2008/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/2
Kolmveerand sajandit Eesti Loodust

15. veebruaril 1933 ilmus looduseuurijate seltsi ajakirja Eesti Loodus esimene number, mida peab oma alguseks ka ndisaegne, 59. aastakiku alustanud sama nimega vljaanne. Eesti Loodust on kokku ilmunud ligi kuussada numbrit. On, mida meenutada ning millele tuginedes edasi minna.

Esimest Eesti Loodust ilmus aastatel 19331940 kaheksa aastakiku, kusjuures esimesel aastal neli ning jrgmistel viis numbrit aastas. Kaheksanda aastakigu viimane, kaksiknumber 4/5 ilmus 1941, kuid kandis 1940. aasta numbrit. Sinna olid liidetud ka 1941. aasta 1. numbri materjalid.

Viimase kaksiknumbri juhtkiri kirjutab prdelistest sndmustest Eestis ning kiidetakse teaduse edusamme suures ja vimsas Nukogude Liidus. See ji toona ka viimaseks ilmunud numbriks. 1943. aastal kavatseti ajakirja vljaandmist jtkata, ent uue numbri (oleks pidanud ilmuma 1941. aasta teise vihikuna) trkivalmis maketist kaugemale ei jutud.

Eesti Looduse 1933. aasta esimese numbri juhtkirja avaldame siinkohal uuesti. Selles on paika pandud ajakirja suunad, millest suuresti juhinduti ka 1958. aastal ilmuma hakanud Eesti Looduses: avaldada kas vi esialgsel kujul meie loodusteadlaste uurimistulemusi ja thelepanekuid kas lhemate artiklite vi vikeste teadete kujul, jagada LUSi liikmetele teavet seltsi ettevtmiste kohta.

Eesti Looduse avanumbri avalugu prineb Karl Orvikult ja kirjeldab ihkkeeli, mandrij toimel tekkinud reljeefseid jooni. Juhan Aul tutvustab mudakonna, Karl Eichwald kirjutab soomuraka, Johannes Lepiksaar punarind-krbsenpi (praegune vike-krbsenpp, vahepealne viketikk) levikust Eestis, Teodor Lippmaa taimehingutest Prantsuse Alpides ning Harald Haberman he nokalise leiust Eestis. Vikeste teadete rubriigis avaldab Aleksander Mr levaate majasiku kahjustustest Tallinnas, Hugo Salasoo botaanilisi mrkmeid Virumaalt ning Arthur Rhl Lne-Alutaguselt, Johannes Piiper phjavindist Eestis ning Juta Rebane uusi lepidopteroloogilisi andmeid Saaremaalt. 24 leheklje paksuse ajakirja lpetab kirjanduse levaade ning looduseuurijate seltsi informatsioon.

Kui vrrelda Gustav Vilbaste populaarteaduslikku ajakirja Loodusevaatleja (19301939, kuus numbrit aastas) ning Eesti Loodust, siis tagantjrele vaadates paistab silma philine erinevus pikemates artiklites: Loodusevaatleja avaldas pigem populaarteaduslikke ja Eesti Loodus teaduslikke kirjutisi. Muus osas: thelepanekud, raamatute tutvustused, lhiteated erilist vahet polnud. Ka mlema vljaande ostjaid ja tellijaid mdeti htmoodi sadadega ning needki kattusid suuresti. Paraku htmoodi vhe osteti nii populaarsema kui ka teaduslikuma suunaga loodusajakirja.

Looduseuurijate seltsi teatajana trkiti Eesti Loodust olenevalt numbrist 500600 eksemplari ning selle said seltsi liikmemaksu tasunud inimesed tasuta. Sel moel judis lugejateni olenevalt numbrist 150300 eksemplari. lejnud olid tallel LUSi vahetusfondis, kuni 1953. aastal need erihoiust LUSi tollase esimehe Harald Habermanni heakskiidul makulatuuri vi katlamajja viidi. Seetttu on ndisajal saanud ennesjaaegsest Eesti Loodusest bibliofiilne haruldus.


Teise Eesti Looduse ilmumise eeltd algasid tsisemalt 1956. aastal. LUSi esimees Eerik Kumari avaldas 25. augusti ajalehes Edasi artikli Vajame uut ajakirja, mille kokkuvttes ta mrgib: Igal juhul on kesolevas kirjutises tstatatud ksimus paisunud tungivalt lahendust vajavaks probleemiks. Nd, kus sja lpust on mdunud juba rohkem kui kmme aastat, on meie teadusehuviline ldsus igustatud nudma, et loodusteaduslik ajakiri kiiresti kima pandaks. Selle vljaandmine on esmajrguliseks kultuuriliseks vajaduseks.

