2008/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2008/2
MEIE PURAVIKKE 2

VRK-KIVIPURAVIK sdav

Boletus reticulatus

Snonm B. aestivalis


Kbar hele- kuni phkelpruun, peenelt viltjas, nrgalt kleepuv; algul poolkerajas, hiljem padjataoline, kuni 20 cm. Torukesed noorelt valged, hiljem oliivkollased kuni kollakasrohelised, vabad vi sgavngusalt jalale kinnitunud, suhteliselt pikad; poorid sama vrvi, vikesed, marad. Jalg kbara vrvi vi heledam, aluseni jmeda valge vrguga (vt. pilti), jmenuijas, kuni 20 6 cm. Seeneliha valge, kbaranaha all pruunikas, paks, tihe, phklimaitse ja meeldiva lhnaga. Eospulber oliivkollane, heledam kui harilikul kivipuravikul. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1417 48 m.

Lehtmetsades, eesktt seotud tammega, ilmselt lubjalembene, sage Lne- ja Phja-Eestis ning lnesaartel. VIIX. Hinnatav sgiseen vrskelt.

Sarnased liigid: harilik kivipuravik; kivu-kivipuravik; jalg mlemal ainult laosas peene vrguga.

MRU KIVIPURAVIK mittesdav, tammeleht

Boletus radicans


Viljakehad vrvuvad katsumisel ja murdel kiiresti tintsiniseks. Kbar pruunikashall, vatjas-sametjas, kuiv, kuni 20 cm. Torukesed hele- kuni oliivkollased, jalale ngusalt kinnitunud; poorid sama vrvi, vikesed, marad. Jalg helekollane, vahel kitsa punaka vndiga, peene valkja vrguga, jmenuijas, pikalt juurduv, kuni 13 8 cm. Ebameeldiva lhnaga. Viha. Seeneliha valge. Eospulber oliivivrvi. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1216 46 m.

Laialehistes metsades, puisniitudel, lubjalembene, Phja- ja Lne-Eestis ning saartel, harva. VIIIX. Mittesdav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.


KIVU-KIVIPURAVIK sdav

Boletus betulicola


Kbar valkjas, ookerkollakas kuni helepruun, kleepuv, kuni 20 cm. Torukesed noorelt valged, hiljem mrdunud- vi oliivkollased, vabad vi jalale sgavngusalt kinnitunud; poorid sama vrvi, vikesed, marad. Jalg valge vi helepruunikas vi -hallikas, laosas peene valge vi helepruunika vrguga, silinderjas vi nuijas, kuni 20 5 cm. Seeneliha valge, paks ja kompaktne. Eospulber tume-oliivivrvi. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1418 46 m.

Kaasikutes, sagedamini Kesk- ja Luna-Eesti metsades. VIIX. Hinnatav sgiseen vrskelt.

Varem peetud hariliku kivipuraviku vormiks vi teisendiks.


TAHMPURAVIK mittesdav, tammeleht

Porphyrellus porphyrosporus

Snonm P. pseudoscaber


Kbar helehallikas- kuni tumepruun, vahel punakate plekkidega, jtab alati tahmunud mulje, vajutamisel muutub mustjaks; viltjas vi sametjas, marast padjakujuliseni, kuni 16 cm. Torukesed hallikad, oliivhallid kuni mustpruunid, jala klge kasvanud; poorid laiad, nurgelised, vajutamisel muutuvad siniseks, punakaks vi mustpruuniks. Jalg hele kollakashall kuni hallikaspruun, tipus peaaegu ngimust, pikitriibuliselt peenelt punkteeritud, silinderjas vi nuijas, kuni 16 x 4 cm. Seeneliha valge kuni kollakas, likekohalt muutub roosaks, siniseks vi roheliseks, hapuka lhnaga, kibekas. Viljakehast pigistatud mahl vrvib paberi roheliseks. Eospulber punakaspruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed vi vrtenjad, 1519 x 68 m.

Liivastes okas- ja segametsades. Leitud ks kord Jnedalt Jnije kaldalt segametsast, augustis. Mittesdav ebameeldiva maitse tttu.

Eesti punases raamatus, haruldane, korjamine taunitav.


SOOMUSPURAVIK mittesdav, tammeleht

Strobilomyces floccopus

Snonm S. strobilaceus


Kbar hallikas kuni tumepruun vi peaaegu must, paksult viltjas-ebemeline, hiljem kollakashallil phjal katusekivitaoliste paksude mustpruunide turris soomustega, servas vatjas-ebemeliste rngasloori jnustega, marmunajas kuni kumer, kuni 15 cm. Torukesed valkjashallid kuni tumepruunikad, jalale klge kasvanud vi veidi laskuvad; poorid samavrvuselised, laiad, nurgelised; vajutamisel muutuvad mustjaks. Jalg kbaraga samavrvuseline, vatjas-ebemelise hallika rngaga, tipus sooneline, sageli nrga vrguga, allpool vatjas-kiuline, kuni 15 x 2 cm. Rngas kiiresti kaduv. Seeneliha hallikasvalge, murdekohtadel vrvub algul punakaks, kollakaks, roosakaks, heleoraniks vi mrdunudhalliks, lpuks mustaks; vatjas, vastiku lhna ja maitsega. Eospulber mustjaspruun. Eosed munajad kuni peaaegu kerajad, vrkja ornamentatsiooniga, 1013 x 810 m.

Seni leitud vaid ks kord Tallinna lhedalt Raudalu mnnikust, oktoobris. Mittesdav ebameeldiva maitse tttu.

Eesti punases raamatus, eriti ohustatud, korjamine taunitav.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet