2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Puugid EL 2010/3
Puuk kui entsefaliidiviiruse kandja

Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimesele, nimetatakse zoonoosideks. Zoonoosidega nakatub inimene kas otseselt haigete loomade ekskreetide ja hammustuste kaudu, neid toiduks tarvitades vms. vi kaudselt sel juhul kannab haiguse helt peremeesliigilt teisele kolmas liik ehk n.-. vektor. Vektoriteks on kige sagedamini eri liiki llijalgsed, sealhulgas puugid.

Zoonoosid on levinud kigil mandritel [1]. Zoonoossete viiruste vektorite levikut vib soodustada see, kui suureneb rahvastiku tihedus ja aktiivsus (turism, muutused pllumajanduses ja maakasutuses), saastub keskkond, eriti raskmetallidega, ning muutub kliima. Niteks raskmetallid kahjustavad puukide kitiinkesta, mistttu nad muutuvad liikuvamaks, agressiivsemaks ning ka nakatuvad kergemini. Nimetatud tegurid mjutavad ka kiki teisi asjaosalisi: viirusi endid, peremees- ja reservuaarliike. Kui nende kokkupuuted sagenevad, kandub haigus hlpsamini le [2, 6, 7].
Looduses silib haigustekitaja nn. reservuaarloomades (mets- ja koduloomad). le kogu maailma on zoonoosidele omane, et nad suudavad looduses pikka aega stabiilselt alles psida. Kll aga on loodusolud (kliima, maastik, taimestik, putukad, loomastik) eri aladel vga erisugused, mistttu erinevad paiguti ka viiruste molekulaarbioloogilised ja muud omadused [5, 8].

Eesti zoonoosidest ohtlikem on puukentsefaliit [9, 10]. Vrreldes paljude teiste Euroopa maadega haigestutakse Eestis puukentsefaliiti suhteliselt palju. Puukentsefaliidi viiruse vektorid on vsapuuk (I. ricinus) ja laanepuuk (I. persulcatus). Viirusel on kolm alltpi: Lne alltp, Kaug-Ida alltp ja Siberi alltp. Lne alltp on levinud Euroopas vsapuugi levikualal, Kaug-Ida ja Siberi alltbid Aasia maades (Venemaa, Siber, Jaapan, Hiina) ning Eesti, Lti ja Soome laanepuugi levikualal. Eestis on leitud kiki kolme alltpi. Lne alltpi on leitud vsapuukidest, juttselg-hiirtest ja haigetest inimestest. Siberi alltpi on leitud laanepuukidest, Kaug-Ida alltpi aga tavaleethiirest.
Mlemad puugiliigid toimivad nii viiruse vektorite kui ka reservuaaridena: viirus kandub emaspuugilt le munadesse ja seetttu vivad olla nakatunud kik puugi arengustaadiumid (munad, vastsed, nmfid, valmikud). Philiselt ainult nmfid ja tiskasvanud puugid suudavad kanda viiruse le inimestele.
Kui Euroopas levitab haigust peamiselt vsapuuk, siis Eestis mlemad liigid. Puukide levikualade uurimist Eestis alustas Asta Vilbaste 1957. aastal. Vsapuuk on levinud kikjal Eestis, aga laanepuuk vaid seitsmes maakonnas (Tartu-, Ida-Viru-, Prnu-, Plva-, Vru-, Valga- ja Jgevamaa). Neis maakondades on laanepuuk aga arvukam kui vsapuuk.
Vsapuuk tegutseb aprillist novembrini, kusjuures Eesti lneosas (Lnemaa, Saaremaa, Prnumaa lneosa) on puuke palju ning vsapuugi nmfe on seal neli-viis korda rohkem kui tiskasvanud puuke.

Puukentsefaliidi viiruse eraldamiseks koguti materjali kigi Eesti maakondade eri paigus. Alates 1974. aastast on viirust eraldatud puukidest. Keskmiselt on Eestis puukentsefaliidi viirusega nakatunud 1,6% puuke. Vsapuukidest on viirusega nakatunud neli-viis korda viksem osahulk kui laanepuukidest. Leidsime, et oma endeemilistel levikualadel (s.t. maakondades, kus puukentsefaliiti haigestumise tase on krge) kannavad nakkust 0,4% vsapuuke ja 5,2% laanepuuke.
Vsapuugist on leitud viiruse Lne alltpi, mis on geneetiliselt sarnane mujal Euroopas, iseranis aga Ltis ja Leedus levinud sama tpi viirusega [3, 4]. Siberi alltbi tvedest (mis on eraldatud Eestis, Ltis, Soomes, Lne-Venemaal) on leitud uusi geneetilisi markereid (prilikkusaine juppe, mille jrjestust saab kindlaks teha ja vrrelda eri isenditel, et mta nende sugulust), mis nitasid, et Baltimaades, Soomes ja Venemaa Euroopa-osas levinud Siberi alltbi tved on omavahel lhedalt sugulased. Need moodustavad omaette n.-. Balti liini, mis geneetiliselt erineb Siberis ja Kaug-Idas levinud Siberi alltbi philiinist [3, 4].

