2010/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/3
Millised Eesti looduses ette tulevad ohud toovad kiirabile kige enam td?

Inimese kokkupuuted loodusega ei peegeldu kiirabi tegevuses kuigi teravalt. Loodusest tingitud raskeid vigastusi, haigestumisi ja surmajuhtumeid tuleb ette sna harva. lekaalukalt kige enam meditsiinilisi jubedusi juhtub inimese ja tehnoloogia (auto, tootmine, relvad jne.) vastastikmjul. Siiski tuleb mni kord aastas ette tragdia, mis halvemal juhul lpeb inimese surmaga herilase, mesilase vi vaablase pistest phjustatud reaktsioonid.

Eestimaa oludes pole loomulikult tegu saja verejanulise tapjamesilase rnnakuga, vaid surma vib tuua ja sageli toobki kigest he vi kahe putuka piste. ldiselt hoiatavad niisugused nnetused end ette, sest tegemist ei ole mrgituse, vaid allergilise reaktsiooniga.
Kik algab sna stult: esimesel korral tekib piste mber kerge paistetus, teisel korral vib susata saanud inimesel olla lhikest aega halb enesetunne, mis mdub mne minutiga. Kolmandal korral vib pistega kaasneda teadvusekaotus, millele jrgneb haiglaravi. Jrgmisel korral vib ohus olla elu. Nimelt on mrgi suhtes allergiliseks muutunud inimesel iga reaktsioon eelmisest tugevam ja tekib jrjest kiiremini. Tuleks meeles pidada, et esimestel minutitel prast pistet tekkiv ldine ge reaktsioon on rmiselt ohtlik, 2030 minutit prast pistet tekkinud sgelev lve aga mitte.

Eestimaal saab mesilase, herilase vi vaablase pistest aastas surma ks, harva kaks inimest, ja seda mitte mrgituse, vaid allergilise reaktsiooni tttu. Tsiseid terviserikkeid on aga mitu korda rohkem. Seetttu peaksid inimesed, kellel on tekkinud tugevamad allergilised reaktsioonid, kindlasti pidama nu allergoloogiga, kes kirjutab vlja hdaabiravimi. See preparaat vhendab allergilist reaktsiooni ja annab kiirabi tulekuni lisaaega. Tegutseda tuleb vlgukiirusel, sest aega vib olla vga vhe.
Niteks juhtus kord selline lugu, et kolmekmneaastane mees tuli tlt ja pistis jalga verandal ootavad toasussid, kuhu oli uurimisretkele suundunud ka herilane. Kolmekmne sekundi prast varises mees teadvusetult verandale. nneks oli kiirabi lhedal ja kik lppes nnelikult, aga viivituse korral oleks lool vinud olla hoopis traagilisem lpp.
Kehvemini lks mehel, kes elas kaunis metsatalus ja pidas mesilasi. Ta oli seda teinud aastaid ja niisuguse hobi korral on mesilase pisted tavalised. Kik sujus kenasti kuni he kevadise tarude levaatuseni, kui mehel tekkis piste jrel kel tugev turse, millele aga erilist thelepanu ei pratud. Kaks kuud hiljem pidi mees mesilase nelamise jrel voodisse heitma, kuid halb enesetunne mdus kiiresti ja juhtunu unus. Meekorjamise ajal sai peremees taas sutsaka, kuid nd kaotas ta teadvuse ja kiirabi viis mehe haiglasse, kus teda mitu peva raviti. Abikaasa rkis, et arst oli teda tsiselt palunud, et mees teeks mesilastepidamisele lpu, aga tegemist oli isepise, mulgi juurtega hrrasmehega. Nii ji ra ka kik allergoloogi juurde, pealegi oli ees sgis ja talv, mil mesilinnukesed magavad. Kevadel lks mesinik taas tarusid le vaatama. Pere ootas ja ootas, aga kedagi ei tulnud. Kui vaatama mindi, kutsuti kohe kiirabi, ent midagi polnud enam teha. Avanev vaatepilt oli udne: mees lamas taru juures, ta keel ulatus suust 15 cm krguse tornina vlja, olles ummistanud terve suune. Mees oli lmbunud juba hulk aega tagasi. Mesilase pistekoha leidsime vikese srme otsas.
Herilased ja vaablased on eriti kurjad juulist septembri alguseni, mesilasepisteid on enim mais ja augustis. Allergilised reaktsioonid ei ole siiski sugugi sagedased ja kindlasti ei ole toiduaineallergia seotud tundlikkusega herilase vi mesilase piste suhtes.
Palavatel suvedel kutsutakse paar korda kiirabi ka metsa, kus on ussilt salvata saanud inimene. Nendel puhkudel on hirm tavaliselt suurem kui tegelik oht tervisele. Oma kahekmneaastase kiirabistaai jooksul olen ninud mrkimisvrseid reaktsioone rstiku salvamisele vaid kahel korral ja mlemal juhul psesid inimesed eluga. Esimesel juhul salvas ks vga vike rstik esimesel soojal kevadpeval pisikest last, kellel tekkis testi raske reaktsioon, mis vajas haiglaravi. Teisel juhul sai salvata mees, kelle ksi oli haiglasse judes kmme korda suurem tavalisest, ja turse alanemine vttis aega mitu ndalat.
he raske haigushoo phjustas rstik kll, aga hoopis eriskummalisel phjusel: aastaid tagasi saatis pere oma viieaastase lapse Saaremaale vanavanemate juurde suvitama. Vanaisa oli tsine kalur ja nii ta siis petas pisipoisile nii mndagi kalapgist. ks thtis oskus oli angerjate pdmine ja eriti angerja keshoidmine. Ptud angerjate kottipistmine oli just lapse t. Suve lpu veetis pere Phja-Eestis metsade vahel. hel hommikul hikas vikemees oma toas askeldavatele vanematele, et pdis kala. Paraku ei olnud lhedal htegi veekogu ja isale tundus asi veidi kahtlasena. Uksel seisis pisike pnn, heas toitumuses ja pikk rstik ilusasti kukla tagant haardesse vetud, mao keha keerdumas mber ksivarre. Poiss sirutas mao vanemate poole ja tles nnelikult: Kala! Kuidas vanemad rstiku lapse kest ktte said, sellest ajalugu vaikib, ent arstiabi vajasid mlemad vanemad vi igupoolest nende rbalaks kulunud nrvissteem. Laps aga kurtis arstitdile, kuidas emme ja issi viskasid ra vga hea kala ja peale selle veel karjusid koledasti.
Marutaudist tingitud vljakutseid pole kiirabil viimase kmmekonna aasta jooksul enam ette tulnud, samuti ei meenu tavaliste metsloomade hammustused. Olgu aga tegemist mrgise roomaja salvamise, herilase pistele allergilise inimese terviserikke vi isegi seenemrgitusega kahjud on Eestis hukkunute ldarvuga vrreldes vikesed: ks surmajuhtum vaablase pistest, aga sada hukkunut teedel, viiskmmend tnnetustel, kuuskmmend vgivallaaktides.
Eestimaa loodus on leebe ja hoiab meid. Oskaksime vaid meie hoida loodust.



Mare Liiger
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet