19. detsembril peetud traditsioonilisel Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) aastalõpukonverentsil võeti vastu ELKS täiskogu avaldus paekivi kohta.

Tõdedes, et meie rahvuskivi paekivi väljendab ja põlistab meie kultuuris igavikulisi püsiväärtusi ning samas on paas “odav ja käepärane ehitusmaterjal, mille näiline rohkus ei kannusta säästlikkusele”, kinnitatakse, et “pae kaevandamist ja kasutamist on võimalik mõistlikumalt korralda, säilitades seejuures tootmismahud ning vältides kahjusid loodusele ja inimeste elukeskkonnale. Märksõnaks on HOOLIVUS, hoolivus nii vaimu kui võimu tasandil.”

Uute karjääride avamine vajab väga veenvat põhjendust. Loodusväärtuslikele maastikele tungimine pole kindlasti põhjendatud niikaua, kuni on kasutamata alternatiive. Näiteks tuleks kasutusele võtta suurte paekarjääride vanades osades kuhilatena vedelevad ja põhjast kaevandamata jääkvarud, kaevata paas välja tulevaste ehitiste alt linnade laienemise aladel ning kavandatava Tallinna raudtee-ümbersõidu süvisest, taasavada vanad väikesed paemurru (ning taastada nende ammendudes maastiku ilu näiteks puhtaveelise järvesilma kujundamisega), kaevandada paepõhjaliste kruusakarjääride paljandunud paelasundist põhjaveest kõrgemal ja kasutada ühtlasi kruusa jääkvarud, eelistada võimalust mööda põlevkivi kaevandamisel üle jäävat halvakvaliteedilist paasi, evitada uudseid kaevandamis- ja kasutusviise.

ELKS “ootab riigilt suuremat tähelepanu ja austust meie rahvuskivi suhtes, mille hädavajalikuks väljenduseks oleks läbimõeldud reeglistik tema käsitlemise kõigis aspektides,” on öeldud avalduses.