|
 |
Eesti Loodus 2009/4 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2009/4 |
|
Eesti Loodus ei ole piibel |
| Kui saatsime seekordse avaloo visandi Eesti looduseuurijate seltsi kriitikatule alla, oli vastukaja nii võimas, et ainuüksi selle põhjal annaks liialdamata koostada põneva Eesti Looduse erinumbri. Et torm tõuseb, oli tegelikult ette aimata. |
|
| Tööjuhend EL 2009/4 |
|
Objektiivselt objektiividest ehk kuidas valida peegelkaamerale sobivat objektiivi? |
| Peegelkaamerale objektiivi valida on ühelt poolt lihtne ja teiselt poolt peadmurdev ülesanne. Objektiivide liigitus ja nende tähistused ajavad esialgu pigem segadusse, kui toovad selgust. |
|
| Intervjuu EL 2009/4 |
|
Sordiaretaja saak koguneb aastakümnetega |
| Kalju Kask on sündinud 13. detsembril 1929 Tallinnas. |
|
| Panin tähele EL 2009/4 |
|
Saaresurma tekitaja suguline arengujärk on leitud |
| Metsapatoloogia areneb praegusel kliimamuutuste ajastul ülikiirelt. Eesti Looduse märtsinumbris on avaldatud meie artikkel saarekahjustuste arvatava süüdlase teisseene Chalara fraxinea kohta, mis kliima üldise soojenemise taustal on asunud Euroopa saarikuid hävitama [1]. |
|
| artikkel EL 2009/4 |
|
Kui õige avardaks taime ja looma mõisteid? |
| Elusloodusest arusaamine ei paku ainult tunnetusrõõmu, vaid on tähtis ka uurimistöös ja igapäevaelus. Siinne kirjutis tutvustab Eesti Looduse veebruarinumbris kirjeldatud päristuumsete elupuu koostamise ajalugu ja heidab seejärel pilgu tulevikku – pakkudes välja ühe võimaluse, kuidas ülikeerukate põlvnemissuhete põhjal koostada lihtsasti mõistetav eluslooduse süsteem. |
Kodaamööbid – vähe tuntud, kuid põnevad protistid meie ümber |
| Olen mõnda aega uurinud kodaamööbide levikut meie soode turbas. Mainides tuttavatele sõna “kodaamööbid”, saan alati vastuseks imestava pilgu. |
KÕRVENÕGEST MITMELE MAITSELE |
| Kõrvenõgestele mõeldes meenubki esmalt kõrvetus. Kuidas siis selliseid taimi süüa saab? |
Eesti aedu ähvardab kontvõõras |
| Mullu suvel levis Eestis kuuldus nn. hispaania mõrvarteost, tänavu on nende leide oodata ilmselt tunduvalt rohkem. |
Lusitaanlane luubi all |
| Mullu augustis tegi Eesti malakoloogia ühing Eestis esimest korda kindlaks lusitaania teeteo: Pärnus Riia mnt. 31 krundi aias. |
Eesti kollaste nälkjate võrdlus |
| Nälkjaid määrata on mitmelgi põhjusel päris keeruline. Esiteks, nende värvus on sageli liigi piires väga varieeruv. |
TÖÖ, ANNE JA PÜHENDUMUS. Professor Karl Eichwald 120 |
| Selle aasta Eesti Looduse veebruarinumbris avaldatud Mati Laane artikkel professor Karl Eichwaldist vaatleb ainult suguvõsa genealoogiat. Mööda on mindud professori teenetest teaduses, isiklikest omadustest, soovidest ja igatsustest. |
|
| Sõnumid EL 2009/4 |
|
Keskkonnaameti logol kohtuvad maa, õhk, tuli ja vesi |
Tänavu veebruaris tööd alustanud keskkonnaametil on nüüd õiekujuline logo, kus on võrdse suurusega kujutatud nelja klassikalist ürgelementi: maad, õhku, tuld ja vett.
Keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse alusel loodud ametis on üle 400 töötaja, kellest enamik paikneb üle Eesti kuues regioonis. Keskkonnaameti peakontor asub Tallinnas Narva mnt. |
169 miljonit krooni keskkonnaprojektidele |
| Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu kinnitas 10. märtsil keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi 2009. |
Röövpüüdjate võrgud lähevad muuseumi |
Keskkonnainspektsiooni (KI) Põhja regioon ja sihtasutus Viimsi Muuseumid allkirjastasid märtsi lõpul koostöölepingu, millega antakse röövpüüdjatelt ära võetud püügivahendid muuseumile eksponaatideks ja alustatakse ühist teavitustööd.
