2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2010/3
Hirmul on suured silmad

Dualistlike tekkemuistendite jrgi on inetud ja pahad, ttud ja tlikad olevused loonud kurat, aga vanajumal olevat meisterdanud kauneid ja klbelisi olendeid: Jummal ja kurat lnn, vai johtunu krra, telisi kndma. Varsti kurat kitman, et tema parembid asju ja ilusambid luume luvva mist. Jummal vtenu maast mulla tki, visanu les taiva poole − virrdi-sirrdi lauldenu mullast saanu lukene rmsaste taiva all. Kurat haranu nd ka mulla tki ja visanu taiva ala. Patsti sadanu ta maha ollu elav pada konn [3].

Tnapeval on mnel meist lemmikloomadena kodus eksootilised prussakad vi roomajad, mne teise inimese jaoks on aga sdalinna kontorisse ekselnud kirjutiivaline pevaliblikas ebameeldiv ja hirmutav, kogemata linna eksinud suuremast metsloomast knelemata.
Eks inimene kardab ja jlestab ikka neid olendeid, keda ta ei tunne vi kellesse on teda maast madalast petatud trjuvalt suhtuma. Kui algklassilapsele tehakse looduspetuse tunnis selgeks, et metsikus looduses on enam-vhem vrdselt ohtlikud nii puuk kui ka maikelluke, pike ja paadisild, rstik ja pomm, siis on ilmselt laotud toekas alusmr uue plvkonna loodusvrikute kasvatamisele.

Jlgisin mni aeg tagasi huviga Kuku raadio foorumit, mis kutsus inimesi les arutlema teemal, keda vi mida nad looduses kardavad. Tulemused olid snagi ettearvatavad: looduses kardetakse eelkige iseenda kogenematust ja teadmatust ning sellest tulenevaid ohte (nt. eksimise korral ei teata, millised seened vi marjad sa klbavad).
Folkloristina ja hobigiidina olen tuttav ka arvukate pilalugudega, mis tnapeval rahvasuus ringlevad ja mis on inspireeritud kokkupuudetest metsiku loodusega. Senini veel on nad seotud peamiselt heaoluriikidest ja/vi suurlinnadest prit turistidega, kes niteks taluuel ringi siblivat kanakarja nhes tunnevad siirast huvi: kas need ongi siis need pris telised metsikud kanad? Vi kopra jratud puud nhes ahhetavad ning tahavad teada, kas see nam-nam-animal, kes toekast puutvest hammaste abil mngleva kergusega jagu saanud, on ikka vhemalt tubli pruunkaru suurune kole ja ohtlik kiskja?

Looduse udused on mblikud ja puugid. Kui vanasti vesteti tondilugusid ja teisi udusjutte pimedatel htutundidel pirrutule valgel, siis tnapeval vahendatakse loodusega seotud hirmujutte ja argiuskumusi eri internetifoorumites, iseranis naistelehtedes [10]. See materjal pakub uurijale palju pnevat ainest ja vrdlusvimalusi esivanemate mtteilmaga: Mina kardan, et maal olles ronib mni krvahark krva, kui ma maas laman, kuigi ma tean, et see pole vimalik. Lapseplvest mletame usutavasti kik kolejutte, kuidas krvahark murdeti ka krvakurik vi nagaperse − pab magajale krva pugeda ja sinna pesa teha. Vanarahva juttude jrgi puurivat ta krva kaudu end koguni inimese ajju, misjrel inimene sureb. Jlgides oma poja tegevust populaarses internetiportaalis Mngukoobas avastasin, et ka nende praeguste linnalaste hulgas, kes ise pole krvaharki oma silmaga kunagi ninudki, pole see vana uskumus kuhugi kadunud − lapsed usuvad, et inimene jb siis kurdiks, kui krvahark talle krva poeb.
Naiste jaoks on endistviisi teline hirmuallikas ka mblik: Mina kardan, et kui ma maas pevitan, siis ronib sipelgas vi mblik krva ja teeb sinna pesa. Hiljuti lugesin, et hel poisil oli mblik krva juba munema hakanud, krv muudkui valutas. Hirm on, et panen kaua aega kasutamata saapa jalga ja seal on sees mblik [10].
Iseranis kardetavaks metsaelukaks peetakse aga praegusajal puuki. Kuigi puuk (murdeti ka niteks metsati, metsalatak, metsalatikas) ise ju kll tegelikult kedagi haigeks ei tee, sest mitte kik puugid ei kanna entsefaliidiviirust ega phjusta borrelioosi, tasub temaga siiski olla ettevaatlik. Teadaolevalt registreeriti puukentsefaliit esimest korda Eestis 1950. aastal. Ja kui veel mnikmmend aastat tagasi soovitasid hiidlased saarele suvitama sitvatel inimestel oma koerad koos nende kasukas mugavalt koha sisse vtnud puukidega mandrile maha jtta, siis tnapeval petatakse naiste- ja terviselehtede vahendusel, et metsa minnes ei tule karta mitte karu, vaid peljata puuki! Seejrel kirjeldatakse vrvikas keelekasutuses, kuidas see inimesele vastik ja ohtlik lestaline on hivanud kik Eestimaa servad ja saared. Rahvauskumus, mille jrgi puuk kasvab inimese kehas edasi, kui tema pead ei nnestu pintsettide abil ktte saada, kuulub enesestmistetavalt folkloori valdkonda.

Kardetud mtoloogilised olendid. Meie vaarvanemad, kes loodusega rohkem sina peal olid, kogesid siiski samuti sageli, et hirmul on suured silmad: Siis sa ned, kui sa pelgad. Nagu vanasna tleb, et hirmul on suured silmad. Lksin hte tallu heinale ja tulin si kodu tulema. Vahepeal tuli suurest metsast lbi minna. Ja kui ma ei oleks seisma jnud, oleksingi arvanud, et viirastus on. Palju polnud enam metsast tulla. Siis kki tuli kange rabin metsast otse selga. Tollel ajal rgiti ka palju marukoertest. Kange rabin oli, aga linnukene oli. Ehmatasin kll, aga oli kull. Pani oma nutu kima. Mtlesin, et ne, oligi see vaim [12].
Heites tagasivaatava pilgu rahvausundi varasalve, leiame sealt hulganisti pnevaid looduses tegutsevaid mtoloogilisi olendeid, kellele looma- vi linnuriigist on raske, kui mitte vimatu leida pris tpset vastet ikka on vimalikke prototpe rohkem kui ks. Neid olevusi kujutatakse inimesele ohtlikuna ja kirjeldatakse vimalikult ebameeldivana, juhuslik kohtumine vi inimese provotseeritud kokkupuude nendega vib halvimal juhul tuua kaasa koguni inimese surma. Nende mtoloogiliste olevuste lesanne nib olevat muu hulgas manitseda inimest mitte kujutama end looduse kroonina, kellele on kik kikjal ja alati lubatud ning kes vib looduses teha seda, mida parasjagu heaks arvab:
Ilves ehk huntilves on Saaremaal metsavaim. Ta olla punane, rebase karva, teise jutu jrele igasugune. Karjatseid hoiatakse, kui nad kevade metsades kedagi uhuuk-uhuuk kuulvad hidvat ehk kedagi vilistavat; ei tohi niisugust helt vastu hida, siis tuleb see hidja ja murrab karjased ra [7].
Selliste mtoloogiliste olendite rubriigis on ks minu vaieldamatuid lemmikuid Luna-Eesti liivastes palumnnikutes elutsev salaprane palunid, palukrp vi palulutik, kelle prototbiks vib pidada nii vnkaela kui ka kivisisalikku [8]. Rahvauskumuste kohaselt on palunid vga mrgine: peast suskab, tagant pritsib mrki. Vlja ngevat ta nagu vike tiivuline madu-uss vikerkaarevrviline, jme ja kirju. Inimest saab ta rnnata ainult inimese varjust. Aga juhul, kui palunid neb inimest enne, kui inimene teda, siis hppab ta inimesele nkku ja salvab. Usuti, et kui palulutik tulle visata, siis kustub tuli ra nii vimas olevat usutavasti ses loomakeses peituv ohtlik maagiline jud ja vgi. Ilmselt seetttu ei nnestugi lihtsurelikul palunida tappa, sest tema tkid otsivad ksteist les ja kasvavad kiiresti kokku tagasi.
Ka puugid ehk kratid, kelle hooleks oli usutavasti pererahvale rikkust vi toidupoolist kokku muretseda, on vtnud rahvaprastes kujutelmades sageli koletisliku kodu- vi metslooma kuju:
Karja kihelkondas, Meiuste klas olla kassisarnatsed loomad neil olnud, kes rohkest nimelt suvel tursakala pdnud; seda looma peeti vdajasarnatseks tursakassiks, mrdade ja vrkude seltsis merde pandavaks, kui mrrad kuival kassiperemehe kodus [7].
hel peremehel olnud piimapuuk − punane vasikas. See maganud aitas terasalve pl. Mnigi sulane ja tdruk oli teda sl ninud ja juttu laiali lautanud, et sellel peremehel piimapuuk teste olemas on. Et kll peremees mitu kaalu vid aastas ma saanud, olnud piim vga vesine ega klbanud perele sgiks. Kll nurisenud pere iga aasta peremehe ja perenaese ple. hed linud ja tised nurisejad tulnud asemele, et viimaks pole enamb naljalt sulasid ega tdrukut tahtnud saada. [---] [1].

Ebatavaline on ohtlik. Usutud on sedagi, et kui metsloom vi -lind inimeste elamisse eksib, on see halb enne: Kui oravat maja ligidal nhakse, siis see thendab tulekahju vi tulennetust. Kui orav le tee jooseb kellegi ees, kes kusagile lheb, siis on sant nn minejal. Vanal ajal rahvas olla seda vga uskund. Kui mehed lind linna, laadale, veskile vi kskik, kus tarvis oli minna, juhtus siis orav metsast tulema le tee, hakkasid mehed kohe kiruma: Noo, kis sind raibet kskis nd metsast vl'la tulla! [2]
Metsalinnud toovad endaga kaasa sageli sja- vi surmasnumeid koputavad aknale vi majaseintele, lendlevad mber perenaise pea, kui too niteks lehmi lpsab, justkui tahaks talle midagi omas linnukeeles elda. Lunaeestlased kutsuvad kurva snumi toojat linnukest surmatsirgukeseks ega oskagi alati tpsemalt kirjeldada, kuidas too lind vlja neb. Eks ta olegi ju igal konkreetsel juhul isesugune. Sageli peetakse kurva snumi toojaks ka mnda sellist linnuliiki, kes haruharva inimese vaatevlja satub, niteks vaenukgu ehk toonikgu toonela lind. Toonikgu, tuu om surmatsirk, eldi Hargla kihelkonnas.
Inetuks ja pahaks arvatud olevused pole inimeste silmis erilist armu ega hellitamist leidnud. Nii on suhtutud kaksipidi ka niteks rstikusse − kristlusest mjustatud uskumuste jrgi tuli madu tappa, et saada andeks heksa pattu. Ka tnapeval suhtutakse madudesse pelgusega: Mina neid puuke ja putukaid eriti ei kardagi, kuid ussid on need, mille ees on mul surmahirm. Jubedad elukad minu arust siia ilma loodud (Kuku raadio foorumist).
Ussimatart vi kujundlikult vljendudes psaaluse rehkimise nuia on varasemal ajal peetud heaks vahendiks ussiehmatuse tagajrjel tekkinud haiguste, aga ka sigimatuse raviks. Kardetud maduussidega said hsti lbi ksnes sna- ja manatargad. Inimesi, kes rstikut oma lbuks piinasid, karistati krgemalt poolt mitmesuguste ihuhdadega.
Aga isegi sellisel juhul, kui tegemist on inimese ja koduloomadegi jaoks ttute ja tlikate putukatega, ei ole vanarahva silmis heakskiitu leidnud need marakratid, kes vetimaid lihtsalt niisama ajaviiteks ja oma lbuks piinasid:
Jri oli jrna, herne purna.[---]
Ta tegi vaeva vtimaile,
viga kige vhemaile,
piinas pisukesi elajaida:
parmu tema pistis pksitasku,
sse sdis srgipue,
kihulase kingakanda,
sitikaid ta sidus kinni,
putukaga mngis tunni,
vttis ta krpsid kgistada,
porikrpsid pigistada [4].

Hirm karistuse ees. Hirm on vanarahvas tekkinud ka siis, kui teatakse, et ollakse le astunud kogukonna kirjutamata vi kirjutatud seadustest. Samuti on rahvasuust talletatud arvukalt hoiatuslugusid, kus kirjeldatakse, mis juhtub nende inimestega, kes phapeva ei phitse ja selle asemel metsas kas marjul, tarbepuu jrel vi vargil kivad:
Kord olnd ks vga oolas mees (nimi on mul meelest ra linud), kes iga phape enne kirikut sel'latie suge metsest koju toond. hel phapval olnd tal jlle enne kirikusse minemist sel'latis suge valmis kistud ja tahnd juba koju minema akata. Kui ta suakahlu selga tsnd, tulnd kiste suur madu, nnna jme kui pars ja nnna pikk kah, ning tahnd meest oma keeru sisse vtta. Mees visand suakimbu irmuga sel'last maha ja pand joosma. Madu ple aga mitte maha jnd, vaid loogand ikki jrele ja tahnd suakiskujat ikki oma keeru sisse saada. Mehel tulnd veel nnes meele issameiet lugeda. Siis jnd irmus madu maha ja kadund viimas sa . Sest pvast saadik ple mees nam phapva omiku metsa suge kiskuma julgend minna [5].
Kaks talupoega tullid nrilaupeva htu kirikust kodu poole. Tee lks metsast lbi, sellest tulli meestel siis mttesse puid varastama akata, sest ega sel sel keegi ei vahe meid, tlesid nad ja knsid tee pealt krvale puusldade juurde. Esimene koorem sai juba peale ja akkasid teist laduma; seal kuulsid mehed aeg-aealt kminat, just nagu kapjade laksutamist ja hobuse irnumist, mis ikka ligemalle tulli; hobused akkasid norskama ja esimene pistis juba putket keige koormaga; mehed oitsid teist suure vaevaga kinni; aga viimaks panni see ka minekit, mehed akkasid sihti mda kodu leikama. Aga see krategija koll oli juba nende kannul ja pea oli ta meeste juures. See oli ks suur mees, pea oli metsa latvade tasa, lahmis kssa kokku ja ise hirnus hobuseviisi. Mehed olid koguni irmunud, kui ligi tullid, aga lks ometi snalausumata mda. Hobused olid ilma meesteta kodu tulnud, hel oli mni alg puid lagund ree peal, aga teisel paar aisatkki looga vahel. Mehed tullid ltsutades vast mne tunni prast jrgi [6].

Neetud paigad. Loodushoiust kneldes rhutame tnapeval vrtuslike maastike ning looduslike phakohtade erilist thtsust nii esteetilisest vaatekohast kui ka kultuurimlu seisukohast. Ent on ka teistsuguseid kohti − neid, mis ebameeldivate aistingute ja mlestuste kaudu on rahvasuus teatud ja tuntud kui neetud vi niutud kohad. raneetud paiku leiduvat eelkige klade ja misate ligiduses, kus on kellelegi lekohut tehtud. Sellises kohas vis maast saada klge mne nahahaiguse vi kogeda mingeid muid ebameeldivaid aistinguid. Mnedes kohalugudes kirjeldataksegi, kuidas sellisesse paika on videtavalt ehitatud mni vabrik vi tehas, mislbi oleks neetud paigale antud justkui uus elu, uus thendus:
Nii on olemas paik endise Vohnja misa viinavabriku lhidal idapool vabrikut, kus igaht puudutab raneetud paik. [---]kskord sattunud ks karjatdruk, kes olnud noorte sigadega vsastiku rel kogemata ja mrkamata otse ohvitseerist krahvipoja kaisutusesse. Kuid julge ja tugev karjatdruk kiskunud julgel pealetikkujal silmad lhki ja pagunid pealt maha, ise judnud ohvitseri kest lahti rabeleda, joosnud vsastikku, kust joosnud oja lbi. Paruni vi krahvi vsu hdnud: Tdruk, sa igavene risu, ole ra neetud kige selle paigaga, millel sa seisad. Saagu surma su sugu sl, kus kasvab sammal ja rohi. Varsti saadeti neid [pojad] Trgi vastu stta, mlemad vennad sattusid tugeva vaenlasega vastamisi, kus nad mlemad langesivad. [---] raneetud koht ununes peagi, kuid umbes 40 aastat sellest ajast mda misa teomehed istusivad kord keskhommikut sma samal kohal vsastiku rel, mis oli tuntud raneetud paigana. Nende juurde tulnud ka misa viinameister. [---] Korraga tunneb nagu jookseksid sipelgad temal ngu mda. [---] Mehed mrkavad, et viinameistri ngu on sna iseralik, kangesti punsunud ja paistetamise moodi, ja ksivad kohe, et mis su nul viga on, kas on hambavalu veh. Ei ole, kostab viinameister ja algab ise pool nutuhlel seletamist, kuidas toast vlja tulles olnud ngu harilik ja nd raneetud paigas pikali olles tundnud nagu jookseks sipelgad ngu mda [---]. Viinameister otsinud paiga ra neednud naise les ja palunud temalt andestust ning ngu sai jlle korda. Hiljem planeeriti neetud paik, kui paha kuulsusega koht telliskivitehase maa-alasse, kus ta on kuni tnaseni [11].

Lpetuseks peaaegu sada aastat tagasi Hiiumaalt kirja pandud, kuid sellest hoolimata praegusesse aega imehsti sobiv tekst, mis julgustab ja kutsub igaht meist nautima looduse mitmekesist ilu: Mis paraegu inimesel viga liiku − nd ei eksi pime kah m kuskile r, ku teed ja raad igalpool ees ja sihid viivad lbi suurde metste. Isegi sood tmmatasse nid raavega kuevass, nii et eenle minnes pole m vaja helt mttlt teesele tantsi nagu vanast.

Ku mea alle noor ollin, siss olli kik eenm usse tis ja unte pidi kah veel kartma, − nidse aa lapsed pole unti nindki! [---] Mea vana inime kin nid kah veel ikki phaba metsa mda ringi ja vaatan, kui ilus sl ikki puha on: puud ja psad, rohud ja lilled, linnud ja loomad − kik nagu oma sbrad ja sugu1ast. Mea olen pallu imestand, kui d ja kui targad nad puha on − pallu targemad kui uueaa inimest. Vaata ne sipelgapesa ja sipelgarada, vata siili ja oravad ja nirki, vata mesilindu vi mistahes pisitillukest lindu − kui pallu kll inime nende igahe kest vib ppi! Ja kui ilus on mets, olgu ta suvel vi talvel, −ikki sl on oma mnu. Lhme kasvi paraegu metsa kima, mis te noored joosete ja rahmeldate oma tga, aega elda ja surra. Tule, ma viin su sihki mda Iia [< Hiie] poole ja nitan, kui ilus on nmm, ku ta etseb. Sl ple muud ku pallas valge liiv, aga tule vaata, mihuke ilu sl on ja mihuke elu sl kihab palla valge liivatse nmme pl [9].


1. ERA II 26, 463/5 < Ruge khk., Tsooru v. − Mrt Siipsen (1902).
2. ERA II 148, 54 (25) < Mrjamaa khk., Mrjamaa v., Krvetaguse k. − Emilie Poom < J. Poom, s. 1888 (1936).
3. H II 59, 852 (3) Sangaste J. Tamm (1898).
4. H III 3, 391/2 (4) < Hageri (1889).
5. H III 5, 498 (2) < Tori khk. − A. Saal (1888).
6. H III 25, 718/9 < Suure-Jaani khk. − T. Kuresson (1896).
7. H III 31, 218/9 (8) < Riia < Valjala khk. − Aleksander Valtin (1904).
8. Kivupuu, Marju 2003. Kes sa oled, palunid? − Eesti Loodus 54 (7/8): 74−75.
9. Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu < Kpu khk., Uia t. − Oskar Loorits < Jaan Tisler, s. 1851 (1921).
10. Parts, Pamela 2009. Naiste suurimad hirmud. − NaisteMaailm, http://naistemaailm.ee/?id=22698, 17.02.2010.
11. RKM II 11, 385/8 (20) < Kadrina khk., Vohnja v. − Johannes Valdur < Jakob Valdur, s. 1850 (1947).
12. RKM II 392, 429/30 (10) < Kambja khk. − M. Kiho (1985).

Marju Kivupuu (1960) on folklorist, Tallinna likooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur.



Marju Kivupuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet