Keskkonnaameti ja Eesti Looduse korraldatav viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” on jõudmas lõpule. Sellest ajakirjanumbrist leiate viimased, VI vooru küsimused. Ja nagu ikka, on vastamisel abiks Eesti Looduse ja Loodusesõbra artiklid alates 2006. aastast. Vastuseid ootame 10. aprillini elektrooniliselt keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee) või posti teel („Eesti looduskaitse 100”, Eesti Loodus, pk. 110, Tartu 51002). Vastuste eest on võimalik koguda kuni kuus punkti. Õiged vastused ilmuvad järgmises Eesti Looduse numbris ja keskkonnaameti kodulehel aprilli keskpaigas.
Lisateave: keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Margit Turb, tel. 766 9293, e-post margit.turb@keskkonnaamet.ee.

V vooru vastused
1. Pulmaliste legendiga on seotud Tallinna lähedal Jüri alevikus asuv looduskaitsealune Lehmja tammik. Teada on hulk rahvajutte, mis väidavad üksmeelselt, et tegu on ühel või teisel põhjusel tammedeks muudetud pulmalistega. Samuti viitavad rahvajutud iidsele looduslikule pühapaigale. Tammik on üks väheseid pühakohti, mille loodust on põhjalikult uuritud. Viimane kompleksne uurimus tehti selle aastatuhande alguses geograaf Jaan Remmeli eestvedamisel. Lehmja tammiku kohta saab lugeda Loodusesõbra 2009. aasta juuninumbrist ja Eesti Looduse 2004. aasta mainumbrist.
2. Eesti omad linnurõngad võeti esimest korda kasutusele 1922. aastal Tartu ülikooli juures asuva looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni (praegune Eesti ornitoloogiaühing) algatusel. Tänapäeval korraldab Eestis lindude ja nahkhiirte märgistamist keskkonnaameti Matsalu rõngastuskeskus. Keskuse rõngastega, pealdisega „ESTONIA MATSALU”, on linde märgistatud alates 1970. aastast ning nüüdseks on nendega rõngastatud üle kolme miljoni isendi. Viimase 15 aasta jooksul on rõngastajate read küll hõrenenud. Kui tippaegadel tegid Eestis rõngastustööd umbes 300 aktiivset linnuhuvilist, siis praegu on neid järel ligikaudu sada. Rõngastamise ajaloost ning selle meetodi rakendamise olukorrast praeguses Eestis saab lähemalt lugeda Eesti Looduse 2009. aasta märtsinumbrist.
3. 1980. aastast tähistatava looduskaitsekuu eelkäija on looduskaitsepäev aastast 1959, algatajateks olid looduskaitseselts ja haridusministeerium. Õige vastuse sai Eesti Looduse 2007. aasta juuninumbrist.

VI vooru küsimused
1. See Eesti Vabariigi teenetemärk asutati 27. veebruaril 1940 ja seda jagati ainult üks kord, sama aasta 1. mail. Märgi said toona 23 inimest loodushoiuteenete eest. Mis nime kandis see riiklik aumärk?
2. Linnudirektiiv, Euroopa Liidu esimene looduskaitset käsitlev õigusakt, on kehtinud alates 1979. aastast. Eestis on direktiiv üle võetud peamiselt looduskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Meil kuulub direktiivi täitmiseks loodud üleeuroopalisse linnuhoiualade võrgustikku 66 ala kogupindalaga 1 233 993 ha (2008. aasta seis). Millises Euroopa riigis on linnuhoiualade kogupindala kõige suurem? Nimeta Eesti suurim linnuhoiuala.
3. Ühe Eesti kaitseala südames asuv metsakvartal on looduse meelevallas olnud üle 80 aasta – tegu on Eesti vanima metsakaitsealaga. Ka tänapäeval on kvartali kaitse eesmärk tagada metsa looduslik areng. Kuidas nimetatakse seda metsakvartalit ja millisel kaitsealal see asub?


4. Maailma teadlaste hinnangul on imetajatest meil elav euroopa naarits Euroopa Liidu piires äärmiselt ohustatud liik. Siiski ei ole liigi seisundi kohta piisavalt andmeid Ida-Euroopa ja Venemaa osas, mistõttu ei osata hinnata, kas kogu Euroopa kontekstis on tegu ohustatud või äärmiselt ohustatud liigiga. Euroopas elab aga üks kaslane, kes on kogu maailma kaslastest enim ohustatud. Praeguseks on neid jäänud vaid sadakond isendit. Nimeta see väljasuremise äärel olev kaslaseliik.