Püügilt kõrvaldatud ebaseaduslikud püügivahendid, mis muidu hävitataks, saavad muuseumieksponaatidena endale uue ja tänuväärse rolli. Nende toel saab tutvustada randlaste ja kalurite elu erisuguseid tahke, samuti röövpüüki või eri tüüpi püüniste arengut.
Pärast lepingu allakirjutamist andis KI muuseumitöötajatele üle esimese partii ebaseaduslikke püügivahendeid, mille hulgas oli nii nakkevõrke, ahinguid kui ka silmutorbikuid. |
Pärandkultuuri inventuur käib koostöös lätlastega |
| RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist koos Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. Märtsis kinnitas Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi seirekomitee rahalise toetuse projekti, mille peasihid on võtta ühtse metoodika alusel arvele Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuur, et seda paremini teadvustada ja hoida. |
Keskkonnainspektsioon hoiab põllumeestel silma peal |
Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 10. märtsil, et eeloleval kevadel lisandub tavapärasele keskkonnajärelevalvele toetust taotlevate põllumajandustootjate tegevuse kontroll, et teha kindlaks vastavus keskkonnanormidele.
1. |
Ambelopoulia, laululinnu kurb lõpp |
Oleme korduvalt kirjutanud linnutapatalgutest Maltal. Nüüd peame kahetsusega tõdema, et olukord pole kuigivõrd parem teiselgi Vahemere saarel Küprosel.
Ka Küpros paikneb lindude rändetee võtmekohas ja paraku langevad siingi paljud tiivulised linnupüüdjate saagiks. |
Turkmenistan liitub Ramsari konventsiooniga |
| Märgalade kaitse rahvusvahelise kokkuleppe ehk Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Turkmenistanist saab 3. juulil konventsiooni 159. |
Hülgebeebide tapatalgud on lõppenud |
Loomakaitseühendus IFAW (International Fund for Animal Welfare) teatas 18. märtsil suurest võidust: Venemaa keelas rahvusvahelise surve all alla aasta vanuste grööni hüljeste tapmise.
IFAW on grööni hüljeste (Phoca groenlandica) kaitsega Venemaal aktiivselt tegelnud sellest ajast, kui selles riigis avati 1994. |
Riiklike energiatõhususe tegevuskavade järelmeetmed |
| Europarlamendi liikmed leidsid, et eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks viiendiku võrra peaks olema liikmesriikidele õiguslikult siduv. |
|
| In memoriam EL 2009/4 |
|
Karl Veber |
| 22. detsember 1915 – 23. |
Heinrich Aasamaa |
| 29. jaanuar 1909 – 9. |
|
| EL küsib EL 2009/4 |
|
Kui palju pestitsiidijääke leidub mitteloomses toidus? |
| Taimekaitsevahenditega kaitstakse põllukultuure nii enne kui ka pärast saagikoristust, et piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist või hävitada näiteks kahjurputukaid. Kuna nüüdisajal tahetakse saada suurimat saaki ja säilitada seda võimalikult kvaliteetsena, on intensiivpõllunduses pestitsiidide tarvitus tavapärane ja taimekaitsevahendite jäägid inimtoidus paratamatud. |
Kustkaudu kulgeb Euroopa rohekoridor Eestis? |
| Euroopa rohelise koridor idee ulatub peaaegu paarikümne aasta taha. Pärast raudse eesriide langemist 9. |
|
| Poster EL 2009/4 |
|
Kevadiselt õrn |
| Mul on elukohaga vedanud. Piisab vaid koduuksest välja astuda ja olengi metsas. |
|
| aasta puu EL 2009/4 |
|
KÄOPÄKK, IGEMELILL JA MAARASV |
| Kevadist looduses uitajat tervitavad sarapuude või leppade all teiste kevadlillede seas ka roosakad lihavad kõverikud, mis on end varisenud lehtedest välja upitanud – käopäkad. Klorofüllita parasiittaim nugib peamiselt selle aasta puul sarapuul, kuigi ei ütle ära ka teistest lehtpuudest. |
|
| summary EL 2009/4 |
|
|
What if we widen the definitions for plant and animals?
Raik-Hiio Mikelsaar takes a new and fresh look at the life tree of eukaryotes and describes one way to simplify it. He starts with an overview of the history of the life tree or phylogenesis of the living organisms. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
