2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2010/3
Mrkseened ja seenemrgistused Eestis

Eestist on leitud ligi 200 liiki seeni, mis vivad olla inimesele suuremal vi vhemal mral mrgised [3]. Neist umbes 15 seeneliigi smine vib haiglaravita vi selle hilinemisel lppeda surmaga. Patsient ei prdu sageli igel ajal arsti poole, kuna peab smptomeid tavaliseks toidumrgituseks, ja kui prdub, siis on maks ja neerud juba kahjustunud. Enamiku seenemrkide vastu pole vastumrke.

Mrgised seened jagunevad jvalt ja vrskelt mrgisteks. Viimased sisaldavad mrgiseid veeslahustuvaid toimeaineid, aga prast kupatamist vib neid sa, niteks kogritsaid ning enamikku riisikaid ja pilvikuid, mis vrskelt on kibeda maitsega. Tuleb silmas pidada, et kupatamise keeduvees leidub mrkaineid, seeprast ei tohi seda tarvitada inim- ega loomatoiduks. Seente kupatamist ei asenda ka praadimine ega mikrolaineahjus ttlemine. Jvalt mrgiste seente mrkaineid ehk mkotoksiine ei saa ttlemisega eemaldada.
Seened sisaldavad eri toimega mkotoksiine: raku- vi nrvimrke, seedekulglat rritavaid, vrskelt kahjulikke ning koos alkoholiga tarvitatult haigusnhte phjustavaid mrgiseid aineid [6].

Tnapeval on paljud inimesed allergilised mitmesuguste toiduainete suhtes, erand pole ka seened. On teada mitut liiki seeni, mille smine ei phjusta mnedel inimestel mingeid vaevusi, aga teistel vivad tekkida seedehired: khuvalu, iiveldus, khulahtisus ja oksendamine. Selliseid seeneliike peetakse eestikeelses kirjanduses tinglikult sdavateks, aga Lne-Euroopas mrgisteks. Seentes sisalduva seenesuhkru trehhaloosi mjul vivad ilmneda sama laadi khuvaevused nagu laktoositalumatuse korral.

Seened on kergesti riknev toiduaine. Sestap peaks vltima vananenud viljakehade korjamist ja smist: need sisaldavad baktereid ja mrgiseid laguprodukte. Metsast korjatud seened tuleks puhastada ja tdelda samal peval. Seeni ei soovitata korjata linnadest ega tiheda liiklusega teede rest, kuna seal kasvanud seentes vib leiduda tervisele ohtlikus koguses mitmesuguseid aineid, eriti metalle ja nende hendeid (plii, kaadmium, elavhbe, arseen jt.).
Seenemrgistuste peamised phjused on seente vhene tundmine, seente ebapiisav vi vale ttlemine ja riknenud seente kasutamine. Seetttu tasub korrata phitde, mida siiski kiputakse unustama: korja sgiks ainult neid seeni, mida kindlasti tunned. Kui kahtled, ra s. Kahjuks ei ole lihtsaid tunnuseid, mille jrgi mrgiseid seeni eristada; isegi surmavalt mrgised seened ei anna sellest mrku halva vi kibeda maitsega. Kindlasti ei kehti reegel, et kui loomad svad, vib ka inimene sa. Inimesele mrgised seeneliigid on kahjutud mnedele teistele loomadele, niteks seeneussidele ja tigudele.
Kui soovid uusi sgiseeni tundma ppida, siis selleks on vimalusi piisavalt. Viimase viie aasta jooksul on ilmunud hulganisti seeneraamatuid; korraprastel seenenitustel Tallinnas, Tartus, Kuressaares jm. saab omakorjatud seeni nidata seenetundjatele. htlasi korraldavad RMK jt. asutused mitmel pool Eestis seeneretki.
Vaatleme lhidalt ohtlikumaid seeni, mille mrgistused, kui neid ei ravita, vivad phjustada surma. Mrkseentest ja seenemrgistustest on pikemalt kirjutatud mitmes hiljuti avaldatud raamatus [3: 327340, 6, 2: 100122].

Valge krbseseen ja roheline krbseseen (Amanita virosa, A. phalloides) sisaldavad amatoksiine, peamiselt a-amanitiini, mis phjustavad maksa- ja neerukahjustusi. Mrgistusel on kolm etappi. Esimeste nhtudena ilmnevad tavaliselt 624 tundi prast seente smist iiveldus, oksendamine, khuvalu ja -lahtisus. Teises etapis patsiendi enesetunne niliselt paraneb, kuid lpuks tekivad maksa-, neeru- ja sageli ka pankrease kahjustused.
Eestis on teada neli valge krbseseene mrgistusjuhtumit, neist kolm lppesid surmaga. Seda seent aeti segamini ampinjoni, sirmiku vi kitsemampliga [3]. Eelmisel aastal phjustasid Eestis suurt meediakra rohelise krbseseene kaks mrgistusjuhtumit: viieliikmeline perekond si neid seeni suure sirmiku phe ning samalaadne juhtum kordus paar ndalat hiljem, kui sama seeneliiki snud keskealine mees sattus haiglasse [4, 5].

Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens) sisaldab muskariini. sna kiiresti prast smist (poole kuni kahe tunni mdudes) ilmnevad mrgistustunnused: iiveldus, oksendamine, khulahtisus, rohke higi-, slje- ja pisaravool, sageli pupillide ahenemine ja ngemishired. Vastumrgina manustatakse atropiini.
Teadaolevalt on see seen phjustanud Eestis mnel korral mrgistusi. Neid narmasnutte korjati parkidest, hel juhul ilmselt pilvikute ja eelmisel aastal ampinjonide phe [1, 3].

Perekonnas vdik (Cortinarius) sisaldab mitu liiki, niteks kaneelvdik, kastanvdik ja khmvdik (C. cinnamomeus, C. orellanus, C. rubellus), orellaniini, mis phjustab neerukahjustusi. Kui neid seeni on tarvitatud toiduks, ilmnevad kahe-kolme peva jooksul esmalt isutus, iiveldus, oksendamine, klmatunne, peavalu ja gastriit. Ndalatega areneb neerutorukeste pletik ja neerupuudulikkus.

Kevadkogrits, sgiskogrits ja hiidkogrits (Gyromitra esculenta, G. infula, G. gigas) sisaldavad veeslahustuvat gromitriini ja seega on need seened kupatatult sdavad. Samas on Eestist teada mned mrgistusjuhtumid, mille korral oli seeni valmistatud mikrolaineahjus [3]. Esmaste nhtudena ilmnevad neli kuni kuus tundi prast seente smist oksendamine, khuvalu, -lahtisus, peavalu ja nrkustunne. Raskematel juhtudel vivad hiljem kahjustuda maks ja neerud.

1. Aotht, Aivar 2009. Noor abielupaar pses napilt piinarikkast seenesurmast. Postimees, 03.07.
2. Jrgenson, Aivar 2005. Seened kultuuriloos. Argo.
3. Kalamees, Kuulo (toim.). 2000. Eesti seenestik. CD, Tartu.
4. Pullerits, Priit 2009a. Pere sattus seenemrgitusega haiglasse. Postimees, 22.08.
5. Pullerits, Priit 2009b. Roheline krbseseen leidis jrjekordse ohvri. Postimees, 03.09.
6. Raitviir, Ain 2005. Vike mrkseeneraamat. Maalehe Raamat.

Irja Saar (1973) on mkoloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis.

Fotod: Vello Liiv

amanita phalloides
Rohelist krbseseent on segamini aetud roheliste pilvikute ja sirmikutega. Rohelise krbseseene jala alusel on kotjas tupp, mis paikneb enamasti samblas vi kdukihis ja jb seetttu mrkamata; eoslehekesed on alati valged, ent ampinjonidel on need juba noorelt hallikasroosad.

Amanita virosa
Valge krbseseen on vga sarnane ampinjonidega. ampinjonidel pole aga kunagi kotjat tuppe ega jvalt valgeid eoslehekesi. Eestis on teada neli mrgistusjuhtumit, millest kolm lppesid surmaga.

Cortinarius rubellus
Khmvdikut leiab Eesti okasmetsadest augustist oktoobrini sageli. Surmavalt mrgise seene muudab eriti ohtlikuks pikk peiteaeg: esimesed mrgitusnhud vivad ilmneda alles kaks-kolm peva prast smist.

Gyromitra esculenta.jpg
Kupatatult on kevadkogrits sdav, kuid vrkselt tarvitatuna vib phjustada mrgistust, mille lpptulemusena kahjustuvad neerud ja maks.

Inocybe erubescens
Surmavalt mrgine punakas narmasnutt kasvab suviti sageli hulgaliselt parkides ja teda on lihtne segi ajada kevad-vluheiniku vi pilvikutega.



Irja Saar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet