KEVADLILLED
Aarne Kähr. Toimetanud Anu Jõesaar, kujundanud Anneli Akinde. Ajakirjade kirjastus, 2010. 96 lk.

„Kui teil on aias tigusid, siis on mitu põhjust aubrieetasid kasvatada. Esiteks maitsevad need taimed tigudele nii hästi, et nad jätavad teised taimed puutumata. Teiseks saate siis, kui teod on kõik aubrieetad ära söönud, ruumi uutele taimedele. Kui aga aias tigusid pole, on siiski oluline neid taimi kasvatada, kuna aubrieetad annavad kevadel aiale värvi valgest sinise ja punaseni, rääkimata üleminekutoonidest” (lk. 15).
Kujutlesin seda lugedes elavat ette aednikust müügimeest, kel on oma kauba pähemäärimisel igaks elujuhtumiks soovitus varnast võtta. Igatahes on raamat muhedalt kirjutatud ja teaberohke, siit leiab rohkesti infot ja pilte uute sortide ja vähem tuntud liikide kohta ning teos sobib ilmselt nii vanale aiapidajale kui ka koduaia rajajale. Muude lillede seas tutvustatakse ka kolme sorti võililli, mis lisaks ilule sobivad hästi ka lehtköögiviljaks.

AASTAAEGADE AKEN
Mati Kose. Toimetanud Piret Lilleväli, kujundanud Lea Tammik. Ajakirjade kirjastus, 2009. 119 lk.

„Eesti aastaajad ja heitlik ilm on meie rikkus. Sageli raske taluda ja kiire käest libisema, aga ometi oma ja mitte kunagi ükskõikseks jättev. Igal aastal tiksub ilmakell oma kordumatut rütmi, kuhjates uusi kogemusi. Just samamoodi ainuomaselt kui ladestuvad juurdekasvu rütmid puude aastarõngaste mällu. Meie pisikese maalapi mitmekesises looduses avab aastaaegade vaheldumine lõpmatult huvitavaid ja innustavaid vaateid. Siin- või sealpool aknaruute” (lk. 7).
Linnutundja, looduse vahendaja-kaitsja ja fotograafi kaunis pildiraamat tutvustab sõnas ja pildis kodumaa kaunist loodust eri aastaaegadel. Kui nuriseda, siis oleks tahtnud rohkem pildiallkirju, näiteks lk. 66 on neljast pildist nimi juures vaid pääsusabal, aga varsakabi, roosõieline ja jumalakäpp on jäänud nimetuks. Pildiraamatust võiks pildistatud objektide nime teada saada, teose kasutegur oleks suurem. Kuigi ka sel kujul on raamat omandamist ja lugemist kahtlemata väärt.

TEISPOOL SINIST TAEVAST
Jaan Kaplinski. Kujundanud Kersti Tormis. Ajakirjade kirjastus, 2009. 175 lk.

Kirjanik Jaan Kaplinski on lapsest saadik eriti lugu pidanud populaarteadusest ja ka oma lastele rääkinud rohkem loodusest ja teadusest kui ilukirjandusest. Tähtedest ja taevast aimeraamatu kirjutamiseni on ta jõudnud alles vanemas põlves. Tuleb kohe alguses tõdeda: see hästi kirjutatud aimeraamat sobib suurepäraselt nii noortele kui ka vanadele astronoomiahuvilistele.
Raamatus tutvustatakse huvitavamaid astronoomia probleeme: algatuseks saab pildi astronoomilistest arvudest, seejärel astronoomia ajaloost Giordano Bruno ja Galileo Galileist kuni uuema ajani, kosmoselendudest, Linnuteest, kaugematest Galaktikatest ja paljust muust huvitavast. Ei puudu ka peatükk astroloogia ja astronoomia suhetest, mille lõpetavad Einsteini sõnad „Kaks asja on lõpmatud, universum ja inimeste rumalus, universumis ei ole ma aga veel päris kindel”.


KALAPÄÄSUD VOOLUVETE KOMPLEKSSEL KÄSITLEMISEL
Koostanud Mare Pärnapuu ja Hille Hanni. Tallinna tehnikaülikooli kirjastus, 2009. 64 lk.

Raamatus on vaatluse all tingimuste loomine kalade rändeks kalapääsude abil. Käsitluse aluseks on uuringud, mida autorid on teinud Eesti jõgedel, ning ka Soome, Prantsusmaa jm. kogemused. Raamatut on aidanud koostada hulk konsultante, teiste seas Soome Maa- ja Vesitekniikan Tuki ry. Siit saab ülevaate kalapääsude tüüpidest ja maksumusest ning kalapääsude projekteerimise alustest. Tutvustatakse ka Eesti praegusi (Sindi, Vainupea) ja ehitatavaid või rekonstrueeritavaid (Sindi) kalapääse.


IIRIS
Elle Ahse. Toimetanud Anu Jõesaar, kujundanud Mai Grepp. Ajakirjade kirjastus, 2010. 184 lk.

