artikkel EL 2009/1 |
|
Intelligentne sipelgapesa |
Sipelgapesa on ülesehituselt ja toimimise poolest hämmastavalt suure ökonoomsusega süsteem. Võrreldes keskmise sipelga õppimis- ja mõtlemisvõimet selgroogsete omaga tundub haigutav vahe üüratu. |
Muskusveis, arktiliste tundrate peremees |
Nähes Gröönimaa looduses lähedalt muskusveist, puges hinge kõhedustunne: sellest omapärasest loomast hoovab ürgsust ja väärikust. Seda rõhutab kogukas kere pika, kohati pulstunud karvkattega, lühikesed jalad, laupa kattev tugev sarvkilp, millest kaks sarveharu allapoole kaarduvad, ning karvade vahelt välja piiluva silmapaari sügav pilk. |
Perekonna Podiceps kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja |
Pütlased on veega niivõrd kokku kasvanud, et ehitavad isegi pesa saarekesena veepinnale ning nende noorpõlv ei puhka sõudmisest väsinud jalgu mitte kaldal, vaid ringiujuvate vanemate seljas. Saame tuttavaks Eesti pütlaste kahe pärliga. |
Euroopa lehtmetsavööndi viimane põlismets vajab abi |
Biaùowieýa rahvusparki ja piisoneid teavad Eestis paljud, vähem teatakse, et valdav osa siinset põlismetsa jääb rahvuspargi piirest välja ja on aastasadu vana väärispuidu ahnitsejate ees kaitsetu. |
Eluslooduse nimede ja mõistetega tuleb ümber käia hoolikalt |
Hiljuti ilmunud “Euroopa kalade” tõlge oleks võinud olla eestikeelse bioloogiakirjanduse tähtteos, kuid tõi pettumuse. |
Pilistvere meteoriidisaju üksikasju |
Mullu 8. augustil möödus 145 aastat Pilistvere meteoriidisajust, sestap on seda teemat ühtepuhku käsitletud. |
Külmakartmatu lõunatulnukas |
Kui kõik teised kiililiigid Eestis lendavad soojal suveajal ja talvituvad vastsetena veekogudes, siis pronkskõrsikuid näeme lendamas hoopis hilissügisel ja varakevadel. Talve veedavad nad sõna otseses mõttes lumehanges. |
Pahupidi kodumaastikud |
Kui mind oleks kinnisilmi viidud Istria poolsaarele ning siis selle laugemas lõunaosas näidatud ümbritsevat läbi bussiakna, arvanuksin vist hulk aega, et viibin ikka Lääne-Eestis. Usutavasti kusagil Saaremaal. |
|