Pilt on tehtud 4. juunil 2007 Häädemeestel. Suvi oli just alanud, seljataga olid eksamid ja keskkool. Kuna juuni esimesest päevast käisin tööl, et ülikooli jaoks raha koguda, ei olnud eriti aega pildistada. Siiski sai pärast tööd käidud ühel metsaäärsel heinamaal, et veidi kitsi pildistada. Sel õhtul aga polnud kitsi näha.
Kuna päike ei olnud veel loojunud, otsustasime sõpradega tagasi minna mööda mereäärseid heinamaid. Taevas oli sel õhtul eriti ilus. Pildistasime vastu päikest igasuguseid puuoksi ning lehti, heinamaale jõudes aga nägin mitmeid ilusaid võililli, millest kumas läbi punakas taevavalgus. Kükitasin veidi ning tegin mitu kaadrit nii, et taustaks oli loojanguvärvides taevas. Kord oli kaadris mitu lille, kord keskendusin üheleainsale. Nii me seal pildistasime, igaüks oma lillede juures.
Siis mõtlesin, et kuidas saaks foto veidi huvitavamaks. Alati on midagi, mida pealiskaudsel vaatlusel ei märka, kuid mis võib pildile nii mõndagi juurde anda. Pilk liikus mööda heinamaad ja jõudis päikesele. Ahhaa! Mis oleks, kui paigutada lillepea nii, et see varjaks päikese ära? Valisin välja kõige pikema varrega lille, et teised õied ei ulatuks taustale segama. Paraja vahemaa pealt kattis lillepea loojuva päikese täielikult. Pildistasin sarivõttega päris mitu kaadrit. Segavad tegurid olid tuul, ebastabiilne kehaasend ja aeg: päike oli juba küllaltki madalal ning mõne minuti pärast teda enam polnudki. Lõpuks sain aga 2–3 kaadrit, kus võilille pea päikese täpselt ära katab. Üks neist on siin.
Pildistasin aparaadiga Nikon D50, objektiiv Nikkor 70–300 f 4–5,6D ED.
|