2008/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/2
Mis on lahti loodusega? Semiootikakonverents Tartus

Tnapeval oskavad teadlased juba pris hsti ennustada lhituleviku keskkonnamuutusi ja nidata inimhiskonnas vastu vetud otsuste mju neile [4]. Vga thtis on selgitada neid seoseid ka tavainimestele. Enne isikliku vi avaliku arvamuse faasi judmist on teaduslikel faktidel vaja lbida poliitilised, hiskondlikud, kultuurilised ning pshholoogilised filtrid. Nende filtrite rolli ksitleti seminaril Mis on lahti loodusega?, mille korraldasid jaanuaris Tartus Eesti looduseuurijate seltsi Jakob von Uexklli keskus ja Tartu likooli filosoofia ja semiootika instituut.

Korraldajad tstatasid seminari algul hulga ksimusi, niteks: Mis teeb keskkonnamuutusest keskkonnaprobleemi? Kuidas on arusaam loodusest seotud inimese kultuurilise minapildiga? Mida ldse nimetada looduslikuks leilmsete inimmjuliste keskkonnamuutuste taustal? Pan neile ksimustele valgust heita paari seminaril klanud mttekigu varal.

Looduskatastroofide sotsiaalsed tagajrjed. Igasugune looduslik nhtus, olgu see siis organism, biotoop vi kossteem, on mitmetahuline. Sellegipoolest tasuks keskkonnaprobleemide seas eristada komplekssemaid ning vaid paari komponendi parandamisega lahendatavaid lihtsaid probleeme.

Kompleksse probleemi nide on keskkonnamuutuste lipulaevaks saanud kliimasoojenemine. Soome filosoofi ja keskkonnaaktivisti Ville Lhde snul ei saa kliimasoojenemise allikaid ning tagajrgi suurte ja lihtsate ldistustega kirjeldada [3]. Niteks kliimamuutused mjutavad eri hiskonnarhmi eri moodi, veelgi enam, see vimendab sotsiaalseid vastuolusid. 2004. aasta Kagu-Aasia tsunami ning 2005. aasta New Orleansi orkaani Katrina nitel rhutas Lhde, et vga oluline on arvestada keskkonda muutes kohaliku looduse eriprasid. Ulatuslikud kuivendustd ning ohtrad tammid Mississippil, Kagu-Aasia mangroovimetsade raie ning nende asemele kuurortide rajamine suurendasid tunduvalt kahjustusi katastroofipiirkondades. Lhde vitel ti orkaan Katrina kliimamuutused n.-. tavainimese majaukse ette, algatas avaliku arutelu inimsst ning vastutusest keskkonnamuutuste eest.

Hoopis teisest kandist vaatleb neid katastroofe hiljuti laineid lnud bestseller ja lhifilm The Shock Doctrine [2]. Autor Naomi Klein nitab, et katastroofidega kaasnev ajutine segadus annab vimaluse viia hiskonnas ellu ebapopulaarseid otsuseid. New Orleansis hvitas Katrina paljud koolihooned. Orkaanijrgset segadust ra kasutades erastas linnavalitsus koolid ning uued koolihooned ehitati juba reformitud haridusssteemi alusel. USA he vaesema piirkonna elanike vastuseisu tttu oleks seda otsust ilma katastroofita olnud raske tide viia. Hvitades vaesterajoonid, vabastas Katrina htlasi kaua ihaldatud krundid kinnisvaraettevtetele. Sellised nited kinnitavad Milton Friedmani videt, et rasked ja ebapopulaarsed otsused tuleb teha kohe prast kriisi, enne kui inimesed olukorrast toibunud on.


ks termin, mitu thendust. Tihti kasutatakse keskkonnast kneledes eri nhtuste kohta sama mistet ning mitmetahulised probleemid taandatakse heks-kaheks lihtsaks teguriks. Selline lihtsustus vib olla vajalik niteks poliitikas, kus paljude valdkondade probleeme tuleb kokkuvtvalt ja heselt mistetavalt esitada. Pdes luua loodusnhtustest paremat levaadet, otsib ka teadus tihti htseid standardmisteid. Ent need vivad phjustada ka arusaamatusi ja eksitusi. Paljud populaarsed misted, nagu kossteem vi kossteemi toimimine, thistavad eri inimeste teadvuses tegelikult eri nhtusi ja hlmavad ka kasutaja vrtushinnanguid.

Hea nite ti saksa koloog Kurt Jax, kirjeldades Yellowstonei rahvuspargi juhtkonna ja juhtkonna kriitikute erisuguseid arusaamu puutumatu kossteemi mistest. Pe lasta loodusel kulgeda vimalikult omasoodu, mille poolest Yellowstonei tuntakse, on rahvuspargis psinud 1960. aastatest. Inimene ei sega vahele looduslikele hiringutele, liikide arvukust reguleerida pole otsene eesmrk, kll peetakse silmas, et psiks kindel liigiline koosseis.

Juhtkonna kriitikud theldavad sellises puutumatuse ideaalis sisemisi vastuolusid. Sajanditetagusele seisundile ei vasta rahvuspark juba seetttu, et praeguses maastikus puuduvad tollased tippkiskjad prismaalased. Mdukas inimtegevus ning liikide arvukuse reguleerimine peaks kriitikute arvates olema loomulik osa puutumatust kossteemist. Kurt Jaxi snul on looduskaitses tarvitusel palju sama laadi termineid, milles on hendatud faktid ja vrtused. Viimastel aastakmnetel on vetud kasutusele ha uusi, niteks eluslooduse mitmekesisus ja kossteemne juhtimiskorraldus [1]. Nii keskkonnakorraldajatel kui ka meedial vib teinekord olla tlikas ja kulukas mrgata sama miste taga eri nhtusi, ometi on just mitmekesisus see, mis tegelikult tagab stabiilsuse nii looduses kui ka kultuuris.


1. Jax, Kurt 2005. Function and functioning in ecology: what does it mean? Oikos 111: 641648.

2. Klein, Naomi 2007. The shock doctrine: the rise of disaster capitalism. New York, Metropolitan books.

Samanimeline film on nhtav veebiaadressil http://www.naomiklein.org/shock-doctrine/short-film.

3. Lhde, Ville 2006. Gardens, climate changes, and cultures: an xploration into the historical nature of environmental problems. Haila, Yrj; Dyke, Chuck (ed.). How Nature speaks: the dynamics of the human ecological condition. Durham & London, Duke University Press: 78105.

4. RO kossteemide hindamise ssteemaruanne (Millennium Assessment Report): www.millenniumassessment.org



Riin Magnus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012