus 296 varase surma ning 275 haiglaravi juhtu aastas, seejuures on enim ohustatud kesklinnas piirkonnas elavad inimesed,” täpsustas uuringu vastutav täitja Hans Orru Tartu ülikooli tervishoiu instituudist. Kokku põhjustavad surma- ja haigusjuhud 3859 kaotatud eluaastat ehk kui see jagada kogu populatsiooni ja eluea peale, siis elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu 7,7 kuud vähem. Tallinna õhusaastest tingitud rahaline kaotus ulatub umbes 360 miljoni kroonini aastas.

Uuring on täies mahus avaldatud keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/392990