2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2010/3
Ettevaatust: paljud kevadlilled on mrgised

Taimeriigi alamatega viks olla kerge ohutult lbi saada, sest ise nad meid ei varitse ega rnda. Ebameeldivad kohtumised tulenevad siis, kui inimene ise taime puutub, murrab vi lausa sb. Eesti taimestik on vrrelduna mne teise maailma piirkonnaga sna sbralik. Taimi, mille pgus riivamine phjustab ebameeldivusi vi lausa kannatusi, on vrdlemisi vhe. Kui astlad ja ogad on kaugelt nha, siis hoidume sellistest taimedest eemale. Me ei trgi lbi kibuvitsapsa ega viirpuuheki, ohakate kallale paljaste ktega ei lhe ja ngeseid tunneme lapseplvest peale. Alljrgnev jutt tuleb peamiselt mrktaimedest. Krvale jvad ohutustehnilised petused, kuidas hoiduda langevate puude eest tormises metsas vi millise puu alla vib varjuda ikesevihma korral.

Hinnanguliselt on istaimi maailmas umbes 250 000 liiki, neist ligikaudu 10 000 on mrgised. Mrktaim sisaldab mrkaineid ja kutsub esile mrgistusi, mille mju vib olla enesetunde ajutisest halvenemisest surmavani. Looduses kaitsevad mrkained taimi rasmise eest. Et hoida jrgmiseks kevadeks kogutud varusid, on seetttu sageli eriti mrgised silitusorganid: sibulad, mugulad, juurikad. Varakevadel on iga trkav roheline lible talve le elanud loomade jaoks krges hinnas ja seetttu psevad mrgised kevadlilled rasmisest edukamalt.

Mned taimed on mrgised kigile loomadele, teised vaid teatud loomarhmale. Vikestele lastele on mrktaimed ohtlikumad, sest nende nahk on rnem ja sageli rndab lill kest suhu. Mrgiseid taimed ei kasva ainult kaugel metsikus looduses, vaid paljudega neist oleme end mbritsenud nii toas kui ka aias. Peame oskama nendega turvaliselt lhestikku elada ja taimi oskuslikult kasutada, nii nagu niteks ohtlikku elektrit ja gaasigi. Jrgnevalt vike levaade kevadel pilku pdvatest mrgistest taimedest. Keda toimeained lhemalt huvitavad, saab lisa lugeda niteks 2004. aastal Maalehe Raamatu sarjas ilmunud Thea Normeti phjalikust raamatust Mrgiseid taimi meie mber.

Paljud armastatud kevadlilled on mrgised. Sinilill ja lased lausa kutsuvad end kevadel noppima. Nad on ilusad, kuid mrgised. Isegi tiskasvanud inimese ktele vivad nende mahlaga kokkupuutel tekkida villid. Lillede korjamisel tavaliselt nii kohutavaid tagajrgi ei ole, kuid vike punetus vib kll kaasneda. nneks ei hoita murtud varte otsi tavaliselt peopesas. Pris pisikestele ei tohiks neid kevadlilli lhemalt uurimiseks ktte anda, sest pihus puruks muditud lille mahl vib nahka rritada, veel halvem, kui lill suhu rndab.
Samasugune on likivkollaste itega tulikate toime, mis rahvapraselt on isegi villilille nime saanud. Kige varasem itseja on tulika perekonnas mets-tulikas. Koduloomadele on vrskelt mrgised enamik tulikaliste sugukonna taimi. ldiselt loomad neid ei s, sest mrgisusega kaasneb sageli pletav toime suu limaskestadele ja kibe maitse. Eriline on kodukits: temale klbab ilma nhtavate vaevusteta ka vsalane vi teab ta selle smisel iget doosi. Kuivatamisel mrkained enamjaolt kaovad ja vhene hulk tulikaid heinas ei ole kariloomadele ohtlik.
Mrgised on ka tulikaliste sugukonda kuuluvad aas- ja palu-karukell. Looduses on mlemad Eestis haruldased ja kaitse all, kuid neid ja teisi karukellaliike kasvatatakse ka ilutaimedena. Nemadki sisaldavad mrgiseid aineid, mis rritavad vlispidiselt nahka ja tekitavad ville. Seespidist vrtarvitust hoiab ra pletav maitse.
Esimestes kevadlilledest hiljem hakkavad itsema varsakabi ja kullerkupp. Nende toime on sarnane eelpool kirjeldatuga: tundlik nahk lheb mahlast villi, hullem veel, kui nende ktega kogemata silmi hruda. Mrksa hullem oleks neid taimi sa, kuid pletava-kibeda maitse tttu pole see nneks kuigi tenoline. Kuulduste jrgi olevat tooreid varsakabjalehti pruugitud salatina, aga see teave vib olla ekslik: tegemist vis olla hoopis kanakoolmega. Koduloomad vldivad eelnimetatud liike, kuid vahel vivad eksikombel sa ja mrgistuse saada.
Mitmeklgsemalt ja tugevamalt mrgine on harilik kurekell: ta rritab nahka, mrgistusnhud ilmnevad ka siis, kui imeda ite kannustest nektarit. Eriti mrgised on seemned. Kuigi rahvameditsiinis on kurekella ja kiki eelnimetatud kevadisi tulikalisi kasutatud, tuleb mrgise taime tarvitamisest hoiduda. Ravimtaimena ei tohi sellist tugevatoimelist taime omapi kasutada.
Oleme tutvunud tulikalistele ldomase mrgisusega, kuid kummalisel kombel on Skandinaavia maadest ja Venemaalt teateid he tulikalise kasutamise kohta toorelt salatina. See on kanakoole, kes on nagu varsakabja viksem ja kitsamate ielehtedega sugulane. Kanakoole on efemeroid nagu lased ja paljud teisedki kevadlilled: selleks ajaks, kui puud lehte lhevad, on ta juba ra itsenud ja peitub varsti uuesti maa-alla, kus paikneb vikestest mugulatest kogumik. Kanakoole ei ole enne itsema hakkamist veel kibeda maitsega, kuid sisaldab siiski vhesel mral mrgiseid aineid. Praegusajal ei peaks kevadine vitamiinipuudus nii suur olema, et kanakoolmega riskida: salatid on saadaval. Taime nimigi on hoiatav ja viitab taime sigisibulaid vi ka mugulaid nokkinud kanade kurvale lpule.
Kevadlilledest on mrgised ka lokannuse liigid. Lokannus on tulikalistele lhedase magunaliste sugukonna perekond. Eesti kahest liigist on kige tavalisem harilik lokannus, mida vib lisaks salu- ja lammimetsadele leida ka vanadest parkidest. Lokannust peetakse surmavalt mrgiseks, kuid ainult mugulate smisel. Suure phkli mtu mugulad asuvad ligi kmne sentimeetri sgavusel mullas ja seetttu ei ole oht inimestele reaalne.
Eesti taimede hulgas on ka pris svitava mahlaga liike. Kohe prast lume sulamist ilmuvad orani piimmahlaga vereurmarohu lehed, mida teatakse kui soolatgaste kaotajat. See efekt phinebki mahla svitaval toimel. nneks ei ole palju vimalusi end nende svitava piimmahlaga kogemata mrida. Kuna tegemist on magunaliste sugukonna taimega, siis leidub temas ka morfiinisarnaseid aineid, kuid siin on nad komplektis svitavate ainetega. Ravimtaimena on teda vga ohtlik kasutada, sest nii sees- kui ka vlispidisel tarvitamisel vivad tekkida raskesti paranevad haavandid. Kummalisel kombel svad kodukitsed meelsasti vereurmarohu mahlakaid lehti, ka ei mju ta silmanhtavalt halvasti sigadele.

Teisigi mrgiseid taimi kevadise metsa alt. Kohe prast lume sulamist ilmuvad metsa all nhtavale neerjad metspipra lehed. Mnel pool moodustavad nad lausalise tumerohelise katte ja kuna taim peab vastu ka varjus, siis on metspipar tnuvrne haljastuses. Lehed on pipralhna ja kibeda maitsega. Pipra aseainena ei tasu metspipart siiski pruukida, sest metspipra mahl tekitab nahale ville ja on seespidi mrgine. Pealegi on telist musta pipart poes kllalt saada. Taunitav on ka soovitus kasutada metspipart ravimtaimena, sest see vib lppeda piinarikka surmaga.
Kilpjala kohta leidub vastakaid arvamusi. Kilpjalg on ks tavalisemaid snajalgu, mille suured ldkujult kolmnurksed lehed paistavad silma raielankidel ja metsaservadel. Snajalgtaimede teine nimetus on keerdlehiktaimed. Kevadel keeravad oma uusi lehti lahti ka kilpjalad ja need on isuratavalt rnad. Jaapanis ja Kaug-Idas on noori leherootse kasutatud kgiviljana nagu sparglit.
Uurimistd on siiski nidanud, et maitseelamuse kaasanne on siin suurem vimalus haigestuda kasvajatesse. Koduloomadele ei tohi anda isegi kuivatatud kilpjalgu. Kilpjalal on tohutu suur levila ja ei ole vimatu, et mned alamliigid on vhem mrgised. Uus-Meremaal sakse traditsiooniliselt ka kilpjalajuurikaid. Eestis on kilpjalakeedisega vlja aetud sooleparasiite. Sellise toimega ravimtaimed on kik sna mrgised ka parasiitide peremeestele ja targem on kasutada kontrollitud ravimeid.
Kui 1990. aastal ilmunud Harald Nielseni Mrktaimede raamatust leiti krvuti surmavalt mrgiste taimedega ka hapuoblikas ja jnesekapsas, lahvatas Eestis paanika. Kaks armastatud hapukate lehtedega taime, mille trkamist lapsed ammustest aegadest kevadises vrskevaeguses oodanud olid, kuulutati kahjulikeks. Hirmujutud hakkasid liikuma ka rabarberi kohta.
Kiki neid taimi ses tuleb endale aru anda, et liialdada on ohtlik. Nende nrgalt mrgiste taimede liigtarbimine vib tuua kaasa neerukahjustusi neil, kel on neeruvaevusi. Taimedes sisalduv oblikhape seob kaltsiumiioone ja vib sellega phjustada kaltsiumivaegust, mida saab vltida, kui tarbida rohkem piimatooteid.
Mis puutub rabarberisse, siis varres on oblikhappe sisaldus palju viksem kui lehtedes, aga lehti me rabarberil ei s. Koduloomad svad vahel noori oblikaid, kuid igaks juhuks ei maksa neile neid otse pakkuda. Kige tundlikumad on oblikate suhtes lambad. Kuivas heinas on oblikad vhem mrgised. Kariloomad svad vahel ka jnesekapsast ja olenevalt kogusest vivad saada ka mrgistuse.
Varsti kaunistavad kodusid ja lpetajate pihkusid maikellukeste lhnavad kimbud. Maikelluke on mrgine vaid seespidi, kuid lausa niivrd, et kui eksikombel rbata vett, kus on hoitud maikellukeste kimpu, vib lapsel tekkida mrgistus. Kui me isi ei s ega anna koduloomadele nrbunud kimpu proovida, on kik korras. Maikellukese itest saadakse toorainet lhnatstusele ja ei ole teada, et nende lhn oleks kahjuliku mjuga.
Kevadiste lillekimpudega vib endale siiski ka sna otsese mttes peavalu valmistada. Toomingas lhnab kll kevads hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, vib hommikuks saada peavalu. Toominga lhna suhtes on tunded ja tundlikkus erinevad, viimases eestikeelses mrktaimede raamatus on tema lhna isegi peetud ebameeldivaks.
Varakevadel kidab thelepanu nsiniin oma saledatele okstele kinnitunud lhnavate roosakate itega. Vaasi toodud nsiniine lhn vib tekitada peavalu ja uimasust. Psa nimi on tulnud ka sellest, et oksad on sitked. Paraku on ieehtes oksa katkinsimine vga halvasti lppenud. Isegi oksa likamisel nahale sattunud mahl vib tekitada lbe. Kuna nsiniine kik osad, sealjuures erkpunased luuviljad, on vga mrgised, siis peaksid vikeste lastega pered hoolega kaaluma, enne kui oma koduaeda sellist surmavat iludust istutada.
