Keskkonnaministeerium kinnitas detsembris, et Eesti ühineb vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga, et tagada koos teiste EL riikidega vaalavarude tõhus kaitse ning arendus.

Eesti on 84. konventsiooniga ühinev riik; vaalakomisjonis hakkab Eestit esindama keskkonnaministeerium. “Meie eesmärk on igati toetada vaalakaitset pooldavaid riike ja samas aidata Euroopa Liidul koostöös poliitikute ja teadlastega välja töötada paindlikud reeglid ning lahendused vaalapüügi paremaks korraldamiseks,” ütles keskkonnaministeeriumi loodukaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi.

Eesti ise ei kavatse hakata vaalu püüdma ja on ka kommertssihiga vaalapüügi vastu. “Kuid toetame teatud piirkondades (Gröönimaa, Island, Norra) kontrollitud ja piiratud traditsioonilist vaalapüüki kui kohalikku elulaadi,” ütles Alasi.

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (International Convention for Regulation of Whaling) allkirjastati 1946. aasta 2. detsembril, et tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng. Konventsiooni elluviimiseks on loodud rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC – International Whaling Commission), kes jälgib ning vajaduse korral täiendab ja parandab vaalanduse korralduseks ette nähtud meetmeid. Näiteks kuuluvad meetmete hulka vaaladele kaitsealade loomine, vaalapüügi limiteerimine jne. Ühtlasi korraldab vaalakomisjon vaalauuringuid ja peab arvet püügi üle.