Taimeriigi alamatega võiks olla kerge ohutult läbi saada, sest ise nad meid ei varitse ega ründa. Ebameeldivad kohtumised tulenevad siis, kui inimene ise taime puutub, murrab või lausa sööb. Eesti taimestik on võrrelduna mõne teise maailma piirkonnaga üsna sõbralik. Taimi, mille põgus riivamine põhjustab ebameeldivusi või lausa kannatusi, on võrdlemisi vähe. Kui astlad ja ogad on kaugelt näha, siis hoidume sellistest taimedest eemale. Me ei trügi läbi kibuvitsapõõsa ega viirpuuheki, ohakate kallale paljaste kätega ei lähe ja nõgeseid tunneme lapsepõlvest peale. Alljärgnev jutt tuleb peamiselt mürktaimedest. Kõrvale jäävad ohutustehnilised õpetused, kuidas hoiduda langevate puude eest tormises metsas või millise puu alla võib varjuda äikesevihma korral.

Hinnanguliselt on õistaimi maailmas umbes 250 000 liiki, neist ligikaudu 10 000 on mürgised. Mürktaim sisaldab mürkaineid ja kutsub esile mürgistusi, mille mõju võib olla enesetunde ajutisest halvenemisest surmavani. Looduses kaitsevad mürkained taimi ärasöömise eest. Et hoida järgmiseks kevadeks kogutud varusid, on seetõttu sageli eriti mürgised säilitusorganid: sibulad, mugulad, juurikad. Varakevadel on iga tärkav roheline lible talve üle elanud loomade jaoks kõrges hinnas ja seetõttu pääsevad mürgised kevadlilled ärasöömisest edukamalt.

Mõned taimed on mürgised kõigile loomadele, teised vaid teatud loomarühmale. Väikestele lastele on mürktaimed ohtlikumad, sest nende nahk on õrnem ja sageli rändab lill käest suhu. Mürgiseid taimed ei kasva ainult kaugel metsikus looduses, vaid paljudega neist oleme end ümbritsenud nii toas kui ka aias. Peame oskama nendega turvaliselt lähestikku elada ja taimi oskuslikult kasutada, nii nagu näiteks ohtlikku elektrit ja gaasigi. Järgnevalt väike ülevaade kevadel pilku püüdvatest mürgistest taimedest. Keda toimeained lähemalt huvitavad, saab lisa lugeda näiteks 2004. aastal Maalehe Raamatu sarjas ilmunud Thea Normeti põhjalikust raamatust „Mürgiseid taimi meie ümber”.

Paljud armastatud kevadlilled on mürgised. Sinilill ja ülased lausa kutsuvad end kevadel noppima. Nad on ilusad, kuid mürgised. Isegi täiskasvanud inimese kätele võivad nende mahlaga kokkupuutel tekkida villid. Lillede korjamisel tavaliselt nii kohutavaid tagajärgi ei ole, kuid väike punetus võib küll kaasneda. Õnneks ei hoita murtud varte otsi tavaliselt peopesas. Päris pisikestele ei tohiks neid kevadlilli lähemalt uurimiseks kätte anda, sest pihus puruks muditud lille mahl võib nahka ärritada, veel halvem, kui lill suhu rändab.
Samasugune on läikivkollaste õitega tulikate toime, mis rahvapäraselt on isegi „villilille” nime saanud. Kõige varasem õitseja on tulika perekonnas mets-tulikas. Koduloomadele on värskelt mürgised enamik tulikaliste sugukonna taimi. Üldiselt loomad neid ei söö, sest mürgisusega kaasneb sageli põletav toime suu limaskestadele ja kibe maitse. Eriline on kodukits: temale kõlbab ilma nähtavate vaevusteta ka võsaülane või teab ta selle söömisel õiget doosi. Kuivatamisel mürkained enamjaolt kaovad ja vähene hulk tulikaid heinas ei ole kariloomadele ohtlik.
Mürgised on ka tulikaliste sugukonda kuuluvad aas- ja palu-karukell. Looduses on mõlemad Eestis haruldased ja kaitse all, kuid neid ja teisi karukellaliike kasvatatakse ka ilutaimedena. Nemadki sisaldavad mürgiseid aineid, mis ärritavad välispidiselt nahka ja tekitavad ville. Seespidist väärtarvitust hoiab ära põletav maitse.
Esimestes kevadlilledest hiljem hakkavad õitsema varsakabi ja kullerkupp. Nende toime on sarnane eelpool kirjeldatuga: tundlik nahk läheb mahlast villi, hullem veel, kui nende kätega kogemata silmi hõõruda. Märksa hullem oleks neid taimi süüa, kuid põletava-kibeda maitse tõttu pole see õnneks kuigi tõenäoline. Kuulduste järgi olevat tooreid varsakabjalehti pruugitud salatina, aga see teave võib olla ekslik: tegemist võis olla hoopis kanakoolmega. Koduloomad väldivad eelnimetatud liike, kuid vahel võivad eksikombel süüa ja mürgistuse saada.
Mitmekülgsemalt ja tugevamalt mürgine on harilik kurekell: ta ärritab nahka, mürgistusnähud ilmnevad ka siis, kui imeda õite kannustest nektarit. Eriti mürgised on seemned. Kuigi rahvameditsiinis on kurekella ja kõiki eelnimetatud kevadisi tulikalisi kasutatud, tuleb mürgise taime tarvitamisest hoiduda. Ravimtaimena ei tohi sellist tugevatoimelist taime omapäi kasutada.
Oleme tutvunud tulikalistele üldomase mürgisusega, kuid kummalisel kombel on Skandinaavia maadest ja Venemaalt teateid ühe tulikalise kasutamise kohta toorelt salatina. See on kanakoole, kes on nagu varsakabja väiksem ja kitsamate õielehtedega sugulane. Kanakoole on efemeroid nagu ülased ja paljud teisedki kevadlilled: selleks ajaks, kui puud lehte lähevad, on ta juba ära õitsenud ja peitub varsti uuesti maa-alla, kus paikneb väikestest mugulatest kogumik. Kanakoole ei ole enne õitsema hakkamist veel kibeda maitsega, kuid sisaldab siiski vähesel määral mürgiseid aineid. Praegusajal ei peaks kevadine vitamiinipuudus nii suur olema, et kanakoolmega riskida: salatid on saadaval. Taime nimigi on hoiatav ja viitab taime sigisibulaid või ka mugulaid nokkinud kanade kurvale lõpule.
Kevadlilledest on mürgised ka lõokannuse liigid. Lõokannus on tulikalistele lähedase magunaliste sugukonna perekond. Eesti kahest liigist on kõige tavalisem harilik lõokannus, mida võib lisaks salu- ja lammimetsadele leida ka vanadest parkidest. Lõokannust peetakse surmavalt mürgiseks, kuid ainult mugulate söömisel. Suure pähkli mõõtu mugulad asuvad ligi kümne sentimeetri sügavusel mullas ja seetõttu ei ole oht inimestele reaalne.
Eesti taimede hulgas on ka päris söövitava mahlaga liike. Kohe pärast lume sulamist ilmuvad oranþi piimmahlaga vereurmarohu lehed, mida teatakse kui soolatüügaste kaotajat. See efekt põhinebki mahla söövitaval toimel. Õnneks ei ole palju võimalusi end nende söövitava piimmahlaga kogemata määrida. Kuna tegemist on magunaliste sugukonna taimega, siis leidub temas ka morfiinisarnaseid aineid, kuid siin on nad komplektis söövitavate ainetega. Ravimtaimena on teda väga ohtlik kasutada, sest nii sees- kui ka välispidisel tarvitamisel võivad tekkida raskesti paranevad haavandid. Kummalisel kombel söövad kodukitsed meelsasti vereurmarohu mahlakaid lehti, ka ei mõju ta silmanähtavalt halvasti sigadele.

Teisigi mürgiseid taimi kevadise metsa alt. Kohe pärast lume sulamist ilmuvad metsa all nähtavale neerjad metspipra lehed. Mõnel pool moodustavad nad lausalise tumerohelise katte ja kuna taim peab vastu ka varjus, siis on metspipar tänuväärne haljastuses. Lehed on pipralõhna ja kibeda maitsega. Pipra aseainena ei tasu metspipart siiski pruukida, sest metspipra mahl tekitab nahale ville ja on seespidi mürgine. Pealegi on tõelist musta pipart poes küllalt saada. Taunitav on ka soovitus kasutada metspipart ravimtaimena, sest see võib lõppeda piinarikka surmaga.
Kilpjala kohta leidub vastakaid arvamusi. Kilpjalg on üks tavalisemaid sõnajalgu, mille suured üldkujult kolmnurksed lehed paistavad silma raielankidel ja metsaservadel. Sõnajalgtaimede teine nimetus on keerdlehiktaimed. Kevadel keeravad oma uusi lehti lahti ka kilpjalad ja need on isuäratavalt õrnad. Jaapanis ja Kaug-Idas on noori leherootse kasutatud köögiviljana nagu sparglit.
Uurimistööd on siiski näidanud, et maitseelamuse kaasanne on siin suurem võimalus haigestuda kasvajatesse. Koduloomadele ei tohi anda isegi kuivatatud kilpjalgu. Kilpjalal on tohutu suur levila ja ei ole võimatu, et mõned alamliigid on vähem mürgised. Uus-Meremaal süüakse traditsiooniliselt ka kilpjalajuurikaid. Eestis on kilpjalakeedisega välja aetud sooleparasiite. Sellise toimega ravimtaimed on kõik üsna mürgised ka parasiitide peremeestele ja targem on kasutada kontrollitud ravimeid.
Kui 1990. aastal ilmunud Harald Nielseni „Mürktaimede” raamatust leiti kõrvuti surmavalt mürgiste taimedega ka hapuoblikas ja jänesekapsas, lahvatas Eestis paanika. Kaks armastatud hapukate lehtedega taime, mille tärkamist lapsed ammustest aegadest kevadises värskevaeguses oodanud olid, kuulutati kahjulikeks. Hirmujutud hakkasid liikuma ka rabarberi kohta.
Kõiki neid taimi süües tuleb endale aru anda, et liialdada on ohtlik. Nende nõrgalt mürgiste taimede liigtarbimine võib tuua kaasa neerukahjustusi neil, kel on neeruvaevusi. Taimedes sisalduv oblikhape seob kaltsiumiioone ja võib sellega põhjustada kaltsiumivaegust, mida saab vältida, kui tarbida rohkem piimatooteid.
Mis puutub rabarberisse, siis varres on oblikhappe sisaldus palju väiksem kui lehtedes, aga lehti me rabarberil ei söö. Koduloomad söövad vahel noori oblikaid, kuid igaks juhuks ei maksa neile neid otse pakkuda. Kõige tundlikumad on oblikate suhtes lambad. Kuivas heinas on oblikad vähem mürgised. Kariloomad söövad vahel ka jänesekapsast ja olenevalt kogusest võivad saada ka mürgistuse.
Varsti kaunistavad kodusid ja lõpetajate pihkusid maikellukeste lõhnavad kimbud. Maikelluke on mürgine vaid seespidi, kuid lausa niivõrd, et kui eksikombel rüübata vett, kus on hoitud maikellukeste kimpu, võib lapsel tekkida mürgistus. Kui me õisi ei söö ega anna koduloomadele närbunud kimpu proovida, on kõik korras. Maikellukese õitest saadakse toorainet lõhnatööstusele ja ei ole teada, et nende lõhn oleks kahjuliku mõjuga.
Kevadiste lillekimpudega võib endale siiski ka sõna otsese mõttes peavalu valmistada. Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib hommikuks saada peavalu. Toominga lõhna suhtes on tunded ja tundlikkus erinevad, viimases eestikeelses mürktaimede raamatus on tema lõhna isegi peetud ebameeldivaks.
Varakevadel köidab tähelepanu näsiniin oma saledatele okstele kinnitunud lõhnavate roosakate õitega. Vaasi toodud näsiniine lõhn võib tekitada peavalu ja uimasust. Põõsa nimi on tulnud ka sellest, et oksad on sitked. Paraku on õieehtes oksa katkinäsimine väga halvasti lõppenud. Isegi oksa lõikamisel nahale sattunud mahl võib tekitada lööbe. Kuna näsiniine kõik osad, sealjuures erkpunased luuviljad, on väga mürgised, siis peaksid väikeste lastega pered hoolega kaaluma, enne kui oma koduaeda sellist surmavat iludust istutada.
Maikellukesega ühel ajal õitseb metsa all mürktaimi, kelle õied on tagasihoidlikumad, kuid nagu maikellukegi on nad tuntud oma mürgiste marjade poolest: leseleht, salu-siumari, ussilakk ja kaks kuutõverohu liiki. Mürgiste marjadega taimi vaatleme eraldi kirjutises.

Kevad tõstab mürktaimed pinnale. Kevadine tulvavesi tõstab mudast välja ja kannab endaga kaasa käsivarrejämedusi lehearmidest kärnilisi kollakaid ja rohekaid vesikuppude ja vesirooside juurikaid, sekka hulbib mingeid kollakaid piklikke veidi söödapeedisarnaseid tegelasi. Iga paadimatkaja ja kalamees on neid kindlasti näinud. Kärnilised juurikad kuuluvad kollastele vesikuppudele, harvem valgetele vesiroosidele.
Sellised suured juurikad tunduvad olevat varuaineid täis ja toitvad. Nii ongi, kuid nende toiduks valmistamine nõuab mürkainete tõttu trikitamist: tükkideks lõigatud juurikaid tuleb leotada, kuumutada ja kuivatada ja alles siis jahuks jahvatada. Muide, troopikamaades muudetakse samalaadsete meetoditega enne söögi valmistamist ohutuks taro- ja maniokijuurikad ja -mugulad. Siiski ei ole Eestis põhjust kasutada kollase vesikupu juurikaid. Pealegi on mõlemat liiki vesiroosid looduskaitse all. Toore vesikupu ja vesiroosi söömise tõttu on saanud mürgistusi nii koduloomad kui ka lapsed, on olnud isegi surmajuhtumeid. Ühtlasi on juba keskajast teada, et vesikupu liigtarvitamine „muudab mehe oma kohuste täitmiseks täiesti kõlbmatuks”.
Veelgi ohtlikumad on suurvees ujuvad pundunud mürkputkejuurikad. Kui sellist tüsedat värtenjat juurikat noaga lõikuda, tõuseb ninna meeldiv köögiviljalõhn. Mürktaimed, mis peletavad halva lõhnaga või tekitavad juba katsumisel kätele punetuse, ei kutsu sööma. Raske on ohtlikku kogust süüa, kui taim on vastiku või lausa kõrvetava maitsega. Mürkputke puhul aga haistmis- ega isegi maitsemeel ei hoiata. Vähesed pääsenud meenutavad, et maitse on magusavõitu. Paljudel juhtudel lõpeb ainult maitsmine piinarikka surmaga.
Mürkputke perekonna liike peetakse kõige mürgisemateks põhjapoolkera taimedeks. Eestis leiduv harilik mürkputk on küllalt laialdaselt levinud ja veekogude kallastel tavaline. Koduloomad üldiselt väldivad mürkputke, kuid on teada surmajuhtumeid. Nüüdisajal ei ole inimestel mingit põhjust mürkputke süüa. See võib kogemata ette tulla ainult siis, kui matkal otsitakse söödavat loodusest, kuid taimi ei tunta.
Kevadel on mürkputke raske ära tunda. Mürktaimede raamatutes on tavaliselt illustratsioonid hariliku mürkputke kambrilisest risoomist koos taime maapealse osaga. Paadimatkade perioodil ei ole selle tarkusega mitte midagi peale hakata: lehti ega vart veel ei ole ja risoom ei ole selline kõhn nagu suvel, vaid jäme ja muguljas. Kui noaga ei lõigata piki juurikat, siis ei märgata ka kambrilisust. Kambridki on kevadel, kui risoom on toitaineid täis, kitsad ja vähemärgatavad.
Siinkirjutaja mäletab ehmatust, kui noore botaanikuna esimest korda mürkputkega paadimatkal kohtus. Uudishimust tõmbasin tundmatu juurika paati. Lähemalt uurides lõikasin ristipidi seibi ja nuusutasin – lõhnas isuäratavalt ja me ei osanud mõistatada, mis see võiks olla. Ent näinud seejärel pikilõiku ja kambrilist ehitust, sai kõik selgeks: mürkputk. Mürkputke abil on proovitud ka elumuredele lõppu teha, kuid see näitab, et selle taime omadusi ei tunta kuigi hästi: vaevalt, et elust lahkuda otsustanu oleks endale meelega kavandanud sellist tundidepikkust piinarikast lõppu (valud, krambid, lämbumine).
Vees võivad ujuda ka harulised kollase võhumõõga juurikad, mis on sarnased aed-iirise juurikatega, kuid kõhnemad ja samuti toorelt mürgised. Õnneks on nad põletavalt kibeda maitsega.

Kaunid mürktaimed aias ja vaasis. Vähe tähelepanu on pööratud sellele, et eri määral mürgised on ka meie tavalised kevadised sibullilled. Kõige mürgisemad neist on nartsissid, püvililled, tulbid ja linnupiimad. Nartsissidel on mürgised kõik taimeosad. Lilli me ju ei söö, kuid neid peenralt noppides tuleb olla ettevaatlik limase mahlaga, mis varrest välja tilgub. Tundlikule nahale sattudes põhjustab lima ärritust, iseäranis siis, kui kogemata silmi hõõrutakse. Seega jälle oht peamiselt väikestele lillenoppijatele, kes end hoida ei oska. Väga mürgised on sibulad. Kui neid on söödud söögisibula pähe, on saadud raskeid mürgistusi; lehti võib segi ajada ka mõnda liiki laukudega.
Ohtlikkuse pingerea esikohal on selles valikus linnupiimad, kuna sisaldavad kolhitsiini, mille puhul mürgistusnähud ilmnevad alles siis, kui arstiabi on juba hilja anda. Ohtlikuks muudab linnupiimad ka asjaolu, et osa selle perekonna liike ei ole mürgised ja on isegi söödavad. Seega tuleb linnupiima söömise soovituste puhul olla eriliselt kriitiline, sest tõlkeviga või muu eksimus võib tuua kaasa piinarikka surma. Eelnev jutt ei laiene muidugi kompvekkidele Linnupiim.
Püvililledest on Eestimaa aedades ammu kasvatatud harilikku püvilille ehk keisrikrooni ja kirjut püvilille ehk malelille. Väga mürgised on sibulad, mis on ebameeldiva lõhnaga ja seega peaks mürgistuse võimalus olema suhteliselt väike. Siiski on teateid maitseelamusi otsinud uudishimulike koerte kannatuste kohta.
Eksitavad on teated tulbisibulate söödavuse kohta. Õige on see näriliste puhul, kellele tulbi mürkained ei mõju. Et hiired söövad meeleldi tulbisibulaid, puutumata nartsisse ega püvililli, ei tähenda, et tulbid oleksid vähem mürgised. Tegelikult sisaldavad tulbid mürkaineid, mille toime on võrreldav Euroopa kõige mürgisema taime käokingaga. Kui taimemahla satub kätele, võivad tekkida välispidised nahakahjustused.
Kaunitest kevadistest sibullilledest on veidi vähem mürgine lumikelluke ja sedagi vaid seespidisel tarvitamisel, mis peaks küll olema üsna haruldane juhus. Veel süütum, kuid siiski mürgine, on märtsikelluke. Nahakahjustusi ta ei tekita ja sibulate söömine lõpeb küll ebameeldivalt, kuid mürk väljutatakse organismist põhimõtte järgi „kas kaas pealt või põhi alt”, see tähendab, et järgneb kas äge oksendamine või kõhulahtisus. Ebameeldiv, kuid siiski mitte tappev.
Kevadiste sibullilledega seotud nahakahjustused teevad suuremat muret aednikele, kes neid hulganisti kasvatavad ja kaubastamiseks ette valmistavad. Ka noored emad võiksid teada, et maimukest rõõmustavat ilusat lille ei maksaks nätsutamiseks õrnadesse kätesse anda. Ka koduloomade ja lemmikloomade puhul tuleb mürgisuse ohtu arvestada, sest mitte kõik neist ei suuda kurja heast eristada. Hoolas tuleb olla mürgiste taimede lehtede ja sibulate äraviskamisel, et need ei satuks koduloomade ninaesiseks. Kirjanduses on märgitud loomade mürgistusjuhtumeid nii tulbi kui ka püvilillega. Viimasel ajal on levinud tava kasvatada sibullilledena mitmesuguseid kauneid ja samas söödavaid laukusid. Nõnda on ühtlasi levinud väärarvamus, et ka teised sibullilled on söödavad. Laugud reedab murdekohalt leviv nõrgem või tugevam küüslaugu lõhn.
Väga põnevad taimed on lumeroosid, kes alustavad õitsemist juba talvel. Vahepeal jäävad õied lume alla, et siis sulailmaga jälle edasi õilmitseda. Ka lumeroosid on väga mürgised ja eriti just nende risoom. Ehkki lumeroose on tõepoolest kasutatud ka ravimtaimedena, on iseravi täiesti lubamatu, kuna tegemist on ohtliku mürktaimega. Lumeroosid kuuluvad tulikaliste hulka ja nagu teisedki tulikalised, on nad suus tulikibedad. Üldjuhul sisaldavad selle sugukonna taimed alkaloide, mis on väga mürgised ja toimivad närvisüsteemile. Kevadsuvel õitsevad mitut liiki ja sorti pojengid on samuti tulikalised. Pojengid ei ole surmavalt mürgised ja vaevalt prooviks keegi nende jämedaid juurikaid süüa, kuid hoiatada tuleks nende mis tahes tarvituse eest ravimtaimena, sest kannatused kõrvalmõjude tõttu ei ole seda väärt.
Kevadel õitsevatest ilupõõsastest on mürgised ka viimasel ajal populaarseks muutunud rododendronid. Võiks seejuures teada, et mürgised on kõik taimeosad. Mujalt on teada juhtumeid väikelastega, kes on värvikaid õisi suhu pistnud, ja saanud põletava ning hingamist pärssiva kogemuse.

Kas pisikesele lapsele polegi noppimiseks ühtki ohutut kevadlille? On ikka. Eestimaa lillekevad ei ole nii koletult mürgine, nagu võis jääda mulje eelnevast jutust. Tegelikult on kõige enam probleeme väga väikeste lastega, sest neil on käte nahk äärmiselt õrn ja tuleb eeldada, et kõik mis peos, võib jõuda ka suhu, kaasa arvatud lillemahlased käed.
Muidugi oleks kõige lihtsam kahtluse korral kontrollida lill enne lapsele andmist Thea Normeti raamatust üle. Olukord on kõige turvalisem, kui taime ei ole seal üldse kirjas, aga kui on, võib lugedes selguda, et tegemist on sellise nõrgalt mürgise taimega, mis noppijat ei ohusta. Aga see tähendaks, et me taimi juba päris hästi väliselt tunneme ja oskame nime või pildi järgi nende kohta infot otsida.
Igaks juhuks tuletaksin meelde mõned tavalisemad ohutud kevadlilled. Järgnevad näited ei pruugi kehtida neile lastele, kes enne esimest kohtumist lilledega on kasvanud peaaegu steriilsetes oludes ja kelle allergiline reaktsioon „metsiku looduse” suhtes võib seetõttu olla ettearvamatu.
Ühed esimesed kevadekuulutajad tee ja põlluservades on päikesekollased paiselehed. Pehmete veidi viltjate vartega töntsakad lillekesed ei tee kurja õrnale pihule ega ka korraks suhu eksinuna. Midagi halba ei ole teada ka metsa all vahvalt õievärvi vahetavast harilikust kopsurohust, mida näiteks Venemaal on kasutatud isegi kevadistes salatites. No kui väga norida, siis varred on veidi karedad. Ka taevasiniste õitega lõosilmad ehk meelespead ei ole ohtlikud. Põldosja pruunikaid kevadvõsusid, mida ka lambanisadeks kutsutakse, võib võtta, ent need pole lilled tavapärases mõistes.
Tumepunaste tupplehtedega longus õitega ojamõõl, mida mõnel pool ekslikult karukellaks hüütakse, on erinevalt karukellast mürgitu. Halba ei ole kuuldud eri tooni sinilillade õitega kannikese perekonna paljude liikide kohta. Mängida võib kortslehtede toredate volditud lehtedega. Nurmenukud ja kassikäpad on ohutud ja pihus mõnusad. Varsti võtavad võimust laste poolt armastatud võililled, kuid nende piimmahl määrib käed ja päris pisikeste nahale võib see natuke liiga kange olla, ka ei maksa lubada neil närida torujaid õievarbu.
Ongi selleks korraks kõik. Kuna väga palju mürgiseid taimi jäi taas tutvustamata, siis jätkame mõnes ajakirja suvises numbris. Seniks aga ilusat kevadet ja tarka taimede tarvitamist!

Ülle Reier (1955) on Tartu ülikooli botaanik, alati huvitunud ka mürktaimedest.