2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2010/3
Kige udsem liik

Teinekord on tore vrrelda vrreldamatut. Niteks ksimus: milline liik eluslooduses on kige edukam? Tegelikult absurd. Kiki liike, kes on evolutsioonis psima jnud, vib pidada vrdselt edukateks: kik nad saavad oma keskkonnas hakkama tpselt nii hsti, et ellu jb keskmiselt ks jrglane iga sigiva isendi kohta. Need, kes seda ei suutnud, on vlja surnud. Samuti pole seni kski liik seda knnist olulisel mral letanud: muidu tidaks ta elusloodusele omase eksponentsiaalse paljunemise tttu sna kiirelt kogu maamuna, seejrel lejnud universumi avarused.

Ometi on vastamatule ksimusele leitud vastuseid. ht mu meelest ilusamat mainis kunagi bioloog Heikki Kalle: liik on seda edukam, mida laiem on tema koni (www.ylikool.ee/et/13/heiki_kalle). Tepoolest, just laia koniiga liigid on evolutsioonis ilmselt kige rohkem saanud vastu pid ja jalgu, piltlikult eldes, luuaga on neid uksest vlja ldud, aga veel vintskemana on nad aknast ikka sisse roninud. See definitsioon lb pildi klaarimaks: ilmselt vistlevad nd esikoha prast ehk mned bakterid ja meie ise, inimene.

Seekordse numbri kaante vahelt leiab nii palju vastavat, et tahtmatult tuleb phe teine mttemng: milline liik eluslooduses on kige udsem? Eks seegi ksimus ole esmapilgul absurdne. Meile vib mni elukas tunduda hirmuratav ja vastik, aga looduse ringmngus on igahe askeldused omal kohal, ks sb teist ja on omakorda toiduks kolmandale. Ent siingi leiab titsa pasliku skaala: udsemad on need, kes teevad kurja suuremale hulgale teistele liikidele. Selles vistluses srgivad kige lpus, s.t. kige vhem udsed liigid on lagundajad, niteks raipesjad. Neist vaid veidi ees rhivad autotroofid ja nende smbiondid, niteks samblikuseened, kelle nneks on peale hu ja pikesepaiste ige vhe vaja. Keskel vtavad suure karjana mtu kikmeldavad rohusjad ja rvloomad, ilged parasiidid ja verdtarretavad parasitoidid. Vitja vastu see liik on meile pagana ebamugavalt tuttav pole neil mingit lootust.
Vib ksida veel kolmandat moodi, enesekeskselt: milline liik on kige udsem just meie, Eesti inimeste jaoks? Ehkki elame nnelikus paigas, kus aasta keskmine temperatuur on alla 16 C (lk. 13) ja oleme oma looduse sna mnusasti npu mber keeranud, leidub siin jledaid ja ohtlikke elukaid ometi veel omajagu. Ilmselt langevad juba eelvoorus vlja srased esiisades hirmu klvanud koletised nagu kull, orav vi palukrp (lk. 4447). Hunt ja karu on udsed veel peamiselt muinasjuttudes (lk. 1819). Vaevalt pseb lgile rstik (lk. 29).
Ent on ka ehtsaid surmakutsareid. Siiamaani tunnen valusat puudust lapseplvesbrast, kes pnevuse prast maitses juurikat, mis tagantjrele osutus mrkputkeks. Neid ji kevadises metsajes aeru ette pris palju, ngid vlja umbes nagu suhkrupeedid. Maitsesin isegi oli meeldivalt maheda magusa maitsega , aga vaistlikult slitasin suutie vlja, imestades ja hbenedes ise oma argust. Teise sbra pstsid le noatera aeglane ainevahetus ja kiirabi.
limrgiseid taimi ja seeni leiab teisigi, loomadest teevad tahtmatut tapatd mesilased-herilased ja puugid, vga tsine oht on ehhinokokk-paeluss. Ometi on konkurentsitu vidumees ilmselge ka siin vistluses. Kik seekordsed teemajutud seab mu meelest igesse valgusse kiirabiarst Mare Liiger: .. ks surmajuhtum vaablase pistest, aga sada hukkunut teedel, viiskmmend tnnetustel, kuuskmmend vgivallaaktides. Eestimaa loodus on leebe ja hoiab meid. Oskaksime vaid meie hoida loodust.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet