Säästva Eesti instituut (SEI Tallinn) korraldas jaanuaris 2010 küsitluse keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas ja on kokkuvõtteid tehes leidnud, et „loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega”.
Üheksa küsimusega ankeet, mis uuris hinnanguid 2009. aastal alanud ümberkorralduste mõju kohta looduskaitsekorraldusele, saadeti 221 ametnikule; vastuseid tuli 84 (38%). Mõnede küsimuste puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuna eeldati, et kõige kogenumatel ametnikel on võimalik võrrelda viimast reformi varasemate muudatuste mõjudega.
Selgus, et looduskaitseametniku töö on muutunud tubasemaks ja bürokraatlikumaks, olles kontoris keskendunud andmebaasidele ja registrile. Pikaajalise looduskaitsekogemusega ametnike arvates nihkub looduskaitse kodanikust järjest kaugemale, kuna vahetut suhtlust on vähe.
Põhilised probleemid kogu looduskaitsekorralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjäreletarkus, mitte kahju ärahoidev tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil, andmebaaside ja registrite alusel.
Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on seotud rollide ebaselgusega keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei piisa üksnes paremast infovahetusest – rolle tasuks korrastada õigusakti tasandil.
Enamik ankeedile vastanuid ennustab, et looduskaitseametniku töö muutub üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest oleneb loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd praegu toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat.
Küsitluse tulemused on täiskujul võrgupaigas http://www.seit.ee/failid/620.pdf.