2008/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/2
Toidumajakeste rohelised isandad

Pean alustuseks tunnistama, et selle Eestis vrdlemisi tavalise linnuga ei olnud ma enne tnavust talve suurt kokku puutunud. Ehkki minagi olin neid vrvilisi sutsujaid looduses liikudes ninud ja kuulnud, ei olnud varem mahti nende tegemisi lbi objektiivi jlgida. Hbilugu, kui melda, et neid arvatakse meil pesitsevat viiskmmend tuhat kuni sada tuhat paari!

Et seda viga parandada, valisime mdunud detsembris sbraga vlja sobiva metsalagendiku, kus olime varemgi ninud mitmesuguseid vrvulisi, ning seadsime les varjed ja sgipoolise, et jrgnevate kuude jooksul kohalikest tiivulistest mned pildiseeriad teha.

Kuigi tundub, et sel aastal on pris talv veel ngemata, kib toidumaja mber pevast-peva vilgas sagimine. Ennekike muidugi klmemate ilmadega. Kui maa juhtub mingi ime lbi valge olema, on nljaste lindude parved tagatud. Igapevasteks klalisteks vib pidada rasvatihaseid, sinitihaseid, soo- ehk salutihaseid, pldvarblasi ning rohevinte. Vahest harva vtab ka mni harakas julguse kokku ja astub lbi, et oksa klge riputatud rasvapall oskuslikult lahti harutada ning nobedalt pintslisse pista.

Toidumajakeste rohelisteks isandateks kutsun ma naljaga pooleks loomulikult rohevinte. Oma aias vi metsas linde toitma harjunud inimestele pole nimepanekut ilmselt vaja lhemalt seletada. Kik, kes on talvisel stmiskohal toituvaid linde jlginud, on kindlasti mrganud, et erinevalt niteks tihastest, kes haaravad kiirustades terakese vi seemne ning vuristavad sellega nobedalt lhema oksa peale, kituvad rohevindid tunduvalt jmmimalt.

Kui linnumaja vi toidualus on vike, tekib varem vi hiljem tli parema positsiooni prast. Hea koha hivanud rohevint sellistel hetkedel eriti seltskonda ei talu. Seeprast ongi meie metsa-sgimaja juures sna tavaline vaatepilt, kus ks-kaks kanget istuvad toidualuse peal ning umbes kolmkmmend tagasihoidlikumat vi siis viksema egoga rohevinti siblivad maas. Rohevindile klbavad hsti kiksugused seemned: ta kasutab nende avamiseks oma tugevat nokka. Sgikombeid pole neile lindudele samuti petatud: he noka vahele haaratud pevalilleseemne kohta aetakse le re vhemalt neli.


Kui ei ole pesitsusaeg, kogunevad rohevindid viksematesse salkadesse seltsis ju segasem ja eks ka julgem. htlasi: mida rohkem silmapaare, seda suurem on tenosus lhenevast ohust igel ajal hais ninna saada. ks ohte on raudkull, kes ka meie sgiplatsi paar korda pevas puhtaks lb. Prast jrjekordset kulli lelendu kulub tavaliselt tubli pool tundi, enne kui mni tihane vi vint julgeb jlle piiluma tulla surmahirmul suured silmad.

Kui talvised toidulauad vlja arvata, neb rohevinte kige enam kevadel. Suur osa on just soojematelt aladelt tagasi rnnanud ning kimas aktiivne paariheitmine. Siis istuvad isased puulatvadel vi psaste otsas ning lasevad kuulda oma kuristavat-sidistavat laulu, mis katkestatakse tihti, et jtkata seda puulatvade krgusel aeglaste, juliste tiivalkidega pisut kikuvalt lennates ja tihti kas ringilendu tehes vi hku kaheksaid joonistades. Isasel ja emasel rohevindil on lihtne vahet teha: isasele on antud mrksa uhkem likond. Kuigi emaslinnu sulestik on tunduvalt tuhmim ja hallikam, on nad mlemad eksimatult ratuntavad erekollase triibu jrgi tiibadel ning silmatorkava roosakashalli noka jrgi.

Ehkki rohevindid peaksid tavaliselt olema monogaamsed, vib he asurkonna kohta umbes veerand isastest olla polgaamsed, igal kaks kuni kolm kaasat. Kuna see jtab mne isase vallaliseks, ei ole just tavatu, et nad esitavad juba hivatud emastele armumnge ja aitavad neil kogunisti poegi toita. Nnda kitudes ei saa tasu kll otsekohe, kuid see vib aidata emase kiindumust vita, lootes samal ajal jrgmisele aastale.

Kevadeni on veel aega viige vahepeal lindudele metsa toitu; kui olete kannatlik, saate vastutasuks ilusaid pilte vi lihtsalt hea tuju.



Toomas Ili
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012