Veebruaris 1958 ilmuski populaarteadusliku ajakirja Eesti Loodus esimene number. Ilmumist alustav ajakiri Eesti Loodus on sisult laiahaardeline, nukogulikult materialistlik ning mratud palju kordi laiemale lugejaskonnale kui enne sda ilmunud samanimeline Loodusuurijate Seltsi vljaanne. Viimasega vrreldes ilmub ta ligi kolmekordse mahuga, olles Eesti NSV Teaduste Akadeemia populaar-loodusteaduslikuks hlekandjaks. Samamoodi nagu varasemas Eesti Looduses seati eesmrk avalda originaalartikleid kikidelt loodusteaduste aladelt, kusjuures pearhk on Eesti looduse ksitlustel.

Uue ajakirja toimetus veti tle 1. detsembril 1957: toimetaja Erast Parmasto ja tehniline toimetaja Leonhard Uuspld. Esimene kaast Erni Kusteni Kepigistus judis toimetusse juba 13. detsembril ning ilmus avanumbris. Avaldame selle siin uuesti.

Ajakirja trkiarv suurenes pidevalt ning alates 1967. aastast hakkas Eesti Loodus varasema kuue numbri asemel ilmuma kuukirjana. 1963. aastal lisandus vljaandjate hulka Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus. Alates 1993. aastast peab Eesti Loodus end 1933. aastal asutatud Eesti Looduse jrglaseks.

Keskkonnakaitseministeeriumi (koosts Eesti teaduste akadeemiaga) ajakirjana ilmus Eesti Loodus 1990. aastate lpuni, ent see seos oli vaid nimeline: kuni 1998. aasta oktoobrini andis ajakirja vlja kirjastus Perioodika, edasi O Eesti Loodus. 2001. aasta segadused keskkonnainvesteeringute keskuse toetustega tingisid Eesti Looduse kaubamrgi tagasivtmise keskkonnaministeeriumile ning MT Loodusajakirja loomise.

Eesti Looduses on rohkem vi vhem oluliseks peetud avaldada originaalartikleid. Niteks Eesti mtteloo sarjas ilmunud Mall Hiieme raamatus Snajalg jaanil (2006) on arvuliselt rohkem kui kolmandik artiklitest esimest korda ilmunud Eesti Looduses. Mnedki Fred Jssi loomalood on samuti llitatud kigepealt Eesti Looduses. 1990. aastatel on uurimustele eelistatud pigem levaateartikleid. Viimastel aastatel on aga originaalartiklite osakaal hakanud uuesti suurenema.

Saateks

15. veebruar 1933 /variant oleks ajakirjas avaldada koopiana ja vihikus tekstina


Tartu likooli juures olev Loodusuurijate Selts (LUS) on omariikluse pevil mitmeti laiendanud ja svendanud oma tegevust. Seltsi mber on koondunud pea kik loodusteaduse alal ttavad isikud Eestis nii vanemast kui ka ha suurenevast nooremast generatsioonist. Tie igusega vib knelda LUS-ist kui Eesti loodusteadusliku uuringu keskusest likooli juures.

Et aga seltsi liikmeist ja loodusteadusest huvitatuist asub suur hulk vljaspool seltsi asukohta, Tartut, ja selliste arv iga aastaga suureneb, siis raskeneb neil kontaktipidamine seltsiga ja vastupidi. Mni aasta tagasi asuti selle puuduse parandamisele seltsi osakondade asutamisega kohtadel, kus leidus suuremal mral loodusteadlasi. Ka teatud ajavahemikkude jrel korraldatavate loodusteadlastepevade heks eesmrgiks on seltsi ja loodusteadlastepere vastastikuste sidemete svendamine. Et seisukorda veelgi parandada, tsteti 1929. a. kevadsemestril les seltsi eestikeelse hlekandja resp. populaarloodusteadusliku ajakirja vljaandmise ksimus.

Kesolevaga astub see kavatsus, esialgse suhtes veidi muudetult, loodusteadlastepere ette. EESTI LOODUS on LUS-i teataja ning loodusteaduslik ajakiri. Olles kohaks, kus meie loodusteadlaste uurimistulemused, leiud ja thelepanekud leiaksid esialgset avaldamist kas lhemate artiklite vi vikeste teadete kujul, tahab EESTI LOODUS anda pidevat ja uudset levaadet meie loodusteaduslikust uuringust. Tuues levaateid eesti loodusteaduslikust kirjandusest, ksitelles neid vlismaagi tid, mis puudutavad meie kodumaad vi mis on meile metoodiliselt thtsad, tahab EESTI LOODUS seda eesmrki veelgi svendada. Informeerides htlasi lugejaskonda seltsi ja ta mber koondunud isikute tegevusest ja kavatsusist, pab EESTI LOODUS nende koostd tihendada ja hlbustada.

Allakirjutanud loodavad, et uus algatus soodustab seltsi hoogsamat tegevustki ja aitab virgutavalt kaasa selle rahvusliku lesande titmisel, mis meil esineb oma kodumaa looduse tundmappimise ja tutvustamise kujul, ning jvad lootma kikide asjaosaliste ksmeelsele kaastle.


T.. j. o. Loodusuurijate Seltsi juhatus ja EESTI LOODUSE toimetus

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet