|
 |
Eesti Loodus 2009/1 | SISUKORD
| EL küsib EL 2009/1 |
|
Kuidas möödus 2008. aasta Eesti looduseuurijate seltsis? |
| Pean oma häbiks tunnistama, et pärast noorusaega pole ma seltsi tegevuses kuigi agaralt osalenud ja seda veidram tundub mulle, et mind mullu jaanuaris seltsi presidendiks valiti. Minu õnneks on eelmised presidendid teinud väga head tööd ja oma majas (soojas majas!) tegutsev selts on tugevam kui kunagi varem. |
Mis on sel aastal uut harrastuskalapüügis? |
| Kaugemas perspektiivis on kalastajate jaoks olulisim keskkonnaministeeriumis koostatav harrastuskalapüügi arengukava aastani 2013 (perspektiiviga kuni 2018). See seab arengusihid ning loob võimaluse rahastada riiklikult vajalikke tegevusi. |
|
| artikkel EL 2009/1 |
|
Intelligentne sipelgapesa |
| Sipelgapesa on ülesehituselt ja toimimise poolest hämmastavalt suure ökonoomsusega süsteem. Võrreldes keskmise sipelga õppimis- ja mõtlemisvõimet selgroogsete omaga tundub haigutav vahe üüratu. |
Muskusveis, arktiliste tundrate peremees |
| Nähes Gröönimaa looduses lähedalt muskusveist, puges hinge kõhedustunne: sellest omapärasest loomast hoovab ürgsust ja väärikust. Seda rõhutab kogukas kere pika, kohati pulstunud karvkattega, lühikesed jalad, laupa kattev tugev sarvkilp, millest kaks sarveharu allapoole kaarduvad, ning karvade vahelt välja piiluva silmapaari sügav pilk. |
Perekonna Podiceps kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja |
| Pütlased on veega niivõrd kokku kasvanud, et ehitavad isegi pesa saarekesena veepinnale ning nende noorpõlv ei puhka sõudmisest väsinud jalgu mitte kaldal, vaid ringiujuvate vanemate seljas. Saame tuttavaks Eesti pütlaste kahe pärliga. |
Euroopa lehtmetsavööndi viimane põlismets vajab abi |
| Biaùowieýa rahvusparki ja piisoneid teavad Eestis paljud, vähem teatakse, et valdav osa siinset põlismetsa jääb rahvuspargi piirest välja ja on aastasadu vana väärispuidu ahnitsejate ees kaitsetu. |
Eluslooduse nimede ja mõistetega tuleb ümber käia hoolikalt |
| Hiljuti ilmunud “Euroopa kalade” tõlge oleks võinud olla eestikeelse bioloogiakirjanduse tähtteos, kuid tõi pettumuse. |
Pilistvere meteoriidisaju üksikasju |
| Mullu 8. augustil möödus 145 aastat Pilistvere meteoriidisajust, sestap on seda teemat ühtepuhku käsitletud. |
Külmakartmatu lõunatulnukas |
| Kui kõik teised kiililiigid Eestis lendavad soojal suveajal ja talvituvad vastsetena veekogudes, siis pronkskõrsikuid näeme lendamas hoopis hilissügisel ja varakevadel. Talve veedavad nad sõna otseses mõttes lumehanges. |
Pahupidi kodumaastikud |
| Kui mind oleks kinnisilmi viidud Istria poolsaarele ning siis selle laugemas lõunaosas näidatud ümbritsevat läbi bussiakna, arvanuksin vist hulk aega, et viibin ikka Lääne-Eestis. Usutavasti kusagil Saaremaal. |
|
| summary EL 2009/1 |
|
|
Tree of the Year: Hazel Tree
Ivar Sibul gives an overview of the relatives of the hazel tree, its reproduction characteristics and nuts and other interesting aspects. The Common Hazel is spread quite extensively throughout Europe. |
|
| Toimetaja veerg EL 2009/1 |
|
Kust tuleb “muskusveis”? |
| 2009. aasta puu on sarapuu. |
|
| Intervjuu EL 2009/1 |
|
Habras suhe loodusega teeb meid haavatavaks |
| Ivar Puura on sündinud 23. aprillil 1961 Rakveres. |
|
| Poster EL 2009/1 |
|
Kaasaga |
| Jõgitiirupaar kivil, noka vahel äsja püütud ogalik. Olgugi et üks lind jõudis enne teist jahiretkelt tagasi kivile, ei kugistanud ta ogalikku alla, vaid ootas kombekalt oma kaasat. |
|
| aasta puu EL 2009/1 |
|
Sarapuu, sara ääres kasvav pähklipõõsas |
| Selle aasta puu on pigem küll põõsasja kasvukujuga, ent sellegipoolest igati puu nimetuse vääriline. Sarapuu on tuntud eeskätt oma pähklite poolest, kuid sellega põõsa huvitavad või kasulikud omadused ei piirdu. |
|
| Sõnumid EL 2009/1 |
|
Eesti teadus on ületanud olulisuse künnise kõigis teadusvaldkondades |
| Tartu ülikool (TÜ) teatas 10. detsembril, et andmebaasi Essential Science Indicators analüüsi põhjal on Eesti teadustegevus esimest korda ületanud olulisuse künnise kõigis andmebaasis toodud 22 teadusvaldkonnas. |
2008. aasta oli üks soojemaid |
| Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel oli 2008. aastal maakera keskmine õhutemperatuur 0,31 °C võrra kõrgem võrreldes 1961.–1990. |
Noored loodusteadlased teenisid hõbedat ja pronksi |
| 6.–15. detsembrini Koreas Changwonis peetud 5. |
Eesti ühineb rahvusvahelise vaalapüügikonventsiooniga |
Keskkonnaministeerium kinnitas detsembris, et Eesti ühineb vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga, et tagada koos teiste EL riikidega vaalavarude tõhus kaitse ning arendus.
Eesti on 84. konventsiooniga ühinev riik; vaalakomisjonis hakkab Eestit esindama keskkonnaministeerium. |
Looduskaitse selts valutab südant rahvuskivi pärast |
19. detsembril peetud traditsioonilisel Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) aastalõpukonverentsil võeti vastu ELKS täiskogu avaldus paekivi kohta.
Tõdedes, et meie rahvuskivi paekivi väljendab ja põlistab meie kultuuris igavikulisi püsiväärtusi ning samas on paas “odav ja käepärane ehitusmaterjal, mille näiline rohkus ei kannusta säästlikkusele”, kinnitatakse, et “pae kaevandamist ja kasutamist on võimalik mõistlikumalt korralda, säilitades seejuures tootmismahud ning vältides kahjusid loodusele ja inimeste elukeskkonnale. |
Jõuluüllatus Lõuna-Aafrikas |
Teadlased, kes seiravad linde Lõuna-Aafrika suurimal suitsupääsukeste puhkealal Mount Morelandis püüdsid jõulude ajal külalise jõuluvana väidetavalt kodumaalt: sellel aastal koorunud, umbes kuue kuu vanune suitsupääsuke kandis jalas rõngast kirjaga “Helsinki – Finland”. Niisiis oli tilluke lendur läbinud rekordilised 11 000 kilomeetrit.
Ehkki Euroopast pärit suitsupääsukesed pole Mount Morelandis mingi haruldus, pole Soome pääsukesi sealt varem avastatud. |
EL põllumajanduspoliitika ei hooli lindudest |
| Euroopa linnuloendusnõukogu EBCC avaldas koostöös linnukaitseühingute ühendusega BirdLife International 2. detsembril väga põhjaliku ja mitmekülgse linnu-uuringu tulemused. |
|
| Matkarada EL 2009/1 |
|
Põliselt kaunis Salevere Salumägi |
| Salevere Salumägi asub Lääne-Eestis Matsalu rahvuspargis. Lõuna-Läänemaa vaatamisväärsuste seas on Salumägi üks hinnatumaid. |
|
| Tagasiside EL 2009/1 |
|
Kas Tunguusi plahvatus jääbki mõistatuseks? 8/2008 |
| Kui meteoriidid langevad, ei saa plahvatused tekkida enne põrkuvate kehade täielikku kokkupuudet: siis muundub kineetiline energia potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalne energia võib olla piisav, et põrkuvad kehad osaliselt või täielikult häviksid. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