Lne ja Siberi alltpi viirused ei erine mitte ainult geneetilise struktuuri, vaid ka virulentsuse poolest, phjustades erisuguse kliinilise pildi ja eri raskusega haigestumisi. Sellest hoolimata paiknevad haigusohtlikumad maakonnad nii viiruse Lne alltbi levikualadel (Saaremaa, Lnemaa) kui ka Lne ja Siberi alltbi hisel levikualal (Tartumaa, Prnumaa, Ida-Virumaa) [9, 10]. Lne alltbi levilal on phjuseks vsapuugi suur arvukus ja pikk aktiivsushooaeg, kahe alltbi hisalal aga laanepuugi suur nakkusohtlikkus ja kahe puugiliigi koosmju.
Vib elda, et vrreldes paljude teiste Euroopa maadega on Eesti olukord ainulaadne: meil on levinud kaks puukentsefaliidi viiruse vektori liiki, nii saavad siin levida kik kolm Euroopas ja Aasias leitud viiruse alltpi.

On testatud, et puugid vivad olla nakatunud mitme haigustekitajaga hel ajal ning kanda need korraga le ka inimesele. Peale puukentsefaliidi kannavad puugid veel borrelioosi tekitajat bakterit Borreliat, anaplasmoosi tekitajat bakterit Anaplasma phagocytophilum, babesioosi tekitajat alglooma Babesia jm. haigustekitajaid. Nimetatuid on leitud mlemast puugiliigist Lne- ja Harjumaal ning laanepuukidest Tartumaal.
Et borreeliat kannab meil palju puuke, siis sageli nakatuvad inimesed korraga entsefaliiti ja borrelioosi. Sraseid seganakkusi on Eesti tervisekaitseinspektsioon registreerinud alates 2005. aastast Harju-, Ida-Viru-, Plva-, Saare-, Tartu- ja Vru maakonnas. Seda probleemi on asutud uurima ka viroloogilisel tasandil.

1. CDC Review Virus Zoonoses. 1998.
2. Gaunt, Michael W. et al. 2001. Phylogenetic relationship of flaviviruses correlate with their epidemiology, disease association and biogeography. J. Gen. Virol. 82: 18671876.
3. Golovljova, Irina et al. 2004. Characterization of tick-borne encephalitis virus from Estonia. J. Med. Virol. 74, 4: 580588.
4. Golovljova, Irina et al. 2004. Eestis isoleeritud puukentsefaliididviiruste iseloomustus. Eesti Arst 9: 610.
5. Labuda, Milan et al. 1994. Change in phenotype of tick-borne encephalitis virus following passage in Ixodes ricinus ticks and associated amino acid substitution in envelope protein. Virus Research 31: 305315.
6. Lindgren, Elisabet; Gustafson, Rolf 2001. Tick-borne encephalitis in Sweden and climate change. Lancet 358:1618.
7. Morse, Stephen S. 1995. Factors in the emergence of infectious diseases. Emerg. Infect. Dis. 1, 1: 715.
8. Randolph, Sarah E. 2001. The shifting landscape of tick-borne zoonoses: tick-borne encephalitis and Lyme borreliosis in Europe. Phil.Trans. R. Soc. Lond. B. 356: 10451056.
9. Vasilenko, Veera et al. 1997. TBE epidemiology in Estonia. In: Proceedings 4th International Potsdam Symposium on Tick-borne Diseases and Lyme Borreliosis, Berlin: 9199.
10. Vasilenko, Veera et al. 1999. Tick-borne encephalitis in Estonia in 19971998. Zentarblatt fr Bakteriologie 289 (57): 587594.

Veera Vassilenko (1930) on viroloog, meditsiinikandidaat. Pannud aluse viiruszoonooside (puukentsefaliit, sseentsefaliidid, hantaviirusnakkused) uurimisele Eestis ning esimesena Eestis eraldanud zoonooside (puukentsefaliidi, Sindbis-viiruse ja Saaremaa hantaviiruse) tekitajaid. Uurib patogeene, mida kannavad le puugid, ssed, vikenrilised ja linnud, ja nnda tekitatud haigusi, viiruste bioloogiat, geneetikat ja levikut.



Veera Vassilenko
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet