Dualistlike tekkemuistendite järgi on inetud ja pahad, tüütud ja tülikad olevused loonud kurat, aga vanajumal olevat meisterdanud kauneid ja kõlbelisi olendeid: Jummal ja kurat lännü, vai johtunu kõrra, ütelisi kõndma. Varsti kurat kitman, et tema parembid asju ja ilusambid luume luvva mõist. Jummal võtenu maast mulla tüki, visanu üles taiva poole − „virrdi-sirrdi“ lauldenu mullast saanu lõukene rõõmsaste taiva all. Kurat haranu nüüd ka mulla tüki ja visanu taiva ala. „Patsti“ sadanu ta maha – ollu elav pada konn [3].

Tänapäeval on mõnel meist lemmikloomadena kodus eksootilised prussakad või roomajad, mõne teise inimese jaoks on aga südalinna kontorisse ekselnud kirjutiivaline päevaliblikas ebameeldiv ja hirmutav, kogemata linna eksinud suuremast metsloomast kõnelemata.
Eks inimene kardab ja jälestab ikka neid olendeid, keda ta ei tunne või kellesse on teda maast madalast õpetatud tõrjuvalt suhtuma. Kui algklassilapsele tehakse loodusõpetuse tunnis selgeks, et „metsikus” looduses on enam-vähem võrdselt ohtlikud nii puuk kui ka maikelluke, päike ja paadisild, rästik ja pomm, siis on ilmselt laotud toekas alusmüür uue põlvkonna loodusvõõrikute kasvatamisele.

Jälgisin mõni aeg tagasi huviga Kuku raadio foorumit, mis kutsus inimesi üles arutlema teemal, keda või mida nad looduses kardavad. Tulemused olid üsnagi ettearvatavad: looduses kardetakse eelkõige iseenda kogenematust ja teadmatust ning sellest tulenevaid ohte (nt. eksimise korral ei teata, millised seened või marjad süüa kõlbavad).
Folkloristina ja hobigiidina olen tuttav ka arvukate pilalugudega, mis tänapäeval rahvasuus ringlevad ja mis on inspireeritud kokkupuudetest „metsiku” loodusega. Senini veel on nad seotud peamiselt heaoluriikidest ja/või suurlinnadest pärit turistidega, kes näiteks taluõuel ringi siblivat kanakarja nähes tunnevad siirast huvi: kas need ongi siis need päris tõelised metsikud kanad? Või kopra järatud puud nähes ahhetavad ning tahavad teada, kas see nam-nam-animal, kes toekast puutüvest hammaste abil mängleva kergusega jagu saanud, on ikka vähemalt tubli pruunkaru suurune kole ja ohtlik kiskja?

Looduse õudused on ämblikud ja puugid. Kui vanasti vesteti tondilugusid ja teisi õudusjutte pimedatel õhtutundidel pirrutule valgel, siis tänapäeval vahendatakse loodusega seotud hirmujutte ja argiuskumusi eri internetifoorumites, iseäranis naistelehtedes [10]. See materjal pakub uurijale palju põnevat ainest ja võrdlusvõimalusi esivanemate mõtteilmaga: „Mina kardan, et maal olles ronib mõni kõrvahark kõrva, kui ma maas laman, kuigi ma tean, et see pole võimalik.” Lapsepõlvest mäletame usutavasti kõik kolejutte, kuidas kõrvahark – murdeti ka kõrvakurik või nagaperse − püüab magajale kõrva pugeda ja sinna pesa teha. Vanarahva juttude järgi puurivat ta kõrva kaudu end koguni inimese ajju, misjärel inimene sureb. Jälgides oma poja tegevust populaarses internetiportaalis „Mängukoobas” avastasin, et ka nende praeguste linnalaste hulgas, kes ise pole kõrvaharki oma silmaga kunagi näinudki, pole see vana uskumus kuhugi kadunud − lapsed usuvad, et inimene jääb siis kurdiks, kui kõrvahark talle kõrva poeb.
Naiste jaoks on endistviisi tõeline hirmuallikas ka ämblik: „Mina kardan, et kui ma maas päevitan, siis ronib sipelgas või ämblik kõrva ja teeb sinna pesa. Hiljuti lugesin, et ühel poisil oli ämblik kõrva juba munema hakanud, kõrv muudkui valutas. Hirm on, et panen kaua aega kasutamata saapa jalga ja seal on sees ämblik” [10].
Iseäranis kardetavaks „metsaelukaks” peetakse aga praegusajal puuki. Kuigi puuk (murdeti ka näiteks metsatäi, metsalatak, metsalatikas) ise ju küll tegelikult kedagi haigeks ei tee, sest mitte kõik puugid ei kanna entsefaliidiviirust ega põhjusta borrelioosi, tasub temaga siiski olla ettevaatlik. Teadaolevalt registreeriti puukentsefaliit esimest korda Eestis 1950. aastal. Ja kui veel mõnikümmend aastat tagasi soovitasid hiidlased saarele suvitama sõitvatel inimestel oma koerad koos nende kasukas mugavalt koha sisse võtnud puukidega mandrile maha jätta, siis tänapäeval õpetatakse naiste- ja terviselehtede vahendusel, et metsa minnes ei tule karta mitte karu, vaid peljata puuki! Seejärel kirjeldatakse värvikas keelekasutuses, kuidas see inimesele „vastik ja ohtlik lestaline on hõivanud kõik Eestimaa servad ja saared”. Rahvauskumus, mille järgi puuk kasvab inimese kehas edasi, kui tema pead ei õnnestu pintsettide abil kätte saada, kuulub enesestmõistetavalt folkloori valdkonda.

Kardetud mütoloogilised olendid. Meie vaarvanemad, kes loodusega rohkem „sina” peal olid, kogesid siiski samuti sageli, et hirmul on suured silmad: Siis sa näed, kui sa pelgad. Nagu vanasõna ütleb, et hirmul on suured silmad. Läksin ühte tallu heinale ja tulin öösi kodu tulema. Vahepeal tuli suurest metsast läbi minna. Ja kui ma ei oleks seisma jäänud, oleksingi arvanud, et viirastus on. Palju polnud enam metsast tulla. Siis äkki tuli kange rabin metsast otse selga. Tollel ajal räägiti ka palju marukoertest. Kange rabin oli, aga linnukene oli. Ehmatasin küll, aga oli öökull. Pani oma nutu käima. Mõtlesin, et näe, oligi see vaim [12].
Heites tagasivaatava pilgu rahvausundi varasalve, leiame sealt hulganisti põnevaid looduses tegutsevaid mütoloogilisi olendeid, kellele looma- või linnuriigist on raske, kui mitte võimatu leida päris täpset vastet – ikka on võimalikke prototüüpe rohkem kui üks. Neid olevusi kujutatakse inimesele ohtlikuna ja kirjeldatakse võimalikult ebameeldivana, juhuslik kohtumine või inimese provotseeritud kokkupuude nendega võib halvimal juhul tuua kaasa koguni inimese surma. Nende mütoloogiliste olevuste ülesanne näib olevat muu hulgas manitseda inimest mitte kujutama end looduse kroonina, kellele on kõik kõikjal ja alati lubatud ning kes võib looduses teha seda, mida parasjagu heaks arvab:
Ilves ehk huntilves on Saaremaal metsavaim. Ta olla punane, rebase karva, teise jutu järele igasugune. Karjatseid hoiatakse, kui nad kevade metsades kedagi uhuuk-uhuuk kuulvad hüidvat ehk kedagi vilistavat; ei tohi niisugust häelt vastu hüida, siis tuleb see hüidja ja murrab karjased ära [7].
Selliste mütoloogiliste olendite rubriigis on üks minu vaieldamatuid lemmikuid Lõuna-Eesti liivastes palumännikutes elutsev salapärane palunõid, palukärp või palulutik, kelle prototüübiks võib pidada nii väänkaela kui ka kivisisalikku [8]. Rahvauskumuste kohaselt on palunõid väga mürgine: peast suskab, tagant pritsib mürki. Välja nägevat ta nagu väike tiivuline madu-uss – vikerkaarevärviline, jäme ja kirju. Inimest saab ta rünnata ainult inimese varjust. Aga juhul, kui palunõid näeb inimest enne, kui inimene teda, siis hüppab ta inimesele näkku ja salvab. Usuti, et kui palulutik tulle visata, siis kustub tuli ära – nii võimas olevat usutavasti ses loomakeses peituv ohtlik maagiline jõud ja vägi. Ilmselt seetõttu ei õnnestugi lihtsurelikul palunõida tappa, sest tema tükid otsivad üksteist üles ja kasvavad kiiresti kokku tagasi.
Ka puugid ehk kratid, kelle hooleks oli usutavasti pererahvale rikkust või toidupoolist kokku muretseda, on võtnud rahvapärastes kujutelmades sageli koletisliku kodu- või metslooma kuju:
Karja kihelkondas, Meiuste külas olla kassisarnatsed loomad neil olnud, kes rohkest nimelt suvel tursakala püüdnud; seda looma peeti vädajasarnatseks tursakassiks, mõrdade ja võrkude seltsis merde pandavaks, kui mõrrad kuival kassiperemehe kodus [7].
Ühel peremehel olnud piimapuuk − punane vasikas. See maganud aitas terasalve pääl. Mõnigi sulane ja tüdruk oli teda sääl näinud ja juttu laiali lautanud, et sellel peremehel piimapuuk tõeste olemas on. Et küll peremees mitu kaalu võid aastas müüa saanud, olnud piim väga vesine ega kõlbanud perele söögiks. Küll nurisenud pere iga aasta peremehe ja perenaese pääle. Ühed läinud ja tõised nurisejad tulnud asemele, et viimaks pole enamb naljalt sulasid ega tüdrukut tahtnud saada. [---] [1].

Ebatavaline on ohtlik. Usutud on sedagi, et kui metsloom või -lind inimeste elamisse eksib, on see halb enne: Kui oravat maja ligidal nähakse, siis see tähendab tulekahju või tuleõnnetust. Kui orav üle tee jooseb kellegi ees, kes kusagile läheb, siis on sant õnn minejal. Vanal ajal rahvas olla seda väga uskund. Kui mehed läind linna, laadale, veskile või ükskõik, kus tarvis oli minna, juhtus siis orav metsast tulema üle tee, hakkasid mehed kohe kiruma: „Noo, kis sind raibet käskis nüüd metsast väl'la tulla!” [2]
Metsalinnud toovad endaga kaasa sageli sõja- või surmasõnumeid – koputavad aknale või majaseintele, lendlevad ümber perenaise pea, kui too näiteks lehmi lüpsab, justkui tahaks talle midagi omas linnukeeles öelda. Lõunaeestlased kutsuvad kurva sõnumi toojat linnukest surmatsirgukeseks ega oskagi alati täpsemalt kirjeldada, kuidas too lind välja näeb. Eks ta olegi ju igal konkreetsel juhul isesugune. Sageli peetakse kurva sõnumi toojaks ka mõnda sellist linnuliiki, kes haruharva inimese vaatevälja satub, näiteks vaenukägu ehk toonikägu – toonela lind. Toonikägu, tuu om surmatsirk, öeldi Hargla kihelkonnas.
Inetuks ja pahaks arvatud olevused pole inimeste silmis erilist armu ega hellitamist leidnud. Nii on suhtutud kaksipidi ka näiteks rästikusse − kristlusest mõjustatud uskumuste järgi tuli madu tappa, et saada andeks üheksa pattu. Ka tänapäeval suhtutakse madudesse pelgusega: „Mina neid puuke ja putukaid eriti ei kardagi, kuid ussid on need, mille ees on mul surmahirm. Jubedad elukad minu arust siia ilma loodud” (Kuku raadio foorumist).
Ussimatart või kujundlikult väljendudes põõsaaluse rehkimise nuia on varasemal ajal peetud heaks vahendiks ussiehmatuse tagajärjel tekkinud haiguste, aga ka sigimatuse raviks. Kardetud maduussidega said hästi läbi üksnes sõna- ja manatargad. Inimesi, kes rästikut oma lõbuks piinasid, karistati kõrgemalt poolt mitmesuguste ihuhädadega.
Aga isegi sellisel juhul, kui tegemist on inimese ja koduloomadegi jaoks tüütute ja tülikate putukatega, ei ole vanarahva silmis heakskiitu leidnud need marakratid, kes väetimaid lihtsalt niisama ajaviiteks ja oma lõbuks piinasid:
Jüri oli jürna, herne purna.[---]
Ta tegi vaeva väätimaile,
viga kõige vähemaile,
piinas pisukesi elajaida:
parmu tema pistis püksitasku,
sääse säädis särgipõue,
kihulase kingakanda,
sitikaid ta sidus kinni,
putukaga mängis tunni,
võttis ta kärpsid kägistada,
porikärpsid pigistada [4].

Hirm karistuse ees. Hirm on vanarahvas tekkinud ka siis, kui teatakse, et ollakse üle astunud kogukonna kirjutamata või kirjutatud seadustest. Samuti on rahvasuust talletatud arvukalt hoiatuslugusid, kus kirjeldatakse, mis juhtub nende inimestega, kes pühapäeva ei pühitse ja selle asemel metsas kas marjul, tarbepuu järel või vargil käivad:
Kord olnd üks väga oolas mees (nimi on mul meelest ära läinud), kes iga pühapäe enne kirikut sel'latäie suge metsest koju toond. Ühel pühapääval olnd tal jälle enne kirikusse minemist sel'latäis suge valmis kistud ja tahnd juba koju minema akata. Kui ta suakahlu selga tõsnd, tulnd äkiste suur madu, nõnna jäme kui pars ja nõnna pikk kah, ning tahnd meest oma keeru sisse võtta. Mees visand suakimbu irmuga sel'last maha ja pand joosma. Madu põle aga mitte maha jäänd, vaid loogand ikki järele ja tahnd suakiskujat ikki oma keeru sisse saada. Mehel tulnd veel õnnes meele issameiet lugeda. Siis jäänd irmus madu maha ja kadund viimas üsa ä. Sest päävast saadik põle mees änam pühapääva omiku metsa suge kiskuma julgend minna [5].
Kaks talupoega tullid näärilaupäeva õhtu kirikust kodu poole. Tee läks metsast läbi, sellest tulli meestel siis mõttesse puid varastama akata, sest „ega sel öösel keegi ei vahe meid,” ütlesid nad ja käänsid tee pealt kõrvale puusüldade juurde. Esimene koorem sai juba peale ja akkasid teist laduma; seal kuulsid mehed aeg-aealt kõminat, just nagu kapjade laksutamist ja hobuse irnumist, mis ikka ligemalle tulli; hobused akkasid norskama ja esimene pistis juba putket keige koormaga; mehed oitsid teist suure vaevaga kinni; aga viimaks panni see ka minekit, mehed akkasid sihti mööda kodu leikama. Aga see kärategija koll oli juba nende kannul ja pea oli ta meeste juures. See oli üks suur mees, pea oli metsa latvade tasa, lahmis kässa kokku ja ise hirnus hobuseviisi. Mehed olid koguni irmunud, kui ligi tullid, aga läks ometi sõnalausumata mööda. Hobused olid ilma meesteta kodu tulnud, ühel oli mõni alg puid lagund ree peal, aga teisel paar aisatükki looga vahel. Mehed tullid lõõtsutades vast mõne tunni pärast järgi [6].

Neetud paigad. Loodushoiust kõneldes rõhutame tänapäeval väärtuslike maastike ning looduslike pühakohtade erilist tähtsust nii esteetilisest vaatekohast kui ka kultuurimälu seisukohast. Ent on ka teistsuguseid kohti − neid, mis ebameeldivate aistingute ja mälestuste kaudu on rahvasuus teatud ja tuntud kui neetud või nõiutud kohad. Äraneetud paiku leiduvat eelkõige külade ja mõisate ligiduses, kus on kellelegi ülekohut tehtud. Sellises kohas võis maast saada külge mõne nahahaiguse või kogeda mingeid muid ebameeldivaid aistinguid. Mõnedes kohalugudes kirjeldataksegi, kuidas sellisesse paika on väidetavalt ehitatud mõni vabrik või tehas, misläbi oleks neetud paigale antud justkui uus elu, uus tähendus:
Nii on olemas paik endise Vohnja mõisa viinavabriku lähidal idapool vabrikut, kus igaüht puudutab äraneetud paik. [---]Ükskord sattunud üks karjatüdruk, kes olnud noorte sigadega võsastiku äärel kogemata ja märkamata otse ohvitseerist krahvipoja kaisutusesse. Kuid julge ja tugev karjatüdruk kiskunud julgel pealetikkujal silmad lõhki ja pagunid pealt maha, ise jõudnud ohvitseri käest lahti rabeleda, joosnud võsastikku, kust joosnud oja läbi. Paruni või krahvi võsu hüüdnud: „Tüdruk, sa igavene risu, ole ära neetud kõige selle paigaga, millel sa seisad. Saagu surma su sugu sääl, kus kasvab sammal ja rohi.” Varsti saadeti neid [pojad] Türgi vastu sõtta, mõlemad vennad sattusid tugeva vaenlasega vastamisi, kus nad mõlemad langesivad. [---] Äraneetud koht ununes peagi, kuid umbes 40 aastat sellest ajast mööda mõisa teomehed istusivad kord keskhommikut sööma samal kohal võsastiku äärel, mis oli tuntud äraneetud paigana. Nende juurde tulnud ka mõisa viinameister. [---] Korraga tunneb nagu jookseksid sipelgad temal nägu mööda. [---] Mehed märkavad, et viinameistri nägu on üsna iseäralik, kangesti punsunud ja paistetamise moodi, ja küsivad kohe, et mis su näul viga on, kas on hambavalu võeh. „Ei ole,” kostab viinameister ja algab ise pool nutuhäälel seletamist, kuidas toast välja tulles olnud nägu harilik ja nüüd äraneetud paigas pikali olles tundnud nagu jookseks sipelgad nägu mööda [---]. Viinameister otsinud paiga ära neednud naise üles ja palunud temalt andestust ning nägu sai jälle korda. Hiljem planeeriti neetud paik, kui paha kuulsusega koht telliskivitehase maa-alasse, kus ta on kuni tänaseni [11].

Lõpetuseks peaaegu sada aastat tagasi Hiiumaalt kirja pandud, kuid sellest hoolimata praegusesse aega imehästi sobiv tekst, mis julgustab ja kutsub igaüht meist nautima looduse mitmekesist ilu: Mis paraegu inimesel viga liiku − nüüd ei eksi pime kah äm kuskile ärä, ku teed ja raad igalpool ees ja sihid viivad läbi suurde metste. Isegi sood tõmmatasse nüid raavega kuevass, nii et eenäle minnes pole äm vaja öhelt mättält teesele tantsi nagu vanast.

Ku mea alle noor ollin, siss olli kõik eenäm usse täis ja unte pidi kah veel kartma, − nüidse aa lapsed pole unti näindki! [---] Mea vana inime käin nüid kah veel ikki pöhaba metsa mööda ringi ja vaatan, kui ilus sääl ikki puha on: puud ja põõsad, rohud ja lilled, linnud ja loomad − kõik nagu oma sõbrad ja sugu1ast. Mea olen pal’lu imestand, kui ääd ja kui targad nad puha on − pal’lu targemad kui uueaa inimest. Vaata näe sipelgapesa ja sipelgarada, vata siili ja oravad ja nirki, vata mesilindu või mistahes pisitillukest lindu − kui pal’lu küll inime nende igaöhe käest võib õppi! Ja kui ilus on mets, olgu ta suvel või talvel, −ikki sääl on oma mõnu. Lähme kasvõi paraegu metsa käima, mis te noored joosete ja rahmeldate oma tööga, aega eläda ja surra. Tule, ma viin su sihki mööda Iia [< Hiie] poole ja näitan, kui ilus on nõmm, ku ta õetseb. Sääl põle muud ku pal’las valge liiv, aga tule vaata, mihuke ilu sääl on ja mihuke elu sääl kihab pal’la valge liivatse nõmme pääl [9].


1. ERA II 26, 463/5 < Rõuge khk., Tsooru v. − Märt Siipsen (1902).
2. ERA II 148, 54 (25) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. − Emilie Poom < J. Poom, s. 1888 (1936).
3. H II 59, 852 (3) Sangaste – J. Tamm (1898).
4. H III 3, 391/2 (4) < Hageri (1889).
5. H III 5, 498 (2) < Tori khk. − A. Saal (1888).
6. H III 25, 718/9 < Suure-Jaani khk. − T. Kuresson (1896).
7. H III 31, 218/9 (8) < Riia < Valjala khk. − Aleksander Valtin (1904).
8. Kõivupuu, Marju 2003. Kes sa oled, palunõid? − Eesti Loodus 54 (7/8): 74−75.
9. Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu < Kõpu khk., Uia t. − Oskar Loorits < Jaan Tisler, s. 1851 (1921).
10. Parts, Pamela 2009. Naiste suurimad hirmud. − NaisteMaailm, http://naistemaailm.ee/?id=22698, 17.02.2010.
11. RKM II 11, 385/8 (20) < Kadrina khk., Vohnja v. − Johannes Valdur < Jakob Valdur, s. 1850 (1947).
12. RKM II 392, 429/30 (10) < Kambja khk. − M. Kiho (1985).

Marju Kõivupuu (1960) on folklorist, Tallinna ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur.