2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2010/3
Viktoriinisari Eesti looduskaitse 100

Keskkonnaameti ja Eesti Looduse korraldatav viktoriinisari Eesti looduskaitse 100 on judmas lpule. Sellest ajakirjanumbrist leiate viimased, VI vooru ksimused. Ja nagu ikka, on vastamisel abiks Eesti Looduse ja Loodusesbra artiklid alates 2006. aastast. Vastuseid ootame 10. aprillini elektrooniliselt keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee) vi posti teel (Eesti looduskaitse 100, Eesti Loodus, pk. 110, Tartu 51002). Vastuste eest on vimalik koguda kuni kuus punkti. iged vastused ilmuvad jrgmises Eesti Looduse numbris ja keskkonnaameti kodulehel aprilli keskpaigas.
Lisateave: keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Margit Turb, tel. 766 9293, e-post margit.turb@keskkonnaamet.ee.

V vooru vastused
1. Pulmaliste legendiga on seotud Tallinna lhedal Jri alevikus asuv looduskaitsealune Lehmja tammik. Teada on hulk rahvajutte, mis vidavad ksmeelselt, et tegu on hel vi teisel phjusel tammedeks muudetud pulmalistega. Samuti viitavad rahvajutud iidsele looduslikule phapaigale. Tammik on ks vheseid phakohti, mille loodust on phjalikult uuritud. Viimane kompleksne uurimus tehti selle aastatuhande alguses geograaf Jaan Remmeli eestvedamisel. Lehmja tammiku kohta saab lugeda Loodusesbra 2009. aasta juuninumbrist ja Eesti Looduse 2004. aasta mainumbrist.
2. Eesti omad linnurngad veti esimest korda kasutusele 1922. aastal Tartu likooli juures asuva looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni (praegune Eesti ornitoloogiahing) algatusel. Tnapeval korraldab Eestis lindude ja nahkhiirte mrgistamist keskkonnaameti Matsalu rngastuskeskus. Keskuse rngastega, pealdisega ESTONIA MATSALU, on linde mrgistatud alates 1970. aastast ning ndseks on nendega rngastatud le kolme miljoni isendi. Viimase 15 aasta jooksul on rngastajate read kll hrenenud. Kui tippaegadel tegid Eestis rngastustd umbes 300 aktiivset linnuhuvilist, siis praegu on neid jrel ligikaudu sada. Rngastamise ajaloost ning selle meetodi rakendamise olukorrast praeguses Eestis saab lhemalt lugeda Eesti Looduse 2009. aasta mrtsinumbrist.
3. 1980. aastast thistatava looduskaitsekuu eelkija on looduskaitsepev aastast 1959, algatajateks olid looduskaitseselts ja haridusministeerium. ige vastuse sai Eesti Looduse 2007. aasta juuninumbrist.

VI vooru ksimused
1. See Eesti Vabariigi teenetemrk asutati 27. veebruaril 1940 ja seda jagati ainult ks kord, sama aasta 1. mail. Mrgi said toona 23 inimest loodushoiuteenete eest. Mis nime kandis see riiklik aumrk?
2. Linnudirektiiv, Euroopa Liidu esimene looduskaitset ksitlev igusakt, on kehtinud alates 1979. aastast. Eestis on direktiiv le vetud peamiselt looduskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud igusaktidega. Meil kuulub direktiivi titmiseks loodud leeuroopalisse linnuhoiualade vrgustikku 66 ala kogupindalaga 1 233 993 ha (2008. aasta seis). Millises Euroopa riigis on linnuhoiualade kogupindala kige suurem? Nimeta Eesti suurim linnuhoiuala.
3. he Eesti kaitseala sdames asuv metsakvartal on looduse meelevallas olnud le 80 aasta tegu on Eesti vanima metsakaitsealaga. Ka tnapeval on kvartali kaitse eesmrk tagada metsa looduslik areng. Kuidas nimetatakse seda metsakvartalit ja millisel kaitsealal see asub?


4. Maailma teadlaste hinnangul on imetajatest meil elav euroopa naarits Euroopa Liidu piires rmiselt ohustatud liik. Siiski ei ole liigi seisundi kohta piisavalt andmeid Ida-Euroopa ja Venemaa osas, mistttu ei osata hinnata, kas kogu Euroopa kontekstis on tegu ohustatud vi rmiselt ohustatud liigiga. Euroopas elab aga ks kaslane, kes on kogu maailma kaslastest enim ohustatud. Praeguseks on neid jnud vaid sadakond isendit. Nimeta see vljasuremise rel olev kaslaseliik.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet