Loodus muutub, meedia muutub, ühiskond muutub, inimesed muutuvad. Viimasel ajal järjest kiiremini. Ei saa tekkida küsimust, kas ka Eesti Loodus peaks muutuma. Kindlasti peaks.

Algusaegadel oli Eesti Loodus eelkõige infokandja, selle sõna klassikalises mõistes. Raamatuid oli vähe ja kodumaa loodust oli väga vähe uuritud. Kui tekkis huvi mõne loodusnähtuse vastu, tuli seada sammud raamatukokku, ajada järge Eesti Looduse aineregistris või minna isiklikult mõnda teadusasutusse asjatundjate jutule. Inimesel, kes soovis end siinse looduse ja selle kohta tehtava uurimistööga hästi kursis hoida, ei olnud palju muid võimalusi, kui lugeda Eesti Loodust.

Need ajad, kus lahtisema peaga inimesed lugesid “ahnelt läbi kogu kirjanduse, mis küla pealt leida oli”, on ammu möödas. Tänapäeval tungib info sisse uksest ja aknast. Mõnd huvipakkuvat taime- või loomanimetust kuuldes piisab, et toksida see Interneti otsingumootorisse, ja mõne sekundiga varustatakse meid lugemisvaraga mitmeks päevaks. Tarvitseb vaid sisestada märksõna mõnes teadusajakirjade andmebaasis, teha hiireklõps ja – sedamaid saame vastuseks sadu või isegi tuhandeid teadusartikleid.

Hea meel on tõdeda, et loodusega seotud teemad muutuvad üha enam ka meedia südameasjaks. Ei möödu päevagi, kui ajalehed, teler, raadio või veebiportaalid ei teavitaks meid kodumaa või muu maailma looduses ja loodusteadustes toimuvast. Ainuüksi kõige selle jälgimine nõuaks põhikohaga tööd.

Kas ja milleks sellises olukorras Eesti Loodust üldse vaja on? Praegu näeme ajakirjal järgmisi ülesandeid. Esiteks: elavdada Eesti loodusehuviliste vahelist suhtlust, et vastastikku jagatud infost kujuneks kogu ühiskonnale kasulik sünergia. Paradoksaalsel kombel tingib liiga infotihe keskkond olukorra, kus rahumeelne ja tagasihoidlik inimene, nagu haritumad meie hulgast kipuvad olema, ei tahagi enam sõna võtta. Seda tuleks vältida.

Teiseks: viia loodusteave inimesteni. Üksnes teabe kättesaadavusest siin ei piisa. Suurest hulgast tuleb teha valik, sõeluda välja müra, veenduda teabe usaldusväärsuses, ja mis kõige tähtsam, esitada see lugejale arusaadavalt ja huvitavalt. Loodusehuvi on igas inimeses vältimatult olemas, ent väga lihtne on seda lämmatada.

Kolmandaks: hoida tuleviku tarbeks alal sisutihe ja soliidne ülevaade Eesti loodusest ja sellega seotud uuringutest, leidudest ja tõdemustest, aga ka vihjed ühiskonna ning inimeste mõtteviiside ja -suundade kohta.

Muidugi ei piisa ajakirja toimetusest, et nende ülesannetega hakkama saada. Head looduseuurijad, -harrastajad ja -huvilised! Hoiame teile pöialt teie ettevõtetes, kuid – kõige tähtsamat, mis teil öelda on, ärge unustage välja öelda ka Eesti Looduse veergudel.