Artiklid EL 2010/3 |
|
Eesti ilm on kuri ja kaval |
On üldteada tõde, et Eesti asub loodusnähtuste erakordsuse poolest rahulikus paigas. Ei ole meil võimsaid maavärinaid ega hiidlaineid, vulkaanipurskeid ega põrgukuumust. |
Selgrootu oht |
Iga päev elame külg-külje kõrval teiste elusolenditega ja enamasti ei pane seda tähelegi. Oleme jaotanud rollid ja seadnud piirid, mida järgime ise ja sunnime järgima teisi. |
Kui ohtlikud on meie metsade suurimetajad? |
Kõige rohkem pelgavad inimesed metsloomadest kindlasti meie suurkiskjaid: karu, hunti ja ilvest. On ju tegemist kiskjatega, kes toituvad teistest suurtest loomadest ning on jõu poolest täiesti võimelised küllaltki abitust inimesest jagu saama. |
Mürkseened ja seenemürgistused Eestis |
Eestist on leitud ligi 200 liiki seeni, mis võivad olla inimesele suuremal või vähemal määral mürgised [3]. Neist umbes 15 seeneliigi söömine võib haiglaravita või selle hilinemisel lõppeda surmaga. |
Ettevaatust: paljud kevadlilled on mürgised |
Taimeriigi alamatega võiks olla kerge ohutult läbi saada, sest ise nad meid ei varitse ega ründa. Ebameeldivad kohtumised tulenevad siis, kui inimene ise taime puutub, murrab või lausa sööb. |
Eksitaja meelevallas |
Maastikus orienteerumine on iga liikuva organismi, ka inimese, üks põhilisi eluks vajalikke oskusi. Alati peab siiski arvestama võimalusega, et liikudes punktist A punkti B võidakse valitud sihtkoha asemel kogemata sattuda hoopis teisale. |
Hirmul on suured silmad |
Dualistlike tekkemuistendite järgi on inetud ja pahad, tüütud ja tülikad olevused loonud kurat, aga vanajumal olevat meisterdanud kauneid ja kõlbelisi olendeid: Jummal ja kurat lännü, vai johtunu kõrra, ütelisi kõndma. Varsti kurat kitman, et tema parembid asju ja ilusambid luume luvva mõist. |
Vankritee |
Kui palju teame sellest, milline nägi välja autode- ja maaparanduse-eelne maastikupilt, eelkõige teedevõrk Eestimaa maapiirkondades, kui sõiduvahendiks oli peamiselt hobuvanker? Vankriteede jälgi võib siin-seal Eestimaal siiski veel leida. |
|