2009/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2009/4
Kustkaudu kulgeb Euroopa rohekoridor Eestis?

Euroopa rohelise koridor idee ulatub peaaegu paarikümne aasta taha. Pärast raudse eesriide langemist 9. detsembril 1989 korraldas Saksa valitsusväline organisatsioon Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland seminari, kus sündis rohekoridori idee. Seminari resolutsioonis kutsuti üles endise raudse eesriide aladel inventeerima loodusväärtusi ja looma kaitsealasid nii Saksamaal kui ka laiemalt Kesk-Euroopas.

2001. aastaks oli kogu Saksamaa roheline koridor inventeeritud. Järgmisel aastal tulid sakslased välja ideega luua Barentsi merest Musta mereni ulatuv 6800 kilomeetri pikkune Euroopa rohekoridor (European Green Belt), mis kulgeb piki raudset eesriiet, mis oli Euroopat lõhestanud üle poole sajandi kestel.

Maismaal olid raudsel eesriidel selgelt tähistatud piirid, mõnes kohas oli ta mitmekümne kilomeetri, teisal vaid mõne kilomeetri laiune; praegusel ajal märgivad selle piire maastikul küllaltki hästi loodusalad. Keerulisem on rohelise kordori paiknemist teha kindlaks Balti riikides ja Poolas. Loogiliselt peaks rohevööndi piir asuma piki rannikut, kus nõukogude ajal oli piiritsoon. Just sealt algaski inimtegevust täielikult keelav ala.

Eestis peetakse parimaks, et rohevöönd kulgeb mööda Põhja-Eesti rannikut – piki okupatsioonivägede valvatud militaartsooni, mis ideeliselt oligi raudne eesriie ja pole ka looduskaitsealade poolest vaesem.

Piki rannikut kulgev rohekoridori piir jõuab seejärel meie saartele, hõlmates saarte avamerepoolsed rannikud. Sõrve poolsaarelt jätkub rohevöönd Kuramaale ning edasi mööda Läti ja Leedu rannikut lõunasse. Piki rannikut haaraks rohevöönd endasse mitu Vene sõjaväest puutumata keeluala. Siia kuuluksid Osmussaar, Naissaar, Pakri poolsaar ja Harilaid, mis kõik on juba kaitsealad.

Kuid Eestis võiks rohevöönd minna ka läbi Kesk-Eesti, kus oli samuti hulk tavakodanikule suletud sõdalaste asualasid ja polügoone ja kus sajandeid on mühanud laaned ja varju pakkunud rabad. Teise variandi puhul kulgeks rohekoridor esmalt mööda Põhja-Eesti rannikut kuni Lahemaa rahvuspargini, kust suunduks Kõrvemaa maastikukaitsealale, edasi Soomaa rahvusparki, sealt Nigula looduskaitsealale, kust võtaks suuna Lätisse.

2006. aasta sügisel korraldas Eesti loodusuurijate selts rohekoridori teemal ümarlaua, kus toetati mõlemaid variante. Ministeeriumi tasemel ei ole Euroopa rohelise koridori Eesti osa ametlikult välja pakutud. 2009. aastal alanud Läänemere Interregi projektis on käsitletud esimest varianti. Kindlasti peaksime Euroopa rohelisele koridorile rohkem tähelepanu pöörama, kuna tegemist on ühe olulise Euroopa loodushoiu sümboliga.



Kalev Sepp, Eesti maaülikooli professor
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012