Maikellukesega hel ajal itseb metsa all mrktaimi, kelle ied on tagasihoidlikumad, kuid nagu maikellukegi on nad tuntud oma mrgiste marjade poolest: leseleht, salu-siumari, ussilakk ja kaks kuutverohu liiki. Mrgiste marjadega taimi vaatleme eraldi kirjutises.

Kevad tstab mrktaimed pinnale. Kevadine tulvavesi tstab mudast vlja ja kannab endaga kaasa ksivarrejmedusi lehearmidest krnilisi kollakaid ja rohekaid vesikuppude ja vesirooside juurikaid, sekka hulbib mingeid kollakaid piklikke veidi sdapeedisarnaseid tegelasi. Iga paadimatkaja ja kalamees on neid kindlasti ninud. Krnilised juurikad kuuluvad kollastele vesikuppudele, harvem valgetele vesiroosidele.
Sellised suured juurikad tunduvad olevat varuaineid tis ja toitvad. Nii ongi, kuid nende toiduks valmistamine nuab mrkainete tttu trikitamist: tkkideks ligatud juurikaid tuleb leotada, kuumutada ja kuivatada ja alles siis jahuks jahvatada. Muide, troopikamaades muudetakse samalaadsete meetoditega enne sgi valmistamist ohutuks taro- ja maniokijuurikad ja -mugulad. Siiski ei ole Eestis phjust kasutada kollase vesikupu juurikaid. Pealegi on mlemat liiki vesiroosid looduskaitse all. Toore vesikupu ja vesiroosi smise tttu on saanud mrgistusi nii koduloomad kui ka lapsed, on olnud isegi surmajuhtumeid. htlasi on juba keskajast teada, et vesikupu liigtarvitamine muudab mehe oma kohuste titmiseks tiesti klbmatuks.
Veelgi ohtlikumad on suurvees ujuvad pundunud mrkputkejuurikad. Kui sellist tsedat vrtenjat juurikat noaga likuda, tuseb ninna meeldiv kgiviljalhn. Mrktaimed, mis peletavad halva lhnaga vi tekitavad juba katsumisel ktele punetuse, ei kutsu sma. Raske on ohtlikku kogust sa, kui taim on vastiku vi lausa krvetava maitsega. Mrkputke puhul aga haistmis- ega isegi maitsemeel ei hoiata. Vhesed psenud meenutavad, et maitse on magusavitu. Paljudel juhtudel lpeb ainult maitsmine piinarikka surmaga.
Mrkputke perekonna liike peetakse kige mrgisemateks phjapoolkera taimedeks. Eestis leiduv harilik mrkputk on kllalt laialdaselt levinud ja veekogude kallastel tavaline. Koduloomad ldiselt vldivad mrkputke, kuid on teada surmajuhtumeid. Ndisajal ei ole inimestel mingit phjust mrkputke sa. See vib kogemata ette tulla ainult siis, kui matkal otsitakse sdavat loodusest, kuid taimi ei tunta.
Kevadel on mrkputke raske ra tunda. Mrktaimede raamatutes on tavaliselt illustratsioonid hariliku mrkputke kambrilisest risoomist koos taime maapealse osaga. Paadimatkade perioodil ei ole selle tarkusega mitte midagi peale hakata: lehti ega vart veel ei ole ja risoom ei ole selline khn nagu suvel, vaid jme ja muguljas. Kui noaga ei ligata piki juurikat, siis ei mrgata ka kambrilisust. Kambridki on kevadel, kui risoom on toitaineid tis, kitsad ja vhemrgatavad.
Siinkirjutaja mletab ehmatust, kui noore botaanikuna esimest korda mrkputkega paadimatkal kohtus. Uudishimust tmbasin tundmatu juurika paati. Lhemalt uurides likasin ristipidi seibi ja nuusutasin lhnas isuratavalt ja me ei osanud mistatada, mis see viks olla. Ent ninud seejrel pikiliku ja kambrilist ehitust, sai kik selgeks: mrkputk. Mrkputke abil on proovitud ka elumuredele lppu teha, kuid see nitab, et selle taime omadusi ei tunta kuigi hsti: vaevalt, et elust lahkuda otsustanu oleks endale meelega kavandanud sellist tundidepikkust piinarikast lppu (valud, krambid, lmbumine).
Vees vivad ujuda ka harulised kollase vhumga juurikad, mis on sarnased aed-iirise juurikatega, kuid khnemad ja samuti toorelt mrgised. nneks on nad pletavalt kibeda maitsega.

Kaunid mrktaimed aias ja vaasis. Vhe thelepanu on pratud sellele, et eri mral mrgised on ka meie tavalised kevadised sibullilled. Kige mrgisemad neist on nartsissid, pvililled, tulbid ja linnupiimad. Nartsissidel on mrgised kik taimeosad. Lilli me ju ei s, kuid neid peenralt noppides tuleb olla ettevaatlik limase mahlaga, mis varrest vlja tilgub. Tundlikule nahale sattudes phjustab lima rritust, iseranis siis, kui kogemata silmi hrutakse. Seega jlle oht peamiselt vikestele lillenoppijatele, kes end hoida ei oska. Vga mrgised on sibulad. Kui neid on sdud sgisibula phe, on saadud raskeid mrgistusi; lehti vib segi ajada ka mnda liiki laukudega.
Ohtlikkuse pingerea esikohal on selles valikus linnupiimad, kuna sisaldavad kolhitsiini, mille puhul mrgistusnhud ilmnevad alles siis, kui arstiabi on juba hilja anda. Ohtlikuks muudab linnupiimad ka asjaolu, et osa selle perekonna liike ei ole mrgised ja on isegi sdavad. Seega tuleb linnupiima smise soovituste puhul olla eriliselt kriitiline, sest tlkeviga vi muu eksimus vib tuua kaasa piinarikka surma. Eelnev jutt ei laiene muidugi kompvekkidele Linnupiim.
Pvililledest on Eestimaa aedades ammu kasvatatud harilikku pvilille ehk keisrikrooni ja kirjut pvilille ehk malelille. Vga mrgised on sibulad, mis on ebameeldiva lhnaga ja seega peaks mrgistuse vimalus olema suhteliselt vike. Siiski on teateid maitseelamusi otsinud uudishimulike koerte kannatuste kohta.
Eksitavad on teated tulbisibulate sdavuse kohta. ige on see nriliste puhul, kellele tulbi mrkained ei mju. Et hiired svad meeleldi tulbisibulaid, puutumata nartsisse ega pvililli, ei thenda, et tulbid oleksid vhem mrgised. Tegelikult sisaldavad tulbid mrkaineid, mille toime on vrreldav Euroopa kige mrgisema taime kokingaga. Kui taimemahla satub ktele, vivad tekkida vlispidised nahakahjustused.
Kaunitest kevadistest sibullilledest on veidi vhem mrgine lumikelluke ja sedagi vaid seespidisel tarvitamisel, mis peaks kll olema sna haruldane juhus. Veel stum, kuid siiski mrgine, on mrtsikelluke. Nahakahjustusi ta ei tekita ja sibulate smine lpeb kll ebameeldivalt, kuid mrk vljutatakse organismist phimtte jrgi kas kaas pealt vi phi alt, see thendab, et jrgneb kas ge oksendamine vi khulahtisus. Ebameeldiv, kuid siiski mitte tappev.
Kevadiste sibullilledega seotud nahakahjustused teevad suuremat muret aednikele, kes neid hulganisti kasvatavad ja kaubastamiseks ette valmistavad. Ka noored emad viksid teada, et maimukest rmustavat ilusat lille ei maksaks ntsutamiseks rnadesse ktesse anda. Ka koduloomade ja lemmikloomade puhul tuleb mrgisuse ohtu arvestada, sest mitte kik neist ei suuda kurja heast eristada. Hoolas tuleb olla mrgiste taimede lehtede ja sibulate raviskamisel, et need ei satuks koduloomade ninaesiseks. Kirjanduses on mrgitud loomade mrgistusjuhtumeid nii tulbi kui ka pvilillega. Viimasel ajal on levinud tava kasvatada sibullilledena mitmesuguseid kauneid ja samas sdavaid laukusid. Nnda on htlasi levinud vrarvamus, et ka teised sibullilled on sdavad. Laugud reedab murdekohalt leviv nrgem vi tugevam kslaugu lhn.
Vga pnevad taimed on lumeroosid, kes alustavad itsemist juba talvel. Vahepeal jvad ied lume alla, et siis sulailmaga jlle edasi ilmitseda. Ka lumeroosid on vga mrgised ja eriti just nende risoom. Ehkki lumeroose on tepoolest kasutatud ka ravimtaimedena, on iseravi tiesti lubamatu, kuna tegemist on ohtliku mrktaimega. Lumeroosid kuuluvad tulikaliste hulka ja nagu teisedki tulikalised, on nad suus tulikibedad. ldjuhul sisaldavad selle sugukonna taimed alkaloide, mis on vga mrgised ja toimivad nrvissteemile. Kevadsuvel itsevad mitut liiki ja sorti pojengid on samuti tulikalised. Pojengid ei ole surmavalt mrgised ja vaevalt prooviks keegi nende jmedaid juurikaid sa, kuid hoiatada tuleks nende mis tahes tarvituse eest ravimtaimena, sest kannatused krvalmjude tttu ei ole seda vrt.
Kevadel itsevatest ilupsastest on mrgised ka viimasel ajal populaarseks muutunud rododendronid. Viks seejuures teada, et mrgised on kik taimeosad. Mujalt on teada juhtumeid vikelastega, kes on vrvikaid isi suhu pistnud, ja saanud pletava ning hingamist prssiva kogemuse.

Kas pisikesele lapsele polegi noppimiseks htki ohutut kevadlille? On ikka. Eestimaa lillekevad ei ole nii koletult mrgine, nagu vis jda mulje eelnevast jutust. Tegelikult on kige enam probleeme vga vikeste lastega, sest neil on kte nahk rmiselt rn ja tuleb eeldada, et kik mis peos, vib juda ka suhu, kaasa arvatud lillemahlased ked.
Muidugi oleks kige lihtsam kahtluse korral kontrollida lill enne lapsele andmist Thea Normeti raamatust le. Olukord on kige turvalisem, kui taime ei ole seal ldse kirjas, aga kui on, vib lugedes selguda, et tegemist on sellise nrgalt mrgise taimega, mis noppijat ei ohusta. Aga see thendaks, et me taimi juba pris hsti vliselt tunneme ja oskame nime vi pildi jrgi nende kohta infot otsida.
Igaks juhuks tuletaksin meelde mned tavalisemad ohutud kevadlilled. Jrgnevad nited ei pruugi kehtida neile lastele, kes enne esimest kohtumist lilledega on kasvanud peaaegu steriilsetes oludes ja kelle allergiline reaktsioon metsiku looduse suhtes vib seetttu olla ettearvamatu.
hed esimesed kevadekuulutajad tee ja plluservades on pikesekollased paiselehed. Pehmete veidi viltjate vartega tntsakad lillekesed ei tee kurja rnale pihule ega ka korraks suhu eksinuna. Midagi halba ei ole teada ka metsa all vahvalt ievrvi vahetavast harilikust kopsurohust, mida niteks Venemaal on kasutatud isegi kevadistes salatites. No kui vga norida, siis varred on veidi karedad. Ka taevasiniste itega losilmad ehk meelespead ei ole ohtlikud. Pldosja pruunikaid kevadvsusid, mida ka lambanisadeks kutsutakse, vib vtta, ent need pole lilled tavaprases mistes.
Tumepunaste tupplehtedega longus itega ojaml, mida mnel pool ekslikult karukellaks htakse, on erinevalt karukellast mrgitu. Halba ei ole kuuldud eri tooni sinilillade itega kannikese perekonna paljude liikide kohta. Mngida vib kortslehtede toredate volditud lehtedega. Nurmenukud ja kassikpad on ohutud ja pihus mnusad. Varsti vtavad vimust laste poolt armastatud vililled, kuid nende piimmahl mrib ked ja pris pisikeste nahale vib see natuke liiga kange olla, ka ei maksa lubada neil nrida torujaid ievarbu.
Ongi selleks korraks kik. Kuna vga palju mrgiseid taimi ji taas tutvustamata, siis jtkame mnes ajakirja suvises numbris. Seniks aga ilusat kevadet ja tarka taimede tarvitamist!

lle Reier (1955) on Tartu likooli botaanik, alati huvitunud ka mrktaimedest.



lle Reier
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet