2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2010/3
Eksitaja meelevallas

Maastikus orienteerumine on iga liikuva organismi, ka inimese, ks philisi eluks vajalikke oskusi. Alati peab siiski arvestama vimalusega, et liikudes punktist A punkti B vidakse valitud sihtkoha asemel kogemata sattuda hoopis teisale. Kui nii juhtub, thendab see, et ollakse eksinud. Vi nagu vanarahvas seda tlgendas: inimene oli sattunud kokku eksitajaga.

Eesti rahvatraditsioonis vis eksitaja thendada nii teispoolset, konkreetses vormis kehastunud olendit kui ka mitteisikulist eksitavat judu vi vge, mis inimese igelt teelt krvale juhib. Kuigi seda laadi motiive on Eestis teada mujalgi, on sellekohast ainest kige rohkem les thendatud Luna-Eestist. Esstj, eskus, virp, vrgitaja juba nimetuski selgitab nhtuse phifunktsiooni: eksitada, teelt krvale juhtida.

Seoseid leiame kindlasti ka vene folklooriga: voditelj vi vodka on seal tuntud kui eksitav jud, mis veab inimese igelt teelt krvale. Vene nimetus eksitaja kohta on ilmselt andnud ka eesti tegijanimed vidleja, videlej, viti ja lti vadatajs [2]. Kuid eksitaja on tuntud ka teiste metsapiirkonna rahvaste folklooris, seega pole tpset selgust, kellelt vastav motiivistik eelkige prineb. Ja ega laene olegi siin vga vaja otsida: metsas on kerge teed kaotada ja nnda vib eksimine luua sarnaseid kujutelmi nii siin kui ka seal.
Inimese jaoks korrastub maailm millegi mber, millele on antud kultuurilisi thendusi. Kultuur annab inimesele suunised, mis vljenduvad vrtuste, normide ja kitumisjuhistena. Ei ole siis midagi imestada, kui mets kultuuristamata alana mjub desorienteerivalt, nii otseses kui ka lekantud thenduses. Kui miski lheb metsa, siis thendab see, et asjast ei saa asja. htaegu thendab mets korrapra ja orientiiride puudumist ka vga otseselt. Paljud rahvad, kelle elu on seotud metsalaamadega, peavad metsa heks thtsamaks omaduseks tema vimet inimesi eksitada. Hirm selle ees vib olla suuremgi kui kartus metsloomade vi metsas end varjavate kurjategijate prast.

Eksitajaks on metshaldjas. helt poolt saab eksitajat seostada metshaldjaga: just temale omistab rahvatraditsioon kige muu krval inimeste eksitamise. Eelkige juhib metshaldjas eksiteele neid, kes le astunud ldkehtivatest normidest vi kellel on metsa ja selle asukatega kurjad kavatsused [7]. Teada on lugu, milles juluhtul metsa puuvargile linud mees neb, kuidas metshaldjas hobuselt suu krvalt kinni hakkab ja hobust jrve poole viib. Uppumast psevad nad vaid seetttu, et mees puukoorma maha viskab [1]. Tavaline on, et metshaldjas eksitab phapevaseid marjulisi, jahimehi ja puudelikajaid. Phapevane ttegemine on ristiusulises kontekstis ldkehtiva normi rikkumine ja nagu teadetest selgub, klbab seda karistama ka metshaldjas.
ks setu naine Polovina klast rkis siinse kirjutise autorile, kuidas keegi abielumees tahtnud minna teise klla vra naise juurde. Tee viinud lbi metsa. Oma naine palunud kodus jumalat, et mees ei saaks paha peale minna, mispeale mees eksinudki ra. Sellised nited on koosklas rahvusvaheliselt tuntud motiiviga, et leloomulik olend vib mjutada ldtunnustatud moraalinormide rikkujat [6]. Kuid metshaldjas vib eksiteele satutada ka niteks selle, kes pea sugemise ajal sb, vi selle, kes juuste likamise ajal joob [5]. Metsas kva hlega huikajale hab metshaldjas vastu, ja kui inimene hle peale minema hakkab, eksibki ta ra. Looma vi linnu hlt teeb haldjas selleks, et ktte teelt krvale kallutada, kuid ta vib inimest hda ka nimepidi, sageli mne tuttava inimese hlega.
Metshaldjas ilmutab end vga mitmel moel. Tuntud on iselaadsed zoo- ja antropomorfsed vormid, kuid haldjas vib vtta ka puu vi psa kuju. Kui haldjas ilmub inimkujul, siis on kaks vimalust: ta esineb kas inimese tuttavana, nii et ei teki kahtlustki, et see on hoopis haldjas, vi vrana. Viimasel juhul on mrgata mnd erilist tunnust. Sagedased on segavormid, rahvalikud frankensteinid: kitsejalgadega mees, poolpuu-poolinimene jne. Ja kuigi metshaldjal on muidki lesandeid, on tema thtsaim roll ikka eksitaja.

Eksida vib ka vljaspool metsa. Samas on palju teateid, mis kummutavad eksitaja samastamise just metshaldjaga: eksitaja vib tegutseda ka soos, karjamaal ja muudes lagedates paikades. Iseloomulikul kombel seostatakse eksitajaga tavaliselt teekaotust just tuttavas kohas. Leidub palju primusteateid selle kohta, kuidas kellegi silmad oma maja taga vi tuttavat teed kies justkui ra tehakse, nii et tal hel hetkel enam oma asupaigast aimugi pole. Niisuguste teadete rohkus tundub htpidi olevat loogiline: tuttavas kohas eksimises on midagi tavatut ja nii jreldataksegi, et see peab olema midagi leloomulikku, mis inimese orienteerumisvime halvab. Seda seostatakse kohati kuradi jlgedele vi teerajale sattumisega: see pimestab inimesel pilku ja ta ei tea enam, kus viibib.
Sageli esineb eksitaja vikese nutva lapsena. Kui teekija talle lheneb, kaob laps ja ilmub juba teises kohas, meelitades nnda inimest tuttavalt rajalt krvale. Vi kostab kuskilt lapse nuttu, mis viib inimesi eksiteele. Vahel on nhtud jalge vahelt lbi vaadates vastsndinud last eksinu jrel kndimas. Seda laadi teadete taustaks on ldiselt uskumus, et emade tapetud ja salaja maha maetud imikud muutusid eksitajateks. Niteks on Matthias Johann Eisen kirjutanud, et tapetud laste hinged pavad inimese eel le tee joosta. Kui see nnestub, eksib inimene ra [3].
Jrgmine lugu on les kirjutatud 1921. aastal Tstamaalt: Umbes 100 aastat tagasi elanud Seli vallas Vihaksi klas tdruk Eerikesauna Leenu. Ta tapnud oma lapse ra ja matnud Jaaniaia vravale suure kivi alla ja ise linud krtsi tantsima. Selle kivi lhedusest mdakijad eksisid tihti ra, nhes oma ees mge, linna ehk muud [4].
Mdakijaid kipuvad primuse jrgi eksitama ka muud ebaloomulikul teel surnud: uppunud, tapetud ja enesetapjad need jvad oma surmapaigaga seotuks.

Eksipaigad. Sageli seostatakse eksitajat mingi konkreetse paigaga. Neid on palju teada Luna-Eestis, iseranis Setumaal (essngi paiga), kuid ka mujal. Haljala kihelkonnast nimetab Matthias Johann Eisen selliseid paiku viis [3]. On mrgatud eksitajapaikade sarnasust: seal leidub sageli knkaid ja ebaharilikult jndrikke puid. Tavaliselt ei ole nende paikade puhul eksitavat isikut nimetatudki. Mitteisikuliste eksitajapaikade olemasolu saab ilmselt seletada primuse unustamisfaasiga: teatud aja mdudes ei mletata enam konkreetset surmajuhtumit ega muid paigaga seotud asjaolusid peale eksitamise. Vib-olla on aga tegemist kahe algupraselt iseseisva kujutelmaga: helt poolt animistlik (leloomulik olend) ja teiselt poolt animatistlik (ebaisikuline vgi). Ent tnapevastelt traditsioonikandjatelt on selget eristamist asjatu oodata.
Mida aga teha, kui oled eksinud? Ka selle vastu pakub rahvaprimus selgeid juhiseid, mille ldine mrksna on tagurpidisus. Levinud uskumuse kohaselt tuli eksimise korral rivad pahupidi selga ja jalanud tagurpidi jalga panna. Tagurpidisus kui maagiavte eksimise korral seletub vib-olla n.-. kahekordse peegelduse fenomeniga: kui eksitaja on inimese silmad ra teinud, nii et ta tuttavat paika vrana tajub, tuleb see pahupidi pratud maailm veel kord pahupidi prata, et ta jlle igeks saaks.

Ajakohastuv eksitaja. Knealust nhtust ei saa heselt mratleda isegi primuskultuuri raamistikus, kus teda on tlgendatud rmiselt laiahaardeliselt. Tnapeva ilmalikustunud maailmas kerkib seda laadi mtoloogilise nhtuse uurimisel esile veel ks lisaprobleem: nii mnigi rohkem vi vhem ratsionaalse maailmapildiga inimene kasutab mistet eksitaja vahel hoopis teises thenduses, kui see on tavaks olnud. Setumaal olen kuulnud, et esstj vib thistada pearinglust, mille on phjustanud niteks alkohol, vsimus vms. Raskused, mis tulenevad sellest, et me ei saa end eksitaja fenomeni puhul piirata mtoloogilise olendiga, on teistpidi aga tnuvrsed: praegusaja niigi ilmalikustunud hiskonnas on eksitaja hea ja nitlik henduslli muistse mtoloogilise ja tnapevase materialistliku maailmavaate vahel. Kui eksitaja mtoloogilise olendina muudab oma asukohta ndisaegse inimese maailmapildis, siis eksimine ise kui keskkonna meelevalda sattumine ei olene pris kindlasti parasjagu valitsevatest maailmapiltidest. Eksimine on inimlik ja mitte ainult laiemas, lekantud thenduses, vaid pris otseses.
Eksitaja kujutelma kui me vtame seda piisavalt avaralt tagab mets vm. maastikukooslus, kus inimesel tuleb liikuda. Kui niteks puuk seostub ikka nidusega, millesse uskujate ring on tnapevaks jnud marginaalseks, siis kaotab ka puugiusk oma kandepinda. Eksitaja puhul pole aga seos vana primuskihistuse skeemidega hene. Eksitud on ikka ja eksitakse ka edaspidi eksitaja mju on alati pevakajaline. Ja kui inimene ei usugi metshaldjasse, vib ta ometi uskuda anomaalsetesse paikadesse. Eksipaigad torkavad ju muus maastikus silma eripraste tunnuste poolest: iseralikult jndrikud puud vi knklik ala muidu tasasel maastikul aitavad eksipaika muust maastikust eristada.
ks setu koduloolane, kellega kunagi Vrska kandi eksipaiku vaatamas kisin, on oletanud, et need paigad vivad sisaldada anomaalset energiat, mida saaks erimteriistadega kindlaks teha. See on energia, mis helt poolt annab loodusele anomaalsed vormid ja teiselt poolt mjutab sinna sattunud inimese orienteerumisvimet. Seega siis peaks inimest ja tema loodud primust mjutav leloomulik fenomen justkui kajastuma ebaharilikes maastikuelementides. Vi nhtust formalistlikumalt ksitledes: oma iseraliku ldilmega tmbavad sellised paigad enda klge lugusid, mis olenevalt maailmavaatest ja traditsioonide osakaalust on kas tavadega koosklas vi sellest irduvad. Kuid igal juhul on tegemist millegi eriskummalisega, vahel ka hirmutavaga.

Mets jb alati vraks. Laias laastus jaguneb meie maailm koduringiks ja selleks, mis jb sealt vljapoole. Kui koduringi kuulub kik see, milles kehtivad tuttavad reeglid ja kitumistavad, siis sellest vljapoole jv sisendab ebakindlust just tuttavate strateegiate kohaldumatuse tttu. Seal on kerge eksida nii nagu metsas. Eestlastest kui metsarahvast armastavad rkida pigem linnainimesed oma tsivilisatsioonivsimuse rasketel hetkedel. Selle taga on igatsus vrske hu, puude kahina, linnulaulu ja mullalhna jrele, kuid tegelikult pole iidsete eestlaste suhe metsaga olnud sugugi nii lhedane. Mtoloogilises maailmapildis on mets olnud vras ja kultuuristatud maailmale vastanduv sfr, pigem hirmutav kui kodune.

1. Eisen, Matthias Johann 1895. Haldjad. Eesti lipilaste Seltsi album III: 7790.
2. Lfstedt, Torsten 1993. Russian Legends about Forest Spirits in the Context of the Northern European Mythology: 63. (Ksikiri Eesti kirjandusmuuseumis.)
3. Eisen, Matthias Johann 1909. raeksimine. Eesti Kirjandus: 1927.
4. EVR 3, 112 (6).
5. H III 30, 160 (20), Jri; ERA II 2000, 155(11), Tallinn.
6. Pentikinen, Juha 1968. The Nordic Dead Child Tradition. Helsinki.
7. RKM II 23, 482 (16) Laiuse.


Aivar Jrgenson (1969) ttab Tallinna likooli ajaloo instituudis ja Eesti humanitaarinstituudis.



Aivar Jrgenson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet