|
 |
Eesti Loodus 2010/3 | SISUKORD
| Viktoriin EL 2010/3 |
|
Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” |
| Keskkonnaameti ja Eesti Looduse korraldatav viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” on jõudmas lõpule. Sellest ajakirjanumbrist leiate viimased, VI vooru küsimused. |
|
| Matkarada EL 2010/3 |
|
Eile nägin ma Eestimaad |
Jaanuarilõpu külmarekordid veetis Tartu üliõpilaste looduskaitsering suuskadel, matkates Eesti lõunatipust põhjatippu.
Esmapilgul hullumeelset plaani toetasid varasemad kogemused. 2007. |
|
| Sood EL 2010/3 |
|
Miks raba tundub õudsa ja ohtlikuna? |
Maisamaa laps, kes sa põllul rukkipilliroo sisse ära upud ja jaanipäewal lõhnawa heina sees tiritammi istutad, kas oled ka soopinnal heljunud, tema õhku sisse hinganud, tema isewärki ilu silmitsenud, kas oled ka õitswat murakat näinud?
[---]
Weel mõni samm, ja sa jääd nõuta seisma, edasi ei pease. Nagu wöö, läheb üle soo järwekeste, tiigikeste ja loigukeste rida mustawa weega. |
|
| Panin tähele EL 2010/3 |
|
Koduloom võib käituda kiskjana |
| 8. märtsi hommikul murdis Tartumaal Nõo vallas õue küsinud saksa lambakoer (sic! |
Kus on Gustav Vilbaste bibliograafia? |
| Gustav Vilbaste elu ja töö pälvib sel aastal erilist tähelepanu. Esiteks meie looduskaitse saja aasta juubeli tõttu ja teiseks seepärast, et Gustav Vilbaste sünnist möödub 3. |
Järvselja kavalad käblikud ja sulgjas õhik |
| Kümmekond aastat tagasi suvise botaanikapraktikumi ajal Järvseljal õppisime metsandustudengitega samblaid tundma. Olime oma õppimise järjega jõudnud sulgja õhiku (Neckera pennata) juurde. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/3 |
|
Kõige õudsem liik |
| Teinekord on tore võrrelda võrreldamatut. Näiteks küsimus: milline liik eluslooduses on kõige edukam? |
|
| Sõnumid EL 2010/3 |
|
Valgetähe orden meie oma mehele |
Tänavu tunnustati riiklike aumärkidega 97 inimest.
Loodusajakirjal on põhjust uhkust tunda: Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis presidendilt ka meie oma mees, ajakirja Horisont kauaaegne toimetaja ja hulga teadusraamatute koostaja Rein Veskimäe.
Samasuguse tunnustuse on teiste seas ära teeninud zooloog Aleksei Turovski, hinnatud ja oodatud loodusevahendaja. Valgetähe IV klassi ordeni saavad loodusteadlastest hüdroloog Ago Jaani, Eesti maaülikooli ihtüoloogist professor Tiit Paaver ja Tallinna tehnikaülikooli professor molekulaarbioloog Tõnis Timmusk.
|
Selgunud on riigi teaduspreemiate laureaadid |
Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, anti kätte riigi teaduspreemiad.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said 600 000 krooni suuruse teaduspreemia Marika Mikelsaar ja Arvo Ots.
Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavate 300 000 krooni suuruste riigi teaduspreemiate laureaadid on Hannes Tammet (täppisteadused), Maris Laan (keemia ja molekulaarbioloogia), Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee (tehnikateadus), Irja Lutsar (arstiteadus), Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu (geo- ja bioteadused), Tõnu Püssa (põllumajandusteadus), Anu Realo (sotsiaalteadused) ning Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus (humanitaarteadused).
Kollektiivse töö puhul makstakse kollektiivi juhile pool preemiast, teine pool jagatakse ülejäänud kollektiivi liikmete vahel võrdselt. |
Tähtpäevade tähistus tuisuses Tõraveres |
1. veebruaril märgiti Tartu observatooriumis Tõraveres mitut olulist tähtpäeva: tänavu saab 145 aastat ajast, mil Tartu ülikoolis (TÜ) avati meteoroloogia observatoorium, ning 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere ilmajaama rajamisest; 11 aastat tagasi arvati ilmajaam päikesekiirgust uurivasse ülemaailmsesse baasjaamade võrku.
Tartu ilmajaam kolis ilmaolude mõttes parematele jahimaadele, Tõravere küla põldudele, 1965. |
Tartust saab metsapealinn |
| Eesti metsaseltsi teatel annab praegune metsapealinn Viljandi tiitli Tartule üle 24.–30. aprillini peetava metsanädala ajal. |
Kaks Eesti projekti valiti parimate LIFE Nature projektide hulka |
Euroopa Komisjon valis 2009. aastal lõppenud 23 parima LIFE Nature projekti hulka projektid „Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides” ning „Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis”.
Harivesiliku kaitse projektiga on parandatud kahe ohustatud kahepaikseliigi, harivesiliku ja mudakonna elutingimusi. |
Tourest tõi taas osalusrekordi |
| Arvult 19. rahvusvahelisel Tallinna turismimessil „Tourest 2010” käis kolme päeva jooksul (12.–14. |
Ööviiul trükiti postmargile |
19. veebruaril andis Eesti Post välja 5.50-kroonise postmargi kahelehise käokeelega.
See üks Eesti tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi kannab teadusnimetust Platanthera bifolia, rahvakeeles on aga tuntud ööviiuli nime all.
Margi on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass ning seda on trükitud 50 000 eksemplari. |
Tiigril läheb halvasti |
Maailma looduse fond WWF avaldas just enne idamaise tiigri aasta algust raporti, mille kohaselt on suure triibulise kassi arvukus Suur-Mekongi piirkonnas viimase tosina aastaga vähenenud üle 70 protsendi.
Kui 1998. aastal hinnati, et Kambodþat, Laost, Myanmari, Taid ja Vietnami hõlmavas Suur-Mekongis elab umbkaudu 1200 tiigrit, siis nüüd on neid pelgalt 350. |
Aafrika liitub kampaaniaga „Kevad ärkab” |
Neljandat aastat on alustanud lastele mõeldud linnuvaatluskampaania „Kevad ärkab” (Spring alive).
Selle käigus registreeritakse veebikeskkonnas nelja üldtuntud linnuliigi – valge-toonekure, suitsupääsukese, käo ja piiritaja esmasaabumisi. Mullu koguti rekordiline arv vaatlusi – ligi 94 000; tänavu tuleb neid ilmselt veel rohkem, sest osalema on kutsutud ka aafriklased. |
|
| Kroonika EL 2010/3 |
|
Tuisukuu veebruar |
| Veebruari juhatas sisse järjekordne tuisupäev, mis teed-tänavad taas hullusti umbe ajas. Vähemalt kolm suuremat tuisku tuli veel; kõige rohkem tegi ilmselt paha 20. |
Talv tõi Eestisse tiigreid |
Pehmemate aastahakkudega harjunud eestlasele tavatult külmana tunduv ja lumerohke talv lõi erakordselt laia tööpõllu lume- ja jääskulptuurientusiastidele koolilastest kuni professionaalsete kujuriteni välja.
Küllap üks esinduslikemaid sulavaid skulptuuriaedu valmis 30. jaanuari „Tule ja jää peoks” Tallinna Kadriorgu: tiigiäärsel alleel kaheksa kutselise kujuri loodud jääskulptuuririda ning veidi tagapool harrastajate tehtud isevärki lumememmemeeskond.
Uut hoogu lisas valge tiigri aasta algus 14. |
WWF: seitse lihtsat asja Läänemere kaitseks |
Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas 9. veebruaril maailma looduse fondi WWF kirja Läänemere maade peaministritele.
Selles on seitse soovitust, mida rakendades saaksid riikide valitsused maailma ühe saastatuima mere Läänemere seisundit parandada. |
Käbid, käbikandjad ja puidud |
| Sellise nimega näitust sai vaadata Tallinna botaanikaaia palmimajas 30. jaanuarist 7. |
Metsis vajab kaitset |
Keskkonnaameti tellitud ja Eesti ornitoloogiaühingu mullu tehtud metsise mängude uuring näitas, et metsiste arvukus Eestis on viimase kümnendi jooksul vähenenud.
415 teadaolevast metsisemängust käidi 111 mänguplatsil ja leiti, et viimase kümne-viieteistkümne aastaga on metsisekukki jäänud kuni poole vähemaks. Kõige kehvemas seisus olid looduskaitse alla võtmata mängupaigad, kus mängis kuni 2/3 vähem metsiseid kui 15 aastat tagasi. |
Pigem virtuaalne kui reaalne looduskaitse |
Säästva Eesti instituut (SEI Tallinn) korraldas jaanuaris 2010 küsitluse keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas ja on kokkuvõtteid tehes leidnud, et „loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega”.
Üheksa küsimusega ankeet, mis uuris hinnanguid 2009. aastal alanud ümberkorralduste mõju kohta looduskaitsekorraldusele, saadeti 221 ametnikule; vastuseid tuli 84 (38%). |
Ahhaa kodul on sarikad peal |
22. veebruaril osales hulk tartlasi linna ühe oodatuima ehitise, teaduskeskuse Ahhaa hoone sarikapeol.
Seegi kord tegi ikka üllatusi valmistava keskuse pere kõik isemoodi: sarikapärga ei toodud mitte alla, vaid keskuse eesvedaja Tiiu Silla sõnul „lasti õhku”, seda siiski mitte paugu, vaid lennu mõttes. |
|
| Raamatud EL 2010/3 |
|
Raamatud |
KEVADLILLED
Aarne Kähr. Toimetanud Anu Jõesaar, kujundanud Anneli Akinde. |
Ühe seenevana elupäevad |
ÜHE SEENEVANA ELUPÄEVAD
Erast Parmasto. Toimetanud Liis Vaher. |
|
| Intervjuu EL 2010/3 |
|
Taimede stressi aitavad maandada õhulõhed |
| Hannes Kollist on sündinud 30. novembril 1970 Tartus. |
|
| EL küsib EL 2010/3 |
|
Millised Eesti looduses ette tulevad ohud toovad kiirabile kõige enam tööd? |
| Inimese kokkupuuted loodusega ei peegeldu kiirabi tegevuses kuigi teravalt. Loodusest tingitud raskeid vigastusi, haigestumisi ja surmajuhtumeid tuleb ette üsna harva. |
Kas masu annab tunda ka linnuturismis? |
| Annab küll. Linnuturismi puhul saame rääkida eelkõige turismist, mille sihtrühm on väliskliendid. |
|
| Puugid EL 2010/3 |
|
Puugid, meie igapäevased vaenlased |
| Veel kuuskümmend aastat tagasi liikusid Eesti inimesed julgelt metsades ja karjamaadel, puukidele erilist tähelepanu pööramata. Praeguseks on aga olukord täielikult muutunud: iga inimene teab, et puugi hammustus võib lõppeda surmaga. |
Puuknakkused Eestis |
| Puukide seos eri infektsioonide vahendajana on teada juba 1909. aastast, kui ameerika patoloog Howard Taylor Ricketts (1871–1910) avastas puukidel bakteri, mida seostati Kaljumägede palavikuga. |
Puuk kui entsefaliidiviiruse kandja |
| Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimesele, nimetatakse zoonoosideks. Zoonoosidega nakatub inimene kas otseselt – haigete loomade ekskreetide ja hammustuste kaudu, neid toiduks tarvitades vms. |
|
| Veebivalvur EL 2010/3 |
|
Tuult tuulikutele |
Võrgupaigast http://tuulttuulikutele.wordpress.com/materjalid saab vabalt alla laadida projekti „Tuult tuulikutele 2” materjale, millest suure osa on koostanud projektis osalenud koolid.
„Tuult tuulikutele 2” on keskkonnaharidusprojekt, mis keskendus nii loodus- ja säästva arengu teadmistele kui ka eri kooliastmete koostööle. Projekti tulemusena valminud metoodilised õppematerjalid on abiks neile, kes tahavad teha koolisiseseid keskkonnaharidusprojekte. |
Uurige rahvastikupüramiidi! |
Statistikaameti veebilehel võrgupaigas http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ leiab huviline animeeritud rahvastikupüramiidi, millelt saab uurida Eesti rahvastiku soolise ja vanuselise koosseisu muutusi aastail 1989–2009 ning prognoose aastaiks 2010–2050.
Prognoosi tehes on eeldatud, et summaarne sündimuskordaja suureneb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; suremus väheneb; oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. |
Imetajate kataloog |
| Võrgupaigas http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=696126/Imetajate_kataloog_2009.pdf on mullu valminud „Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi nüüdisaegsete imetajate kataloog”. |
Muusikud toetavad rändlinde |
Ilmunud on teine heliplaat „Music & Migration” („Muusika ja ränne”), mis toetab Birdlife’i rändlinnukampaaniat Born to Travel. Plaadil on 21 eri esitaja laulu mitmetes muusikastiilides.
See stuudio Second Language plaat on ilmunud küllalt väikeses tiraaþis, sest erilist tähelepanu on pööratud plaadi korduvtoorainest käsitsi valmistatud ümbriseile. |
Tosin Samblasõpra |
Võrgupaigast http://www.botany.ut.ee/bruoloogia/ leiab brüoloogide ehk samblateadlaste ajakirja Samblasõber 12. numbri.
Ajakiri on ilmunud üks kord aastas alates 1998. |
|
| Artiklid EL 2010/3 |
|
Eesti ilm on kuri ja kaval |
| On üldteada tõde, et Eesti asub loodusnähtuste erakordsuse poolest rahulikus paigas. Ei ole meil võimsaid maavärinaid ega hiidlaineid, vulkaanipurskeid ega põrgukuumust. |
Selgrootu oht |
| Iga päev elame külg-külje kõrval teiste elusolenditega ja enamasti ei pane seda tähelegi. Oleme jaotanud rollid ja seadnud piirid, mida järgime ise ja sunnime järgima teisi. |
Kui ohtlikud on meie metsade suurimetajad? |
| Kõige rohkem pelgavad inimesed metsloomadest kindlasti meie suurkiskjaid: karu, hunti ja ilvest. On ju tegemist kiskjatega, kes toituvad teistest suurtest loomadest ning on jõu poolest täiesti võimelised küllaltki abitust inimesest jagu saama. |
Mürkseened ja seenemürgistused Eestis |
| Eestist on leitud ligi 200 liiki seeni, mis võivad olla inimesele suuremal või vähemal määral mürgised [3]. Neist umbes 15 seeneliigi söömine võib haiglaravita või selle hilinemisel lõppeda surmaga. |
Ettevaatust: paljud kevadlilled on mürgised |
| Taimeriigi alamatega võiks olla kerge ohutult läbi saada, sest ise nad meid ei varitse ega ründa. Ebameeldivad kohtumised tulenevad siis, kui inimene ise taime puutub, murrab või lausa sööb. |
Eksitaja meelevallas |
| Maastikus orienteerumine on iga liikuva organismi, ka inimese, üks põhilisi eluks vajalikke oskusi. Alati peab siiski arvestama võimalusega, et liikudes punktist A punkti B võidakse valitud sihtkoha asemel kogemata sattuda hoopis teisale. |
Hirmul on suured silmad |
| Dualistlike tekkemuistendite järgi on inetud ja pahad, tüütud ja tülikad olevused loonud kurat, aga vanajumal olevat meisterdanud kauneid ja kõlbelisi olendeid: Jummal ja kurat lännü, vai johtunu kõrra, ütelisi kõndma. Varsti kurat kitman, et tema parembid asju ja ilusambid luume luvva mõist. |
Vankritee |
| Kui palju teame sellest, milline nägi välja autode- ja maaparanduse-eelne maastikupilt, eelkõige teedevõrk Eestimaa maapiirkondades, kui sõiduvahendiks oli peamiselt hobuvanker? Vankriteede jälgi võib siin-seal Eestimaal siiski veel leida. |
|
| summary EL 2010/3 |
|
|
Estonian weather is cruel and cunning
Ain Kallis introduces weather phenomena, which may prove dangerous: tornados, thunderstorms, floods and some less dangerous occurrences. Heavy and destroying storms are not common in Estonia: a real storm happens about once in a century (most recently in January 2005). |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