Raamat on mõeldud nii algajale kui ka kogenud iirisekasvatajale. Suurest taimeperekonnast tutvustatakse rohkete fotode ja teksti abil aediirise eriilmelisi sorte, siberi iiriseid, Kämpferi iiriseid ja ühe uusima aretisena külmakindlat iiriserühma Pseudata. Käsitletud sorte on üle 130. Lisaks saab siit nõu, kuidas iiriseid kasvatada: nii taimi paigutada kui ka hooldada. Meeldivalt põhjalik, ent samas üldarusaadav algupärane teos, mida võib julgelt soovitada igale ilutaimekasvatajale või -huvilisele.

SEITSEKÜMMEND LOODUSMAAILMA MÕISTATUST
TOIMETANUD MICHAEL J. BENTON. TÕLKINUD KÜLLI NURK, TOIMETANUD MEELIS LAINVOO, MALLE SOOSAAR JA TIINA TOMINGAS. KOOLIBRI, 2010. 304 LK.

Kõhukas tõlkeraamat värskeimatest avastustest elust Maal ja meie planeedi saladustest. Käsitletakse seitset peamist valdkonda: algus (Maa ja looduse tekkimine), Maa, evolutsioon, biogeograafia ja elupaigad, taimed ja loomad, loomade käitumine ning kliima soojenemine ja meie tulevik. Küsimustele on vastanud enam kui 60 tänapäeva kõige silmapaistvamat teaduskirjanikku üle kogu maailma.
Rikkalikult ja värviküllaselt illustreeritud raamatust leiab vastuseid õige ootamatutele, ent ka tavalisematele küsimustele. Näiteks, kas teate, kuidas dinosaurused küll nii suureks kasvasid. Või kuidas tekivad teemandid? Miks on ühel käel viis sõrme? Mida me teame Darwini vintidest? Miks on putukate maailm nii liigirohke? Kas sipelgakoloonia on superorganism? Kas ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad?
Tähelepanuväärne on seegi, et raamat on trükitud Hiinas.

PILDISTUS LOOMULIKES VÄRVIDES
VARAJANE VÄRVIFOTOGRAAFIA EESTIS. TOIMETANUD PIRET KLAUS, KUJUNDANUD EVELIN KASIKOV. TÄNAPÄEV, 2010. 157 LK.

Raamatust ilmneb, et esimesi värvifotosid tehti Eestis juba 20. sajandi alguses. Just viimastel aastatel on arhiividest ja erakogudest leitud hulk unikaalseid värvifotosid, mis näitavad 1920.−1930. aastate elu Eestis tegelikes värvides, mitte mustvalgelt. Teema juhatab sisse Merilis Sähka kirjutatud ülevaade värvifotograafia algusest maailmas ja Eestis.
Pildiraamatu põhiosa hõlmavadki möödunud sajandi alguspoolel (1910. aastad kuni 1939) Eestis tegutsenud fotograafide värvifotod, sellest omakorda enamiku Johannes Koitmetsa fotod aastatest 1938−1939. Piltidel on interjööre, hooneid ja inimeste igapäevaelu kodus, rannas, peol ja mujal.

PAHA TEADUS
BEN GOLDACRE. TÕLKINUD KADRI KOITSAAR, TOIMETANUD MARJE OONA. NORIA BOOKS, 2009. 375 LK.
Tervisest on saanud tsiviliseeritud ühiskonna kinnisidee. Samas on tervise valdkond üks suur äri tohutu hämamise ja üüratult kulukate kohtuasjadega. Meid pommitatakse pidevalt vildaka, vasturääkiva ja vahepeal isegi eksitava informatsiooniga. Kirjanik, raadioesineja, kolumnist ja arst Ben Goldacre paljastab oma raamatus meisterlikult paljude suuremõõtmeliste ravimiprotsesside, kohtuasjade ja mahamagatud võimaluste taga peituva riukliku teaduse, kuid ei piirdu ainult sellega: selgitades meie teadmistepagasi vormumise protsessi, annab ta meile endile võimaluse pahateadusega iseseisvalt edasi võidelda. Goldacre’i teravast sulest ei jää puutumata ei tavameditsiin ega tabletimajandus, vitamiinid ega vaktsiinid, homöopaatia ega tervisestatistika.

SIBULAD JA LAUGUD
LIA VIRKUS JA MAIRE SUITSU. TOIMETANUD VALVE SAAR, KUJUNDANUD MAI GREPP. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 127 LK.

Kokaraamatud pole juba ammu enam pelgalt retseptide kogumid. Tänapäevane kokaraamat on ühtlasi pildiraamat ja juturaamat, sedapuhku lausa botaanilise suunitlusega, keskendudes laukude maailmale. Juttu on sibula kümmekonnast sordist ja teisendist ning mitmest toidukõlblikust laugust: murulauk, porrulauk, küüslauk ja karulauk. See on retseptiraamat gurmaanidele: näiteks särtsakas sibulamoos, sibulatðatni, räimerullid sibulavoodil, kartuli-murulauguvahvlid, maasika-sibulasalat, marineeritud porru, karulaugutinktuur, küüslaugusupp ja kõige krooniks − uskuge või mitte − küüslaugujäätis!